Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ants431 »

Sho kirjutas:Selline see vale suhtumine ongi, et mina olin noor, pole vahet, kas ma istusin happevannis või mitte.

Vaat panemegi su NLiitu tagasi, aga vana ja viletsana, ilma tutvuste ja sidemeteta. Naudi. :P
Nii see on. Mul on rumal komme millegi kiitjatelt või
laitjatelt küsida, et miks nad just nii arvavad.
suurem osa NLiidu ihalejatest ei saa aru,
et nende noorus ei olnud NLiidu teene aga
loevad selle NLiidu teeneks.
Veel vanemad unistasid samal põhjusel tsaari ajast. Õnneks või kahjuks ei ole kellegil võimalik aega muuta.
On aga liik inimesi kellele NLiit meeldis
rohkem. Suured asjapulgad jätan seekord kõrvale.
Mõtlen pilvelossides elavaid kellele oli ilus jutt
reaalsusest olulisem.
Nad olid õnnelikud kui ei näinud, et naaber elas paremini.
Nad tahtsid uskuda ja uskusid et mujal
maailmas elatakse viletsamalt. NLiit tuli
neile vastu. Propaganda näitas pidevalt kui
halvasti elatakse mujal ja pani kinni rikkama
naabri, et see oma rikkusega või tarkusega
teistel halba tuju ei põhjustaks.
Homo sovetikuse meelest oli see ju
suur NLiidu headus ja igatsevad seda tagasi. :wink:
Hea ja halb on subjektiivne mõiste.
Sõltub arvajast ja on väga erinevad.
Ei saa arvata, et NLiit kellegile ei meeldinud.
Mõnele meeldib ka põrgus rohkem ja paradiisis on igav.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas kalleb »

Nõuka ajal liikus niinimetatud Hall Hunt - Uazik , mis oli halliks värvitud ning sees 2 militsioneeri, harilikult erariietes - niinimetatud kainer

Nii saavutati olukord kus alkoprobleemidega või lihtsalt juua täis tegelased koristati linnapildist ära , veeti kainestusmajja , seal maksid kas 25 ruublit kiire lahkumise eest aga said ikkagi märkuse kusagile kausta või ööbisid siis kaineris ja magasid seal välja

Igaljuhul elukutselised parmotid räägivad siiamaani hirmulugusid sellest kuidas ainus ohutu paik oli minna raudteesilla alla tina panema

Tänapäeval joovad parmud avalikult kaubanduskeskuste kõrval sirduni näovett , odekolonni , õlut või viina

Kerjavad või pommivad kaaskodanike käest raha ning haisevad jubedalt

Politsei ei taha ka nendega eriti tegeleda sest pärast haisva kliendiga tegelemist vajab auto keemilist puhastust, osa kusevad ennast täis , oksendavad jne

Ühesõnaga polnoi bardakk
Viimati muutis kalleb, 25 Juul, 2018 13:19, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

et nende noorus ei olnud NLiidu teene aga loevad selle NLiidu teeneks.
Siin pole jutt mingist abstraktsest "õnnest" või "noorusest", vaid sellest, et teatud asju tehti siis paremini/tulemuslikumalt kui me täna teeme. Katsuks järgi jõuda.
Näiteks see malevate teema (kus täna osaleb 4-5 korda vähem noori kui vanasti, vanemad paneks küll, aga pole kohti). See, et täna neid kohti pole (õigemini puudub läbimõeldud noorte kooliväline vaba aja veetmine korraldus kui selline) ei ole mingi areng, vaid labane probleem ja tegematajätmine, kus pokasuhhal ja ebamajanduslikkusel põhinev vene värk sai paremaid tulemusi lihtsalt. Mitte keegi ei keela täna seda probleemi lahendamast - muideks see noorte töömalev (mille idee on anda kasulikku tegevust, võimaldada väikest rahateenimist ja lõpuks teha ka mõni töö ära) ei ole sugugi hiljutine leiutis.

