www.militaar.net

Tsiteerin siinkohal korduvalt viidatud artiklit "Elektronid ei ole kartulid":

Aitäh, et tsiteerisid, mul polnud ligipääsu sellele.

PEM (prootonivahetuse membraaniga) elektrolüüserid kõige kallim viis vett lõhkuda, kuna membraan kulub ära. Membraani ärakulumine pole siiski elektrolüüseri elutee lõpp.

Muud tehnoloogiad:

- aluselised elektrolüüserid (suudab igaüks kodus teha ja kilovati hind on Hiina turul 300 dollarit, ise kodus tehes täpselt sama - umbes 50 W võimsust saab kokku klopsida 15 euroga keevitustraadist ja kanalisatsiooni torude liitmikest), probleemiks on gaasimullid elektroodi peal, eeliseks töökindlus, kui ainult hapniku poolne elektrood vaevuti teha korrosioonikindlast ainest (nikkel)

- keraamilised aluselised elektrolüüserid - neid kodus teha ei saa, kuid voolud pinnaühiku kohta on suuremad, mulliprobleem on väiksem, elektroodid on pikaealised, metalle kulub vähem, kui keegi tahaks täna vesinikku toota, viipaksin nende suunas

- tahke oksiidiga kõrgetemperatuurilised elektrolüüserid (neid peetakse sobivaks metaneerimise seadmes) vajavad elektroodi peale ütriumi, tsirkooni, vist ka lantaani ja üldiselt keskmisest kallemaid metalle, neid on soovitatav kasutada pikaks katkematuks tööks (nad ei salli temperatuuri tsükleid), aga voolud pinnaühiku kohta on muljet avaldavad

- kapillaar-elektrolüüserid on uusim tehnoloogia, kasuteguri rekord laboris on 98% ning Austraalias käivitab Hysata nende tootmist, nad on liiga uus asi, et ma neist rääkida oskaks, aga väidetavalt gaasimulle üldse ei olegi enam

Elektrolüüs ei ole nii ületamatu probleem. Narva jaamades töötavad nõukogude ajast elektrolüüserid. Rohepööret nendega ei tehta, vaid toodetakse generaatorite jahutamiseks vesinikku. Millalgi lubati tootmist veidi suurendada, et Tartus saaks vesinikubussiga proovi teha.

wolfgang kirjutas: ↑09 Mai, 2024 12:24 Kas me mitte 85 miljenit tonni üleliigset CO2 kvooti peeglikeste ja klaashelmeste(rongid ja iMievid) eest mitte turgu ei lükanud, kümmekond aastat tagasi? See oli Eesti edulugu kui ma õigesti mäletan. Sellised nimed nagu Tamkivi, Sulling, Pentus virvendavad mälusopis.

Selle klaashelmeste müügi juures on peaegu anektootlik lugu.
A.A. otseetris rääkis nii:
Mina ei tea kes oli see loll kes Eesti CO2 õigused maha müüs. Paar minutit hiljem ütles nii:
Enne hääletamist küsis koosoleku juhataja kas mõnel riigil on erisoove CO2 kvoodisüsteemi kehtestamise osas (Eesti esindajal ei olnud...). Luxemburgi esindaja ütles, et Luxemburg tahab saada hinnalage 80 € CO2 tonni kohta. Selle ta sai.
(Teise lausega oli siis teada kes eesti CO2 õigused klaashelmeste eest maha müüs.) Kahjuks A.A. seekordsetel EL valimistel ei osale, muidu soovitaks mitte hääletada tema poolt. Ja kui juba valetada siis hästi suurelt, kes neid EL tagatoas sõlmitud leppeid ikka mäletab

Kes on A.A.?

Kriku kirjutas: ↑11 Mai, 2024 9:28Kes on A.A.?

Kuna mainiti EuroParl valimisi, siis loogiliselt peaks see Andrus Ansip olema.

lennumudelist kirjutas: ↑10 Mai, 2024 19:54

Tsiteerin siinkohal korduvalt viidatud artiklit "Elektronid ei ole kartulid":

Aitäh, et tsiteerisid, mul polnud ligipääsu sellele.

