Uued relvasüsteemid EKV-le

[aj1972]

Tänud tommyle!!!
Tänases Postimehes pikemalt Kaitseväest taristust ja hangetest, CV9035 esimesed 11 saabuvad siis 2016 ja viimased 2018
Huvitav oli artiklis,et liikrsuurtükkide vahel veel valitakse-vahepeal kuulutati,et saame PzH2000,miks tehti tagasikäik?
Pealelõunal saab kogu artiklit lugeda...
http://www.postimees.ee/2897275/kaitsev ... kolimisega

[HeiniR]

Lisaks eelmisele postile:

Väljaõppega alustatakse 2015.a sügisel koostöös Soome maaväega. Masinad jõuavad: 2016.a 11 IFV + 1 erimasin, 2017.a 16 IFV + 3 erimasinat, 2018.a 17 IFV + 2 erimasinat. Kokku koos erimasinatega 50 tk.
Erimasinate osas jääb muidugi lahtiseks, et millega siiski tegu?

Liikursuurtükkide osas on öeldud järgmiselt: "Kaitseministeerium on saanud tootjatelt pakkumised. Neis märgitud relvade lahinguvõimet analüüsib kaitsevägi, misjärel tehakse otsus, millised suurtükid hankida."
Kui see lause tõele vastab, siis peaksime vist Pzh-dest suu puhtaks pühkima...
Jääb loota, et tootjapakkumised on võetud siiski selleks, et võrrelda kasutatud Pzh eeliseid tehaseuutega ja nende kogu eluea hooldekulusid.

[mikks]

Tänud tommyle!!!
Tänases Postimehes pikemalt Kaitseväest taristust ja hangetest, CV9035 esimesed 11 saabuvad siis 2016 ja viimased 2018
Huvitav oli artiklis,et liikrsuurtükkide vahel veel valitakse-vahepeal kuulutati,et saame PzH2000,miks tehti tagasikäik?
Pealelõunal saab kogu artiklit lugeda...
http://www.postimees.ee/2897275/kaitsev ... kolimisega

Ma lugesin kogu artikli ära. Liikursuurtükkide kohta polegi seal midagi muud öeldud, et analüüsitakse erinevaid pakkumisi. Ma ei tea kas vahepeal on tehtud tagasikäik. Nii palju kui ma ise nii pool ja natuke enam aastat tagasi kaitseministriga suhtlesin, siis mainiti PzH 2000, aga pigem nagu näitena, et "midagi sellist".

[aj1972]

Ajakirjandusse jõudsid esmalt uudised stiilis Eesti kavatseb soetada CV9035 ja PzH2000 Hollandist. Mingi aeg uudistes enam PzH ei kirjutatud,Hollandil iseenesest oli üle 29 PzH millest enamik otse tehasest laoplatsile sõitsid. Tänasel päeval julgeoleku olukorra muutudes on viimaste Hollandi uudiste järgi neil kaitsekulud järgime aasta kasvamas http://www.nrc.nl/nieuws/2014/08/22/ink ... oen-extra/ see aga võib tähendada,et Holland pole õnnelik ühegi oma viimaste aastate müügi üle ning võib-olla on Eestil võimalik otse tehasest ühishankena hoopis miskit tellida

[Tommi]

Nendest Hollandi liikuritest peaks vähemalt 18 ühikut varsti Horvaatia poole liikuma. Ei tea kas meile sealt just piisavalt alles jääb.

Pealegi, ma ei oleks üldse kindel, et me just PzH2000 saame või kas see just kõige targem ost oleks. See, et Postimees nende pilti kasutab ei ole mingi näitaja. PzH2000 on ka teise ringi masinana ostes üsna kallis ja näiteks ameeriklastel ei tohiks oma ülesvuntsitud M109-tega nende hinna löömisel erilisi probleeme tekkida.

PS: mis need "erimasinad" on, mis CV90 ostuga kaasa tulevad? Mingit sorti bergepanzerid?