Ja see malevavärk pole veel kogu tõde (ka siis oli noori rohkem kui 25 000, sest 20 000 sündis ju igal aastal), sest siis eksisteerisid paljudes töökohtades suveks noortele loodud töövõimalused. Taoliste sotsiaalset laadi töökohtade loomine on lausa EL fondidest toetatav.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Teine asi on planeerimistegevus. Tänane, peaasjalikult KOV põhine planeerimissüsteem on viinud sinnani, kus üks KOV võtab teisele vaikselt kohustusi ja tulemuseks on lihtsalt üks killustunud ja tegelikule vajadusele mittevastav lahendus. Näiteks elamispind 20 km linnast põllul (puudub infra, viletsad teed, olematu ühistransport), töökohad linnas.
Selle põhjuseks pole ikkagi mitte KOV-de eelistused, vaid inimeste eelistused, kes tahavad seal põllu peal elada.
Kapten Trumm kirjutas:Näiteks see malevate teema (kus täna osaleb 4-5 korda vähem noori kui vanasti, vanemad paneks küll, aga pole kohti). See, et täna neid kohti pole (õigemini puudub läbimõeldud noorte kooliväline vaba aja veetmine korraldus kui selline) ei ole mingi areng, vaid labane probleem ja tegematajätmine
On küll areng - nimelt tehnoloogiline. Kvalifitseerimata füüsilist tööd on palju vähem vaja.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Inimeste eelistus on väljendatav rahas. Põllupealsed variandid on lihtsalt taskukohasemad kui samaväärsed variandid linnas.
1200 m2 Nõmme krunt maksis enne praegust buumi ca 80-100 tuhat eurot, 5 km eemal endisel kolhoosipõllul aga 20 tuhat.
Sinna põldudele kolitakse (ja autoga sõidetakse) lihtsalt seepärast, et paljudele pole jõukohane maksta 100 tuhat krundi ja sinna veel 150 tuhat maja ehituse eest.
St see põllu peal elamine on lihtsalt oma maja soovijale sundvise (nagu on ka sundvise kolimine kuskile suvilakooperatiivi).
Planeerimise aga algatasid maaomanikud, kes olid kuskilt saanud maa (tagastatud, odavalt ostnud maatulundusmaana ja teinud peale planeeringu koos muutmisega elamumaaks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 42780
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kriku »

Nõmme on kallis seepärast, et on välja müüdud. Aedlinlikku elukeskkonda tahab palju rohkem inimesi, kui olemasolevatesse aedlinnadesse (Nõmmele, Piritale jne) mahuks ja sellest tuleneb ka valglinnastumine. Põhjuseks on ikkagi see, et järjest suurem osa inimesi tahab elada aedlinnas, kus asustustihedus on väiksem ja seetõttu vahemaad paramatult pikemad.

Nõmme rajati tõepoolest selge planeeringu ja transpordikoridoridega, mida paljude uusarenduste puhul napib, aga ammu enne NSVL-i.
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ants431 »

Kapten Trumm kirjutas:
et nende noorus ei olnud NLiidu teene aga loevad selle NLiidu teeneks.
Siin pole jutt mingist abstraktsest "õnnest" või "noorusest", vaid sellest, et teatud asju tehti siis paremini/tulemuslikumalt kui me täna teeme. Katsuks järgi jõuda.
Näiteks see malevate teema (kus täna osaleb 4-5 korda vähem noori kui vanasti, vanemad paneks küll, aga pole kohti). See, et täna neid kohti pole (õigemini puudub läbimõeldud noorte kooliväline vaba aja veetmine korraldus kui selline) ei ole mingi areng, vaid labane probleem ja tegematajätmine, kus pokasuhhal ja ebamajanduslikkusel põhinev vene värk sai paremaid tulemusi lihtsalt. Mitte keegi ei keela täna seda probleemi lahendamast - muideks see noorte töömalev (mille idee on anda kasulikku tegevust, võimaldada väikest rahateenimist ja lõpuks teha ka mõni töö ära) ei ole sugugi hiljutine leiutis.