PEM (prootonivahetuse membraaniga) elektrolüüserid kõige kallim viis vett lõhkuda, kuna membraan kulub ära. Membraani ärakulumine pole siiski elektrolüüseri elutee lõpp.

Muud tehnoloogiad:

- aluselised elektrolüüserid ...

- keraamilised aluselised elektrolüüserid ...

- tahke oksiidiga kõrgetemperatuurilised elektrolüüserid ...

- kapillaar-elektrolüüserid on uusim tehnoloogia, ...

Elektrolüüs ei ole nii ületamatu probleem. ...

Kõik need lahendused on kas:
1. Madala tõhususega (st. selle asemel, et vesinikku toota, soojendatatakse seda).
2. Prototüübi staadiumis (kapillaaridega on nii, et igasugune massiline tööstuslahendus alati lühikese tööeaega).

Elektrolüüs ei ole ületamatu probleem, kuid igal sellisel protsessil peab olema majanduslik otstarbekus. Ei saa töötada nii, et me toodetud elektrist ainult ca. 10% tagasi saame. See aga saab paratamatult olema madala tõhususega elektrolüüserite või regenereerimist vajavate kapillarsete või PEM elektrolüüside ringtsükli pikaajaline tõhusus. Sest arvestama peab ka sellega, et vesiniku elektriks tagasi muundamisel läheb jällegi vähemalt 50% kaduma.

Ehk siis kuna tegemist on sisuliselt akuga, siis tekib küsimus, et milleks investeerida akusse, millesse varundatud elektrist on võimalik pärast kätte saada ainult 10-20%? Mis mõtete sellel tegevusel on ja mis eeliseid see annab tuumajaamaga võrreldes?

Jällegi nimetatud artiklit tsiteerides:

Igal juhul on mul kõiksugu arvajatele küsimus. Kas te taotlete CO2-vaba elektritootmise tagamist või iga hinna eest tuumajaama ehitamise vältimist? Kui viimast, siis kas te olete ikka täiesti kindlad, et te ajate õiget asja Eesti elanike huvides või tegutsete mingi kitsa kildkonna eesmärke taga ajades? Või on teil lihtsalt irratsionaalne hirm, mille maandamise asemel teadmiste otsimise kaudu, üritate te oma hirme teistele projitseerida.

Kilo Tango kirjutas: ↑11 Mai, 2024 15:41 ...
Ehk siis kuna tegemist on sisuliselt akuga, siis tekib küsimus, et milleks investeerida akusse, millesse varundatud elektrist on võimalik pärast kätte saada ainult 10-20%? ...

Lisaks salvestamise kasutegurile on küsimuseks salvestatud 1kWh hoiustamise maksumus.

Kui Li akudes maksab 1kWh lühiajaline (paaripäevane) hoiustamine ca 10 senti, siis kui palju maksab ühe Veebruaris kulutatava ja Jaanipäeval "gaasina purki pandud" elektrienergiaühiku hoiustamine?

Kilo Tango kirjutas: ↑11 Mai, 2024 15:41 Sest arvestama peab ka sellega, et vesiniku elektriks tagasi muundamisel läheb jällegi vähemalt 50% kaduma.

Seepärast on tavaks rajada elektri ja soojuse koostootmine - siis on kaduma läinud elekter muutunud tarbijatele müüdavaks soojuseks.

mis eeliseid see annab tuumajaamaga võrreldes?

Mõnda mood mängides tundub, et saaks kätte:

1) Hajutatuse eelise. Hajutatud süsteem ei lange korraga maha. Isegi katastroofi stsenaariumis, et tsentraalne gaasihoidla puruneb ja tühjaks lekib, jääb süsteemi mahalangemiseni päevi - on mingi lootus, et keegi jõuab (näiteks) LNG laevaga tulla ja silduda.