[HeiniR]

Üldiselt on meil, eestlastel, selle kaudtule võimekusega lood kehvad. Minu arvates üks olulisemaid õppetunde Ukraina vs Vene konfliktist ongi see, et meil puuduvad vahendid lasta 30km taha, sealjuures vastata Gradide jms tulele.
Pzh tundub mulle vähemalt masin, mis suudab toimida tule all, anda vastu täppistuld jne.
Igasugu prantslaste "tagantlaetav" Renault saast (Caesar siis nt) tuleks ära unustada. Siis jõuame jälle vana teema juurde, et pigem juba suurem kogus FH'sid.
Ukrainas käib Gradide/Uraganide tule andmine ikka vahetpidamata ja tõenäoliseks võib pidada ka suurimateks kahjude tekitajateks just neid süsteeme.

[JTatikas]

OTO Melara ja Diehl Defence on arendamas välja uut mürsku PzH 2000le, mis peaks tabama märki ka 90 km kauguselt. Kuidas on lood PzH konkurentidel?
http://www.diehl.com/en/nc/diehl-defenc ... ion/6.html

[Lupus]

Tahtsin just selleni jõuda ,aga HeinR jõudis ette! Pildi ja video järgi ei mängi tavaline suurtükivägi seal suurt rolli. Küll ,aga kõrvetavad Gradid ,Urganid jne .olematuks kõik varjumata tehnika ja inimesed .

[Kapten Trumm]

Üldiselt on meil, eestlastel, selle kaudtule võimekusega lood kehvad. Minu arvates üks olulisemaid õppetunde Ukraina vs Vene konfliktist ongi see, et meil puuduvad vahendid lasta 30km taha, sealjuures vastata Gradide jms tulele.

Selle põhjuseks on muide igivana probleem nagu liiga kõrgele (ise) tõstetud latt.
Grade ja selle 122 mm laskemoona oli mõni aeg tagasi saada kõvasti. Endised VLO ülejäägid.
Kui sa aga oled lati tõstnud kõrgusele, et vähemalt M270 tase (+ATACMS), siis ei maksa imestada, miks midagi pole.
Soome muidu kasutas Grade veel üsna hiljuti (kas ka praegu ei tea).

Probleem on selles, et MRLS-i on keerukas suurtükiväega maha suruda, lisaks suurele laskekaugusele käib ka tulelöök käib väga kiiresti ja masinaid kasutatakse hulganisti - 155 mm vastutuli võtab liiga kaua aega ja on liiga väikse mõjuga (masinad jõuavad juba ära sõita enne kui mõjuvtuli suudetakse avada). Selle ajaga mil 155 m haubits teeb sul 2 pauku laseb Grad ennast juba tühjaks.

90 km kaugusele lendav spetsmoon ka pool tõde. Asi on nimelt selles, et keskmine haubitsamürsu kiirus ei ületa 700 m/sek ja 90 km kaugusele lendab mürsk üle 2 minuti.
BM-21 Grad tulistab end tühjaks nt 20 sekundiga. Kui vastane ei viljele mingit staatilise passimise taktikat, vaid laseb peale tulelööki kiirelt jalga, siis sa lihtsalt ei jõua midagi teha.
Ka siis, kui sul mürsud rauas on ja puudub ajaline viide info liikumisel trajektooriradarilt patareisse.

[nane]

PzH-2000 suurim eelis on MRSI, mis lühiajaliselt võimaldab üksiku patarei tulejõu võrdsustada terve tavaliikuri pataljoniga.

Horvaatia maksab kasutatud PzH-2000 liikuri eest kõigest kolmandiku nende tegelikust hinnast. Võimalik, et neid kasutatud odavaid liikureid rohkem turul ei ole. Horvaatia oli mingil põhjusel samuti sunnitud ostetavate liikurite koguarvu vähendama 18´lt 12´le.

[mikks]

Probleem on selles, et MRLS-i on keerukas suurtükiväega maha suruda, lisaks suurele laskekaugusele käib ka tulelöök käib väga kiiresti ja masinaid kasutatakse hulganisti - 155 mm vastutuli võtab liiga kaua aega ja on liiga väikse mõjuga (masinad jõuavad juba ära sõita enne kui mõjuvtuli suudetakse avada). Selle ajaga mil 155 m haubits teeb sul 2 pauku laseb Grad ennast juba tühjaks.