Ja see malevavärk pole veel kogu tõde (ka siis oli noori rohkem kui 25 000, sest 20 000 sündis ju igal aastal), sest siis eksisteerisid paljudes töökohtades suveks noortele loodud töövõimalused. Taoliste sotsiaalset laadi töökohtade loomine on lausa EL fondidest toetatav.
Aga sellisel juhul on valijate viga kui nad
ei vali õigeid poliitikuid.
Andke poliitikule ultimaatum,
kui lastelaagreid ei korralda, meie hääli ei saa!
Kui nõudjaid on piisavalt siis saab nõue rahuldatud.
10 nõudjat jääb vist väheseks 10 tuhat
peaks piisama.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nõmme on kallis seepärast, et on välja müüdud. Aedlinlikku elukeskkonda tahab palju rohkem inimesi, kui olemasolevatesse aedlinnadesse (Nõmmele, Piritale jne) mahuks ja sellest tuleneb ka valglinnastumine. Põhjuseks on ikkagi see, et järjest suurem osa inimesi tahab elada aedlinnas, kus asustustihedus on väiksem ja seetõttu vahemaad paramatult pikemad.
Nõmme rajati tõepoolest selge planeeringu ja transpordikoridoridega, mida paljude uusarenduste puhul napib, aga ammu enne NSVL-i.
Noh, ega seda Nõmmet keelanud ka keegi edasi ehitada (ja ühtest infrat järgi arendada), kus kannatab, aga siis algas teine KOV, teine vürstiriik jne. Õnneks on täna taibatud ehitada täis tühermaad linna sees (Paepark, Mäepealse jne)

Noh, ega see valglinnastumine iseenesest pole katastroof, kui
-hoonestus koguneb uutesse selgetesse asumitesse
-olemas on vajalik infra
-kohapeal on olemas töökohad.
Enamasti vähemalt 2 nõuet 3-st täidetud pole.

Et neid probleeme õnnestub tänase süsteemiga lahendada, on kaunis kahtlane ja üldplaneeringute (enamasti tagantjärele) vastuvõtmine seda palju ei päästa, sest enamasti on seal tegemist asustuse tsoneerimisega vastavalt juba toimunud stiihilisele ehitustegevusele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1049
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Veiko Palm »

Võtan endale vabaduse tsiteerida Toby Wilkinsoni "Vana-Egiptuse tõus ja langus":
"Esimesed vaaraod mõistsid ideoloogia - ja selle visuaalse kaaslase, ikonograafia - erakordset võimu rahvaste ühendamisel ja neis riigitruuduse tekitamisel. Egiptuse esimesed kuningad sõnastasid ja kasutasid juhtimisvõtteid, mida rakendatakse ka tänapäeval: üksikasjaliselt väljatöötatud võimutunnused ja hoolikalt lavastatud avalikkuse ette ilmumised, mis pidid valitsejat lihtrahvast eristama; suurte riiklike sündmuste hiilgus ja vaatemängulisus, mis pidi tugevdama lojaalsussidemeid; isamaaline ind, mida väljendati nii sõnaliselt kui ka visuaalselt. Kuid vaaraod ja nende nõuandjad teadsid niisama hästi, et nende võimu saab säilitada niisama tõhusalt ka teiste, mitte nii leebete vahendite abil: poliitiline propaganda, võõravihaideoloogia, rahvastiku pidev jälgimine ja teisitimõtlemise jõhker mahasurumine."

Minu jaoks on nii see lõik (kui ka kogu raamatu sissejuhatus) suuresti rakendatavad ka nõukaaja kirjeldamiseks. Või ükskõik millise teise repressiivsüsteemi jaoks. Nõukogude kord oli kuritegelik ja jõhker repressiivkord. Selle alustaladeks oli klassivõitlus, ehk inimkeeli - mittesobivate inimeste mõrvamine ja teiste inimeste (uutesse) klassidesse surumine. Ning igasugune vabaduse puudus. Nõukogude korras ei olnud ühiskondliku poole pealt mitte midagi head ega kiiduväärset. Või siis äärmisel juhul tuleb aru saada, et alati tuleb lisada (näiteks) - kuid samal ajal mõrvati alusetult süütuid inimesi. Ei ole olemas "inimnäolise sotsialismi" versiooni. On ainult üks ja seesama kommunistlik põrgu, kus vahepeal lastakse lihtsalt katla all tuli ära kustuda. Kus vahepeal lubatakse mingisuguseid "vabadusi" või kõrvalekaldeid.