2) Soojuse mahamüümise eelise. Tuumajaam 50 km kaugusel linnast ei ulata oma jääksoojust linnale müüma. Linna lähedal olev tootmisüksus saab seda teha. Kui pooldada tuumajaama, peaks pooldama ta rajamist piisavalt lähedale, et tema soojust kasutada, mitte merre lasta. Hetkel uuritakse asukohti, mis seda ei võimalda.

3) Kohaliku ja madala tehnoloogia eelise. Rohkemad osad on laiatarbe kaup, mida on kas võimalik toota siin, või vajadusel käivitada tootmise. On väiksem tarneahela risk. Uraani ostmine on kah tarneahela riskiga - mis siis, kui keegi kütusevardaid ei müü?

4) Väiksema ebaõnnestumise riski eelise. Tuumajaam on üks suur investeering, kui see halvasti tehakse, ägiseme aastaid. Pisemate seadmetega saab osta ühe prooviks, käitada natuke, kui meeldib siis osta juurde.

5) Kiirema skaleerimise eelise. Kui meeldima hakkab, saab juurde ehitada rutem.

Igal juhul on mul kõiksugu arvajatele küsimus. Kas te taotlete CO2-vaba elektritootmise tagamist või iga hinna eest tuumajaama ehitamise vältimist?

Mina isiklikult, kah ühe "arvajana", ei ole tuumajaama rajamise vastu. Ma lihtsalt tahaksin, et ka muid teid uuritaks, sest järsku see on halb tee - siis on vaja plaani B ja C. Õnneks tundub, et uuritaksegi - mul ei ole põhjust kurta. Tähtis on, et kogu raha ühele kaardile ei pandaks - uuritav tuumajaam on väike, seega ma pole vastu. Keegi pole selgeltnägija ning olukord on kiirelt arenev - selgineb aja jooksul. Mitmel suunal asju areneda lasta tundub loogiline.

Tuumajaamade jääksoojust ei kasutata mitte kuskil. Põhjus - tüüpselt püütakse inimtühja alasse paigutada - parem turvata ja vähem laipu õnnetuse korral.

kombijaam (soojus+elekter) on tüüpselt suurlinnades. Talvel kasvab soojuse ja elektri nõudlus, seega oleks see ideaalne variant. Eestis enamus on juba täis, Tallinnas - Tartus saaks mõne ehk juurde teha aga see oleks kõik.

Hetkel vist tõesti, välja arvatud endise NSVL-i "atomgrad" tüüpi linnades (tuumajaama personalile rajatud linnades) + analooge mitte omav pargas "Akadeemik Lomonossov".

Samas - soomlased pikemat aega arutlevad kaugkütte-tuumajaama teemal. Kord arutatakse, kas Loviisa jaama lubatud eluea pikendamisel tasuks vedada soojustoru Helsingi suunas (vahemaa on pikk, aga hetkel Loviisa kütab 60% oma võimsusega merd), teinekord kas rajada Helsingi lähedale tuuma-soojusjaam, mis elektrit ei toodagi.

Võimalik, et arutelud vaibusid Helsingi soojushoidla rajamisega Mustikkamaa alla. Mitmed osapooled märkisid, et Fortumi ja HELEN-i kontsernide suhted on halvad, koostööd ei tehta.

Samas, veel 2023. aastal kuulutas HELEN, et otsib võimalust rajamiseks:

Helen ja Steady Energy tähtäävät ydinlämpötuotannon käynnistämiseen Suomessa

...aga jällegi, neil on mõttes üksnes soojusjaam, mitte elektrijaam. Olevat hulga lihtsam ehitada.

Võiks ju projekteerida koos kasvuhoonetega näiteks.

lennumudelist kirjutas: ↑12 Mai, 2024 12:47 Hetkel vist tõesti, välja arvatud endise NSVL-i "atomgrad" tüüpi linnades (tuumajaama personalile rajatud linnades) + analooge mitte omav pargas "Akadeemik Lomonossov".