90 km kaugusele lendav spetsmoon ka pool tõde. Asi on nimelt selles, et keskmine haubitsamürsu kiirus ei ületa 700 m/sek ja 90 km kaugusele lendab mürsk üle 2 minuti.
BM-21 Grad tulistab end tühjaks nt 20 sekundiga. Kui vastane ei viljele mingit staatilise passimise taktikat, vaid laseb peale tulelööki kiirelt jalga, siis sa lihtsalt ei jõua midagi teha.
Ka siis, kui sul mürsud rauas on ja puudub ajaline viide info liikumisel trajektooriradarilt patareisse.

Mis siis aitaks? Kas siis Gradiga Gradi vastu? Gradi raketid lendavad ise ju veel aeglasemalt kui haubitsamürsk. Pzh2000 laseb täpsemalt kui Grad, laseb kaugemale kui Grad ja tema mürks lendab kiiremini kui Gradi rakett.

[kaur3]

Suurtükiväe jutu jätkuks. Juuli lõpus ilmusid Venes välja sotsvõrgustiku pildid, kus suurtükiväelased väitsid tulistavat Ukrainat. Mis masin on altpoolt 2. pildil?

http://trinixy.ru/104130-rossiyskiy-sol ... -foto.html

[tommy]

Mis masin on altpoolt 2. pildil?

MSTA-B....
Ja siis..??

Jutt, kuidas Ukrainas kasutatakse peamiselt Grade/Uragane on pehmelt öeldes jama.
Ukraina ise kasutab oluliselt rohkem nii veetavat kui iseliikuvat suurtükiväge. Vastavalt, millised torud on aktsioonis oleval üksusel kasutada.
Terrod kasutavad seda, mis on ja millega hakkama saavad.

Ajakirjandusse jõudsid esmalt uudised stiilis Eesti kavatseb soetada CV9035 ja PzH2000 Hollandist.

Oli ikka vist nii, et Eesti uurib ka PzH-2000 Hollandist hankimise võimalusi ja tingimusi.

[Kapten Trumm]

Mis siis aitaks? Kas siis Gradiga Gradi vastu? Gradi raketid lendavad ise ju veel aeglasemalt kui haubitsamürsk. Pzh2000 laseb täpsemalt kui Grad, laseb kaugemale kui Grad ja tema mürks lendab kiiremini kui Gradi rakett.

Minuarust polegi need relvad mõeldud üksteisele "counter battery'd" tegema, vaid pindalamärkide hävitamiseks kiire tulelöögiga.
St seal polegi oluline tavahaubitsa täpsusklass +/-100 m, vaid piisab, kui patarei tabab 1x1 km ala, ülejäänu kompenseerib tohutu tulekiirus ja kohale saabuva moona mass.
Gradil on 40 122 mm toru, üks masin laseb 20 sekundiga samapalju metalli lendu kui terve 122 pataljon. Uuemate rakettidega aga kaugemale kui 152/155 haubits.
Taolistele asjadele suurem oht on pigem lennuvägi, sest erinevalt suurtükiväest on MRLS laskmine väga demaskeeriv tegevus ja hea nähtavusega/öösel paistab see tegevus õhus päris kaugele.
Teine MRLSi teema on suurte alade kiire mineerimine, mis haubitsaga on praktikaliselt lahendamatu probleem.

[aj1972]

Peale jalaväe lahingumasinate soovib Eesti Hollandist osta ka liikursuurtükke PzH 2000, kuid kas need ostetakse koos või eraldi, on seni veel lahtine.
http://uudised.err.ee/v/eesti/bcb7f61d- ... 29b11b9623
Eks plaan oli +100 milliga kõik kaup ära tuua aga Krimmi sündmused hakkasid hinda kergitama.
Minu loogika ütleb,et seoses Ukraina-Vene sõjaga on militaarkaup kallimaks läinud ja ostjateturust on saanud müüjateturg.