Kas siis mitte midagi ei toimunud ja oli üksainus sünk vangilaager? Jah ja ei. Pidevalt vangilaagris olijatel ähmastub mingil hetkel pilk ja hakatakse ka väikestes asjades positiivset nägema. Näed, täna sai suppi lõunaks. Näed, täna mind need retsid ära ei tagunudki. Näed, täna need retsid andsid mulle nuga, aga mitte eriti valusalt. Stockholmi sündroom. Oskus suure kurja otseses puudumises näha väikses kurjas helget olevikku või minevikku. Nõukogude ühiskondlik kord on kahjuks selgelt ja ainuvõimalikult hukka mõistmata ja seetõttu võibki liiga tihti neid ihalusi kohata.

Igasugune nõukaaja ühiskondlike eeliste väljatoomine, ilma selle mündi teisele poolele osutamist, on minu jaoks võrdne näkku sülitamisega. Sama hästi võiks kiita natsi-saksamaad selle majanduslike edusammude eest. Mis hinnaga need saavutati?

Igasuguste nõukaaja saavutuste ja edulugude puhul tuleb küsida, kas need saavutati tänu ühiskondlikule korrale või sellest hoolimata. Nii nagu paljud foorumlased siin välja toovad. Assüroloogia tugev? Matemaatika tugev? Klassikaline muusika tugev? Ballett tugev? Miks? Eks ikka see näitab võimetust inimhinge alla suruda ja geeniused leiavad ikka endale tee. Miks just need alad? Eks ikka sellepärast, et need olid "ohutumad" poliitilises mõttes. Kui palju häid moodsaid heliloojaid/kunstnike nõukaaeg on sünnitanud (ja ärge tooge näiteid 1917-1925 ajast)? Palju häid ühiskonnateadlasi? Filosoofe? Ja Pärti pidada nõukasüsteemi produktiks?

Ikka ja jälle võtan selles teemas sõna. Ikka ja jälle olen paljudega eri meelt. Tahate tõhusat tsiviilkaitset, aga ei ole nõus massihukkamistega? Ei ole võimalik. Tahate "tarka" eluasemepoliitikat, aga ei ole nõus sunnismaisusega? Ei ole võimalik. Tahate tasuta lastelaagreid, aga ei ole nõus rahvaste deporteerimisega? Ei ole võimalik.

Teen ettepaneku, et kui keegi tahab tänapäeval tegeleda laste ja noorte vaba aja sisutamise teemaga, või malevatega, siis postitada neid asju mujale, kui nõukaaja ihaluse alla.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tahate tõhusat tsiviilkaitset, aga ei ole nõus massihukkamistega? Ei ole võimalik
On sul see maailmapilt ikka must-valge.
Toon näiteid tõhusast tsiviilkaitsest ilma massihukkamisteta - Soome ja Shveits.
Ja palju tõhusam kui vene oma - näiteks punkrikohtade arvu poolest.

Iisraeli igaks juhuks ei too, äkki kiusavad seal araablasi taga.
Araablaste tagakiusamine kui tõhusa tsiviilkaitse eeldus või nii.
Päris jama ei maksa ikka suust välja ajada. :roll:
Igasuguste nõukaaja saavutuste ja edulugude puhul tuleb küsida, kas need saavutati tänu ühiskondlikule korrale või sellest hoolimata. Nii nagu paljud foorumlased siin välja toovad. Assüroloogia tugev? Matemaatika tugev? Klassikaline muusika tugev? Ballett tugev? Miks? Eks ikka see näitab võimetust inimhinge alla suruda ja geeniused leiavad ikka endale tee. Miks just need alad? Eks ikka sellepärast, et need olid "ohutumad" poliitilises mõttes. Kui palju häid moodsaid heliloojaid/kunstnike nõukaaeg on sünnitanud (ja ärge tooge näiteid 1917-1925 ajast)? Palju häid ühiskonnateadlasi? Filosoofe? Ja Pärti pidada nõukasüsteemi produktiks?
Sa selle peale pole mõelnud, et mõned asjad olid järje peal lihtsalt põhjusel, et asjaga lihtsalt tegeleti tõsiselt (ükskõik mis see motiiv seal oli, kasvõi nõuka elu eeliste propageerimine). Ja täna pole järje peal, sest ei tegeleta. Põhjuseks pole demokraatia või vabadus, vaid lihtlabane laiskus, rumalus, ükskõiksus, tulevikuvisiooni puudumine. Ka teatud asja nõuka igandiks kuulutamine (kuigi nad vajalikud on). Ja nendel pahedel pole korraga mingit seost.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas ants431 »