"Akadeemik Lomonossov" on esimene pääsuke. Venelastel on soov neid juurde teha.
Hiinal on plaanis kuni 20 ujuvat tuumajaama ehitada - https://www.washingtonpost.com/national ... -military/
Ameerikamaal uuritakse ka sarnase jaama loomise võimalusi - https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... -based-SMR
Samsungil on olemas disain ja esmane sertifitseering ujuvale tuumajaamale - https://world-nuclear-news.org/Articles ... ower-Barge - seda koos Taani startupiga Seaborg (https://www.seaborg.com/)

Võibolla on varsti maa peale ehitamise asemel lihtsam meil Paldiski või Muuga sadamasse üks laev tellida. Erinevalt maapealsest tuumajaamast, mis on risuks kaelas aastakümneid või -sadu ja seda ka peale kasuliku tööaja lõppu, saab laeva igal ajal mujale sõidutada, kui tuumajaama vajadus siin enam aktuaalne pole.

Mobiilsed maapealsed tuumajaamad Nõukogude ajaloost:
https://nucet.pensoft.net/article/89356
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0 ... %AD%D0%A1)

kummikomm kirjutas: ↑12 Mai, 2024 14:39 Võibolla on varsti maa peale ehitamise asemel lihtsam meil Paldiski või Muuga sadamasse üks laev tellida. Erinevalt maapealsest tuumajaamast, mis on risuks kaelas aastakümneid või -sadu ja seda ka peale kasuliku tööaja lõppu, saab laeva igal ajal mujale sõidutada, kui tuumajaama vajadus siin enam aktuaalne pole.

Mis me mobiilse vs statsionaarse jaamaga võidaksime, kui taristu tuleb ikka luua - järelvalve, jäätmemajandus, teadustugi jms? Kõike outsource'ida ehk vajadusel jaam minema lükata võiks tähendada osaluse omandamist Rootsi, Soome või mujal jaamas.
SMR puhul jätame Vene ja Hiina mängust välja, eks? Fermi jaama tehnoloogia ja reaktor tuleb kommertskasutusse alles 2027-2028 a Kanadas. Pigem ikka nii, et kui riik ja investorid on otsustanud tuumaenergia kasuks, siis käiame ikka pikaajaliselt kogu juurdekuuluvaga.

kalvis kirjutas: ↑12 Mai, 2024 7:16 Tuumajaamade jääksoojust ei kasutata mitte kuskil. Põhjus - tüüpselt püütakse inimtühja alasse paigutada - parem turvata ja vähem laipu õnnetuse korral.

kombijaam (soojus+elekter) on tüüpselt suurlinnades. Talvel kasvab soojuse ja elektri nõudlus, seega oleks see ideaalne variant. Eestis enamus on juba täis, Tallinnas - Tartus saaks mõne ehk juurde teha aga see oleks kõik.

Ei tasu olla nii kategooriline. Vaatan äiteks šveitsi. Nad kütavad ka lähedal olevaid asulaid tuumajaamadest tuleva soojusega.

Tallinnas on 5 koostootmisjaama:
Väos 2 tk, mõlemal kütuseks puit.
Iru soojuselektrijaam, kütuseks gaas,
Iru jäätmepõletus jaama kütuseks prügi.
Kadaka katlamaja, kütuseks puit

Tartusse isegi mahuks veel koostootmisjaama aga ainult siis kui kogu linnas ühtne kaugkütte võrk ehitada. Neil pigem muud plaanid. https://gis.tartulv.ee/yldplaneering204 ... age=page_4

https://www.err.ee/1609340268/esmaspaev ... tt-tunnist
Mis põhjusel seekord hind üles läheb? Päike ei paista, tuul ei puhu?

Sama kallis kui Eestis on esmaspäeval elekter ka Soomes ning Lätis ja Leedus.

Või probleemiks, et kui soome tuumajaamad ei tooda siis terve baltikum oma "taastuvenergeetikaga" käpuli?