Veiko Palm kirjutas: Võtan endale vabaduse tsiteerida Toby Wilkinsoni "Vana-Egiptuse tõus ja langus":
"Esimesed vaaraod mõistsid ideoloogia - ja selle visuaalse kaaslase, ikonograafia - erakordset võimu rahvaste ühendamisel ja neis riigitruuduse tekitamisel. Egiptuse esimesed kuningad sõnastasid ja kasutasid juhtimisvõtteid, mida rakendatakse ka tänapäeval: üksikasjaliselt väljatöötatud võimutunnused ja hoolikalt lavastatud avalikkuse ette ilmumised, mis pidid valitsejat lihtrahvast eristama; suurte riiklike sündmuste hiilgus ja vaatemängulisus, mis pidi tugevdama lojaalsussidemeid; isamaaline ind, mida väljendati nii sõnaliselt kui ka visuaalselt. Kuid vaaraod ja nende nõuandjad teadsid niisama hästi, et nende võimu saab säilitada niisama tõhusalt ka teiste, mitte nii leebete vahendite abil: poliitiline propaganda, võõravihaideoloogia, rahvastiku pidev jälgimine ja teisitimõtlemise jõhker mahasurumine."

Minu jaoks on nii see lõik (kui ka kogu raamatu sissejuhatus) suuresti rakendatavad ka nõukaaja kirjeldamiseks. Või ükskõik millise teise repressiivsüsteemi jaoks. Nõukogude kord oli kuritegelik ja jõhker repressiivkord. Selle alustaladeks oli klassivõitlus, ehk inimkeeli - mittesobivate inimeste mõrvamine ja teiste inimeste (uutesse) klassidesse surumine. Ning igasugune vabaduse puudus. Nõukogude korras ei olnud ühiskondliku poole pealt mitte midagi head ega kiiduväärset. Või siis äärmisel juhul tuleb aru saada, et alati tuleb lisada (näiteks) - kuid samal ajal mõrvati alusetult süütuid inimesi. Ei ole olemas "inimnäolise sotsialismi" versiooni. On ainult üks ja seesama kommunistlik põrgu, kus vahepeal lastakse lihtsalt katla all tuli ära kustuda. Kus vahepeal lubatakse mingisuguseid "vabadusi" või kõrvalekaldeid.

Kas siis mitte midagi ei toimunud ja oli üksainus sünk vangilaager? Jah ja ei. Pidevalt vangilaagris olijatel ähmastub mingil hetkel pilk ja hakatakse ka väikestes asjades positiivset nägema. Näed, täna sai suppi lõunaks. Näed, täna mind need retsid ära ei tagunudki. Näed, täna need retsid andsid mulle nuga, aga mitte eriti valusalt. Stockholmi sündroom. Oskus suure kurja otseses puudumises näha väikses kurjas helget olevikku või minevikku. Nõukogude ühiskondlik kord on kahjuks selgelt ja ainuvõimalikult hukka mõistmata ja seetõttu võibki liiga tihti neid ihalusi kohata.

Igasugune nõukaaja ühiskondlike eeliste väljatoomine, ilma selle mündi teisele poolele osutamist, on minu jaoks võrdne näkku sülitamisega. Sama hästi võiks kiita natsi-saksamaad selle majanduslike edusammude eest. Mis hinnaga need saavutati?

Igasuguste nõukaaja saavutuste ja edulugude puhul tuleb küsida, kas need saavutati tänu ühiskondlikule korrale või sellest hoolimata. Nii nagu paljud foorumlased siin välja toovad. Assüroloogia tugev? Matemaatika tugev? Klassikaline muusika tugev? Ballett tugev? Miks? Eks ikka see näitab võimetust inimhinge alla suruda ja geeniused leiavad ikka endale tee. Miks just need alad? Eks ikka sellepärast, et need olid "ohutumad" poliitilises mõttes. Kui palju häid moodsaid heliloojaid/kunstnike nõukaaeg on sünnitanud (ja ärge tooge näiteid 1917-1925 ajast)? Palju häid ühiskonnateadlasi? Filosoofe? Ja Pärti pidada nõukasüsteemi produktiks?

Ikka ja jälle võtan selles teemas sõna. Ikka ja jälle olen paljudega eri meelt. Tahate tõhusat tsiviilkaitset, aga ei ole nõus massihukkamistega? Ei ole võimalik. Tahate "tarka" eluasemepoliitikat, aga ei ole nõus sunnismaisusega? Ei ole võimalik. Tahate tasuta lastelaagreid, aga ei ole nõus rahvaste deporteerimisega? Ei ole võimalik.

Teen ettepaneku, et kui keegi tahab tänapäeval tegeleda laste ja noorte vaba aja sisutamise teemaga, või malevatega, siis postitada neid asju mujale, kui nõukaaja ihaluse alla.
Palun täpsustada, kas siia tohivad siis
kirjutada ainult need kes ihalevad
NVõimu? Minu hinnangu järgi on
selliseid ainult 1..2% eestlastest ja
üldiselt ei ole kirjamehed. Aga NLiidus on
ette tulnud ka haid ideesid ja need pagana
Ameeriklased on mõnegi hea NLiidu hea idee
tarvitusele võtnud varem kui NLiidus seda
suudeti yeha. Kas peab mingist ideest
(näit. laste laagrid) tingimata ka lollustest
ja sigadustest rääkima?
Lemet
Liige
Postitusi: 20795
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

 Või siis äärmisel juhul tuleb aru saada, et alati tuleb lisada (näiteks) - kuid samal ajal mõrvati alusetult süütuid inimes
Ratas näikse ringi käivat...kui vanasti kuulus propagandistide kohistuslikku raudvarasse lause "Neil seal lintšitakse neegreid", siis tänaseks on seda asendamas teised, aga mitte grammigi edumeelsemad hüüatused. Mõjuvad aga nii laused kui lausujad üpris üheülbaliselt. Mitte et kumbki neist vale oleks, aga omajagu juhmid ja iseendale vastutöötavad kindlasti.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1049
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Veiko Palm »

Järjekorras:

Kõigepealt Trumm - demagoogia.

Demagoogiavõte 1 - kuidas puutuvad Soome, Šveits (ja Iisrael) NSVL teemasse? Vastus - mitte kuidagi. Miks Sa neist siis räägid siin teemas? Või tahad öelda, et Soome tsiviilkaitsesüsteem saavutati sellepärast, et Soome ühiskondlik süsteem oli NSVL koopia?

Demagoogiavõte 2 - lausete suuremast kontekstist väljarebimine. Palun väga, võin kirjutada lõigu uuesti pikemalt ja täiendatult (allajoonitud, et Sul silm üle ei libiseks)
Veiko Palm kirjutas:Tahate nõukaaegset tõhusat tsiviilkaitset, aga ei ole nõus massihukkamistega? Ei ole võimalik. Tahate nõukaaegset "tarka" eluasemepoliitikat, aga ei ole nõus sunnismaisusega? Ei ole võimalik. Tahate nõukaaegset tasuta lastelaagreid, aga ei ole nõus rahvaste deporteerimisega? Ei ole võimalik.
Kas nii on selgem?

Lemetile ei oskagi midagi öelda. Kui minu postitus ei selgitanud, siis ei selgitanud. Toonitan veelkord - juhtus ka nõukaajal suuri edulugusid, sündis, kasvas ja elas suuri inimesi, tehti maailmavapustavaid saavutusi ja tihtipeale oli "lihtsal" inimesel mõnes aspektis hea ning õnnelik olla. Kuid see ei suuda kuidagi heastada seda väärastunud süsteemi ega ole võimalik selle suhteliselt suurt tükki (nt nõukaaegne tsiviilkaitse, kolhoosikord vms) omatahtsi lahutada ja näidata seda kui eraldiseisvat suurt saavutust.

Kui korraks tagasi selle vana-egiptuse teema juurde, siis ka tänapäeval on võimalik püramiide ehitada. Kuid mitte selliste meetoditega, ega kindlasti ei oma need ehitised seda sümboolikat. Kuid kuidas see ehitamine käib? Eks ikka - käi papp välja. Või motiveeri annetajaid (kes siis kaudselt ressursiga panustavad). Kuid ei saa hakata vinguma, et kuradi raske on praegu, vaat vaaraodel oli lihtne.

Ja korraks kopeerin siia veel Wilkinsoni lause
Veiko Palm kirjutas:Kuid vaaraod ja nende nõuandjad teadsid niisama hästi, et nende võimu saab säilitada niisama tõhusalt ka teiste, mitte nii leebete vahendite abil: poliitiline propaganda, võõravihaideoloogia, rahvastiku pidev jälgimine ja teisitimõtlemise jõhker mahasurumine."
Ning Antsule - kogu teema pealkiri on kahjuks "kallutatud" selle ihaluse poole. Ning kindlasti ei arva ma, et enamik eestlasi seda haiget aega tagasi igatseks. (Ning loomulikult ei olnud lastelaagrid sovjettide idee)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lemet:
No aga propaganda tegemise põhimõtetes pole ju palju muutunud, ka taoline oma-vaenlane, must-valge maailmakäsitlus oli ka tollal vägagi kasutusel.
Olen kunagi lapsena sattunud mingile kolhoosi üldkoosolekule (vist seepärast, et vanavanemad olid seal ja koju ei tahetud jätta).
Mul on nii hästi meeles, kuidas kohalik noor ja tubli partorg agiteeris mehi, et tehke traktorid korda, külvata tuleb varem (et jõuab rohkem ja kasvab kauem).
Seepeale ajas kõige vanem (näidis)traktorist end püsti ja kommenteeris, et kui maa on ju külmanud ja künda ei saa veel, kuidas siis külvata (oli selline hiline ja külm kevad)
Sedavõrd tõsine argument võttis partorgi korraks kokutama, aga ta kogus end kiiresti. Kohe ja suure publiku ees võeti ette traktoristi valed vanemad, aastatetagune napsitamine ja kurat teab veel mida. Taolisi trikke paistab siin ka pidevalt. Täielik dejavuu - kuigi lapsena mällu sööbinud üritus oli pea 40 aastat tagasi juba.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Demagoogiavõte 1 - kuidas puutuvad Soome, Šveits (ja Iisrael) NSVL teemasse? Vastus - mitte kuidagi. Miks Sa neist siis räägid siin teemas? Või tahad öelda, et Soome tsiviilkaitsesüsteem saavutati sellepärast, et Soome ühiskondlik süsteem oli NSVL koopia?
Sa väitsid selges Eesti keeles, et efektiivset tsiviilkaitset ei saa ilma repressioonideta.
Me ei ela õnneks NSVLs, vaid vabas Eestis.
Mina väidan, et saab küll ja saab ka meil ja repressioone selleks ei vaja. On vaid vaja asi kätte võtta.

Kui sa veel ehk taibanud pole, siis mulle meeldivad toimivad/mõtestatud asjad, mitte poliitika.
Me (Eesti) ei vaja mitte repressioone ega ENSV aega, vaid toimivat tsiviilkaitset. Või veel midagi. On nii arusaadav?
Muideks, ma seda tsiviilkaitset olen natuke uurinud ja Soomes on selle korraldus üllatavalt sarnane vene omale.
Kuid siin pole viidet ühiskonnakorrale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist