"Tankid EKV-le"

[rbl]

Eesti seisukohast see muidugi kuritegu ei ole ? Muidugi ei ole meil nimetatakse seda planeerimiseks.

Ei, meie seisukohast see ei ole kuritegu, pigem siiski heategu. Tankipataljoni olemasolu eelduseks on mehhaniseeritud jalaväeüksuste olemasolu. Tankipataljon ilma mehhaniseeritud jalaväeüksuste toetuseta oleks kindlasti kuritegu. Meie enamasti kinnisel, poolkinnisel maastikul ei tee see tankipataljon üksinda ilma mehhaniseeritud jalaväeüksuste toetuseta, ära mitte kui midagi. Tankid vajavad oma 120 mm. pearelva eeliste ärakasutamiseks palju vaba manööverdusruumi. Seda saab teha edukalt näiteks Iisraeli lagedas Negevi kõrbes, kus jalaväe lahingmasinatel mehhaniseeritud jalaväeüksuste roll pole enam esmatähtis, mitte aga meil või liigendatud Liibanoni maastikul.

Kui ma õigesti mäletan on kõik Saksa päritolu A5 ja A6-d kunagi A4d olnud.

Ajavahemikul 1981-1986 ostis Holland omale 445 Leopard 2A4 tanki. Aastal 1993 müüdi 115 neist Austriale, ülejäänud 330 oli plaanis moderniseerida A5 tasemele. Plaanist siiski hiljem loobuti ja millalgi 1997 aasta paiku moderniseeriti A5 tasemele neist kõigest 180, millised siis veel omakorda 2003 aasta paiku moderniseeriti jällegi tasemele Leopard 2A6.

[Kilo Tango]

…kuid levinud jalaväe TT rakette ei ole, mis murraksid Lääne moodsa tanki (Abrams M2, Leo2A6&7, Leclerc, Chally 2) torni esikülje soomust. Vene rakettidest rääkimata. Kusjuures Chally kohta räägitakse lugusid, kus pmst. sitting duck seisukorras tanki (roomikud maas) kõmmutati lähedalt mitme RPG-29-ga ja Milaniga ilma meeskonnale häda tegemata.

Ükski tankitõrjuja ei sihigi tanki torni esiosa või esikülje soomust vaid otsib ikka tankil selle nõrgimaid kohti. RPG-29 läbistas Iraagis nii Challenger 2 esisoomuse kui ka Abramsi torni soomuse. Mis me siis siin veel nendest uuematest Korneti modifikatsioonidest räägime.
...Pigem eelistaks TT raketikompleksile vastu minna automaatkahuriga jalaväe lahingmasinas kui tankis. Suur, raske ja kohmakas tank on oma 120 mm. kahuriga tankitõrjeraketikompleksile ideaalne sihtmärk.
...

Jee. Ignoreerime aga kõiki kordi, kus Chally pihta on lastud mitmeid rounde ilma tõsist viga tegemata ja räägime sellest ühest juhtumist. Minu teada läks siis laeng läbi esisoomuse alumisest küljest, mis oli kaitstud ERA-ga (nagu vene tankidel). Pärast seda juhtumit vahetati Challydel selles osas ERA välja tugevama passiivsoomuse vastu. Oleks see moon tulnud sisse natuke kõrgemalt ei oleks ta mitte juhi tapnud vaid soomuse poolt kinni püütud. Samas IFV puhul pole vahet kuhu lasta - läbi läheb igal juhul.

Muide enamusel juhtudel ei ole tankitõrjujal valida, kuhu lasta. Lahingumöllus üritatakse üleüldse tankile pihta saada kui ei ole just tegu varitsusega, mis saab lähedalt tulistada. Seda enam Kornetiga, mis nagu Milan on SACLOS rakett.

See jutt, et tank on raske ja kohmakas - tankitõrjujatega võitlemise peaprobleem pole raskus ega kohmakus vaid tõsiasi, et nähtavus soomusmasinast on halb. See tõbi vaevab kõiki soomusmasinaid. IFV-sid samamoodi kui tanke. Ei ole see IFV automaatkahur kuskilt otsast TT venna vastu parem kui 120mm HASH või 7,62mm kuul. Tänapäeva tankid suudavad oma torni pöörata väga kiiresti ja hunter-killer süsteemi tõttu on nende reaktsiooniaeg kiirem kui IFV vendadel. Tõsi, tanki fookus on ohtlikumatel märkidel kui TT vend. Suurtes rünnakutes kasutataksega IFV-sid kahel põhjusel:
1. IFV-d olid algselt odavamad ja nendega saab kasvatada soomustehnika arvukust. Samuti kaasa võtta soldateid territooriumi hõivamiseks
2. IFV-de peamine ülesanne on takistada tankide hävitamist õrnast suunast - tagant nendesamade TT meeste poolt. Viimase vastu aitab samamoodi ka teistsuguste taktikate kasutamine.

Sõnaga - sinu väide, et "Kaasaegsete tankitõrjerakettide täistabamusi ei suuda üle elada ükski tank." ei pea paika kuskilt otsast. Pigem on nii, et "hea õnne korral on iga tanki võimalik TT raketiga hävitada". Õnn teatavasti on üks vana lits - täna magab ühega homme juba teisega.

[Actual]

Kui TT raketid ei omaks tankide vastu efekti vaevalt keegi neid relvastuses peaks ja kaasas tassiks. Iseküsimus mida TT raketilt üldse oodatakse, kas tanki ja tankimeeskonna kohest hävitamist või piisab ka tankirünnaku peatamisest. Ka ilma roomikuta tank ei ole enam ründav tiiger vaid enda hädakaitsega tegelev raudpunker. See on umbes sama vaidlus, kui üritada võrrelda, et kuulipilduja on võrreldes snaiperpüssiga äärmiselt ebatõhus relv, sest enamik kuule läheb mööda ning ei tapa vastase sõdureid - tekib kergesti mulje, et kõige targem jalaväevastane relv on snaiperpüss ja kuulipildujaid tuleks vältida ja võimaluse korral soosida kuulipildujate asendamist snaiperrelvaga.
Samamoodi ei ole igas olukorras tank asendatav ega parem TT raketist, ja ka vastupidi.
Samas mina kaldun endiselt arvama, et meie oludes (väiksus, ressursside piiratus, tagala puudumine jne) on tankide ostmine liigne luksus ja tankide efekt võimalikus konfliktis jääb tagasihoidlikuks. Sama raha paigutamine võimekama TT- ja ÕT rakettrelvastuse peale avaldaks vaenlasele pikaajalisemat, hoomamatut ja keerulisemat mõju kui seda on loetud arv tanke piiratud territooriumil.

[Xender]

Tegelikult praeguse hetke vene VF TT raketid on küll kõige väiksem probleem arvestades hardkill süsteemide arengut. Selleks ajaks kui meil on oma IFVd ja tankid käes on nad muutunud piisavalt odavaks, et neid soetada. Hetkel on nende hind veel poole miljoni euro kanti ...

Sealjuures uuemad versioonid lubavad kaitset ka noolmürskude vastu. Vähemalt juutide Trophy-l on veel üks hea omadus, nimelt suudab ta väga täpselt ära määrata kust sind tulistati.

[Kapten Trumm]

RPG-29 läbistaks soomuse mõlemal juhul. Küsimus on ainult kui ideaalse nurga all. Oleks see Challenger 2 tabamisnurk seal kusagil Iraagis olnud tollal veidi teine, poleks mees mitte kaotanud ainult jalga vaid terve elu. Mehel oli lihtsalt natuke õnne. Tankil on tõesti parem kaitse ja paksem soomus aga tankidega sa Scoutspataljoni kompaniid kuhugile Kesk-Aafrika Vabariiki ju missioonile ei saada?

Oleks, poleks, oleks tädil sarved, oleks trollibuss.
Kui tankid jõuavad ülaltlastava granaadiheitja laskekaugusse (liikuva märgi pihta ca 150 m), on tegemist juba taktika veaga.
Selleks ongi (jalastunud) jalavägi, et need tankikütid õigel ajal likvideerida.
Ja linnas tänavaid pidi pole vaja tankidega koperdada, see oli selge juba Punaarmeel Berliini vallutamisel, et tankid liikusid 200 m jalaväest tagapool, väljaspool tankirusikate laskeulatust, valmis kahuritulega jalaväge toetama (samaks tarbeks kasutati ka mitmesuguseid kahureid, mida meeskonnad lihtsalt kätejõul edasi veeretasid) kui pealetung edenes.

[Kapten Trumm]

eilsest military photos lingist saab lugeda, et hollandi Pzh2000 hinnaks on 3,5m. (euri nähtavasti), kui väljaõpe, varuosad, moon ka siis kallim. nende omad on muidugi ka osalt tuliuued, otse tehasest lattu pandud)

Tõde on selles, et Pzh2000, mis kahtlemata vägev aparaat - maksab tankiga samapalju või rohkemgi ning tema pidamine pole odavam, samuti vajab ta samasuguseid toetusmasinaid kui tank, Mersu Actros evakuaatoriga 60-tonnist masinat kuskile ei sikuta ja sinna, kuhu see mahhiina kinni jääb (roomikmasin) ei tule need tsiviilveoautode põhjalised Paside evakuaatorid ligilähedalegi.

Teema, mis tanki kallimaks teeb, on nende suurem arvukus, kui tavapärane liikurpataljon on 18 kuni 24 toru (3-4 patareid), siis täiemõõduline tankipataljon suurt alla 36 ei tule (pigem 40 kandis).

[Viiskümmend]

Tuletan meelde, et keegi ei ole tanke ja IFVsid vastandanud vaid küsimus on järjekorras.

Järjekorra aluseks on teadmine, et IFVd on odavamad kui tankid.

Samas kui tankide puhul vaadatakse ainult kasutatud Leopard 2 mudeleid ja IFVde puhul kaalutakse ka uute (CV90, Bradley) soetamist siis need tehingud ei ole enam võrreldavad.

Miks?! ........sest uute IFVde soetamiseks tuleb teha kohe kordades suurem investeering (soetushinna vahe on ju kohe 2-4 korda uute IFVde kahjuks) ning see tooks kehtivas kümneaastases endaga kaasa......?!

Kui minna kasutatud IFVde või "uute odavate volkswagenite" teed oleks võimalik tankidele ära teha.

[Xender]

Vaatame siis tanke :

1. Peale Leo 2he midagi väga muud ei liigu, oki Abrams ka ... kõik ülejäänud on eksootika.
2. Platvorm mille ostame peaks olema kasutatav vähemalt 20 aastat ilma suuremate uuendusteta.

Abrams M1 A2 ja Leo 2A4 mida oleks turul saada tegelikult ei täida viimast punkti, sealjuures seda A4-ja ka otseselt keegi ka ei müü. Nimelt mõlemal on kasutusel L44 120mm kahur ning sellel on uuemate T 72, T80 ja T 90 esisoomuse läbistamisega probleeme. Pealegi on A4 torn läbilastav venelaste 125 mm poolt.

Ehk siis tuleb Leo 2 valides vaadata A6 poole ning ameeriklastel ära oodata M3. Kardetavasti tankipataljoni + sinna juurde kuuluva kraami eest oleks hinnalipik nii 150 - 200 euro juures ja seda eeldusel, et me saaksime kasutatud A6ed kusagilt välja sebida. Kui peame hakkama uusi vaatama, käime välja pigem sinna 300 + milli kanti.

Ei oska isegi oletada palju ameeriklased võiksid oma M3 eest küsida.

105 mm A1 saaks arvatavasti päris soodsalt kätte ...

Pataljoni jagu, arvatavasti maailma parimaid IFVe K21 saaksime kätte tehaseuuena umbes nii 150 miljoni eest. Ei oska öelda palju Hollandlased küsivad oma CV9035 eest ning kas rootslased on nõus omasid müüma. Eks paistab üldisemalt, mis selles osas toimuma hakkab.

Pealegi on varsti tulemas ka venelastelt uus põlvkond tanke ja ehk oleks enne oma tankide soetamist see mõistlik ära oodata ?

Kokkuvõttes magati tankidega aeg maha ja praegu on saada reaalselt ainult tehasuued. Sealjuures need samad on veel 70nendate masina kümnes upgrade. Ehk siis pigem oodata MBT uus põlvkond kui tehaseuute peale mägima hakkatakse.

[Kapten Trumm]

Silmas tasub pidada, et need mõistliku hinnaga kasutatud 2A6-d (viimased relvajõudude vähenduse ülejäägid) on turult varsti kadunud, need mida saada hakkab olema, on äratrööbatud aktiivkasutuse omad (analoogselt Soome 2A4-dega, mis peagi kuskilt välja ujuvad mingi odava raha eest). Kergemaid jalaväesoomukeid liigub tegelikult rohkem (üks taoline näide on Afganistan, kus ka Eesti oma Paside varusid täiendas ja kus palju tehnikat jagatigi laiali relvaturul, seda koju tagasi tarimata. Seega üks tankide edasilükkamise oht on selles, et 2021 ei pruugi midagi mõistlikku saada olla, vaid tuleb minna müts näpus Krauss-Maffei ukse taha ja paluda, et nad 40 masina pärast liini käima paneks (tanki hinnaga nii 10 miljonit eurot tükist siis) või siis teostaks kellegi aktiivkasutusest (mõistagi amortiseerumise ja rohke remondivajaduse tõttu) mahavõetute totaalse renoveerimise hinnaga 50% ülalnimetatust. Sellega ongi simlus sündinud, sõjapidamiskaanonite järgi võitlusvõimelist soomusüksust ei teki ka järgmisel kümnendil ning kena rahasumma, mille eest saanuks üht-teist hädavajalikku vaegrelvis maakaitsele, on kulutatud sisuliselt assümmeetrilise sõja võimelisele ja VF-le vastupanu kontekstis vaid viivituslahingu võimelisele üritusele.

Pealegi on varsti tulemas ka venelastelt uus põlvkond tanke ja ehk oleks enne oma tankide soetamist see mõistlik ära oodata ?

Väga ohtlik lähenemine, oleks vist sobilik meenutada neid õnnetuid Spitfiresid, mida Eesti planeeris - ka pidid lendama 40ndate lõpuni. Muidugi rahuajal, paraku aga viimane lõppes.
Soomlased läksid natuke varem ja natuke vanema malli (Fokker) teed ja kui asjaks läks, siis oli neil midagi olemas, 1939 sügisel poleks siin suurt midagi võtta olnud.
Tänagi leidub neid simme, kes seletaks, et tark oleks ikka 6. generatsiooni hävitaja (UAV siis) ära oodata ja siis oleks jube smart move.
Küsimus pole ju ainult mingi masina omamises, vaid ka vajaliku koolkonna loomises, kogemuses, mis võtab aega ja seda pole võimalik osta ühegi täisteenuspaketiga.

Pealegi on varsti tulemas ka venelastelt uus põlvkond tanke ja ehk oleks enne oma tankide soetamist see mõistlik ära oodata ?
Kokkuvõttes magati tankidega aeg maha ja praegu on saada reaalselt ainult tehasuued. Sealjuures need samad on veel 70nendate masina kümnes upgrade. Ehk siis pigem oodata MBT uus põlvkond kui tehaseuute peale mägima hakkatakse.

Iisrael on näiteks sellest ideest loobunud ja panustab Merkava IV lisatootmisele (asendamaks vanemaid mudeleid).

[Xender]

Väga ohtlik lähenemine, oleks vist sobilik meenutada neid õnnetuid Spitfiresid, mida Eesti planeeris - ka pidid lendama 40ndate lõpuni. Muidugi rahuajal, paraku aga viimane lõppes.
Soomlased läksid natuke varem ja natuke vanema malli (Fokker) teed ja kui asjaks läks, siis oli neil midagi olemas, 1939 sügisel poleks siin suurt midagi võtta olnud.
Tänagi leidub neid simme, kes seletaks, et tark oleks ikka 6. generatsiooni hävitaja (UAV siis) ära oodata ja siis oleks jube smart move.
Küsimus pole ju ainult mingi masina omamises, vaid ka vajaliku koolkonna loomises, kogemuses, mis võtab aega ja seda pole võimalik osta ühegi täisteenuspaketiga.

Aga võib minna ka nii, et pannes magama suurusjärgu, mis on enam vähem terve meie kaitse-eelarve ja saame Leo 2A6 kätte ( ükskõik kas kasutatuna või uuest peast ) ja tuleb välja, et uuemate vene föderatsiooni tankidega võrreldes on tegemist tehnika eilse päevaga.

Järgneva 20 - 30 aasta jooksul pole meil võimalik enam uusi tanke osta ... eriti veel kui arvestada, et kõik muud võimed mis ei ole üldse vähemtähtsamad kui tankid on meil välja arendamata ( alustades keskmaa ÕT, lennuvägi,MLRS jne ).

Praegune tankipõlvkond on nii 50 aastat vana ... ja piltlikult on nendesse samadesse tankidesse lihtsalt lõigatud sisse paar uut auku ning lisatud paar sensorit ... peale mida lisatud uus number tankitüübi lõppu.

Seega kui venelased arvestades tänapäevaseid tehnilisi lahendusi ja võimalusi joonistavad algusest peale uue tanki, võib see suure tõenäosusega olla oluliselt parem kui need lääne kümnendad 70nendate tehnika upgradeid.

Ma olen küll natuke kriitiline Venemaa suutlikusest luua uue põlvkonna hävitajaid, kuid tankide osas ma nii kriitiline pole.

Kui meil tulevad roomik IFVd saab nendega enam vähem nii väljaõppe, kui muud sarnased süsteemid viia tasemeni, millest MBT peale hüppamisel pole vahel enam kuristiku. Samuti ei oleks mingi probleem juurde osta kompanii jagu kas Leo 2A4 või Abrams M1A1 väljaõppeks.

Miks seda viimast juba ammu tehtud ei ole ... jääb mulle müstikaks. Kuid siin tuleb vahe sisse tõmmata, et tankihanke all pean ma siiski silmas minimaalselt pataljoni jagu ( umbes 70 kanti oleks minimaalne hange ) mis oleksid kvalitatiivselt paremad kui need mis on meie idanaabri relvastuses.

Reservi ja väljaõppeks oleks ma juba ammu kokku vedanud nii T72, Leo 2A4 kui Abrams M1A1hte.

Mis puutub juutidesse, siis nende peamised vastased on sõjalises mõttes võrreldes 70nendatega kõvasti alla käinud ja hetkel ragistavad pigem omavahel. Merkava IV loetaksegi hetkel üheks kaasaegsemaks tankiks, ma isegi kahtlustan, et see on parem kui Leo 2A7+

Nagu varem ütlesin, me räägime siin summast mis jääb sinna meie aastase kaitse eelarve kanti. Seega nende masinate eeldus peaks olema siiski see, et me suudaksime neid ilma suuremate lisakuludeta kasutada vähemalt 30 aastat.

[Kapten Trumm]

Vene Föderatsioonil on täna suuri raskusi oma pinnapealselt moderniseeritud nõukogude aegsete sõjatehnika disainide ostmise-tootmisega, mingid järgmise põlvkonna asjast on selles ruumis selge fantaasia. Tankide osas on olemasolevad T-64 inkarnatsioonid (T-72, T-80, T-90) oma moderniseerimisvaru piiril, antud shassi peale enam eriti massi lisada ei anna (sellest ka probleem, miks pole need meeskonnaruumi välise laskemoonaruumiga tornis mudelid nagu Tsornõi Orjol tootmisse läinud. Tankis maksab 1 mehe või laskemoonakomplekti ruum piisava soomusega ca 10 tonni, 1 ruutmeeter 200 mm paksust soomust kaalub jämedalt 1,6 tonni.

Analoogselt pole Venemaal täna ka uue põlve lihtsamaid soomusmasinaid jagu IFV-d ja APC-d. BTR-90 on moekama torniga BTR-80 (koos oma probleemidega) ja BMP-3 on analoone asi BMP-2'st.
Pole mingit uut põlvkonda ja pole ka neid uusi malle relvastusse jõudnud eriti palju.

Sellise loogikaga, et jätame asja tegemata, sest vahepeal sõda ei tule ja kui tuleb, siis saab ju uuema põlvkonna osta võib väga kergesti end üle kavaldada.
Kahtlen väga sügavalt, et meie ministeeriumis või peastaabis istub selline megakompetents, et suudetakse traditsioonilistest sõjatehnika riikidest kuidagi kvalitatiivselt kõvasti targemad olla.
Pigem võib seniseid tulemusi vaadates saada aru, et meil on pigem kompetentsi puudujäägid, küll aga kõvasti egotsentrismi, et mitte targematelt õppida.
Kuidas vaadata - seda võib nimetada ka lihtsalt õnn. Siingi foorumis on näha olnud ilkumist, et kus lollid soomlased, ostsid 1994 Saksamaalt vene tanke ja ürgseid D-30 haubitsaid, meie ei ostnud midagi ja nüüd lähme kohe PzH-2000 peale, hulk raha jäi raiskamata. Seda võib ka nimetada vene ruleti mängimine, kus täis padrunit trumlis asendab vaenlase "plaaniväline külaskäik".

[Kilo Tango]

Vene Föderatsioonil on täna suuri raskusi oma pinnapealselt moderniseeritud nõukogude aegsete sõjatehnika disainide ostmise-tootmisega, mingid järgmise põlvkonna asjast on selles ruumis selge fantaasia. Tankide osas on olemasolevad T-64 inkarnatsioonid (T-72, T-80, T-90) oma moderniseerimisvaru piiril, antud shassi peale enam eriti massi lisada ei anna (sellest ka probleem, miks pole need meeskonnaruumi välise laskemoonaruumiga tornis mudelid nagu Tsornõi Orjol tootmisse läinud. Tankis maksab 1 mehe või laskemoonakomplekti ruum piisava soomusega ca 10 tonni, 1 ruutmeeter 200 mm paksust soomust kaalub jämedalt 1,6 tonni.

Analoogselt pole Venemaal täna ka uue põlve lihtsamaid soomusmasinaid jagu IFV-d ja APC-d. BTR-90 on moekama torniga BTR-80 (koos oma probleemidega) ja BMP-3 on analoone asi BMP-2'st.
Pole mingit uut põlvkonda ja pole ka neid uusi malle relvastusse jõudnud eriti palju.

Sellise loogikaga, et jätame asja tegemata, sest vahepeal sõda ei tule ja kui tuleb, siis saab ju uuema põlvkonna osta võib väga kergesti end üle kavaldada.

Sekundeerin sellele arvamusele.

Järgmise põlvkonna tank on kas meeskonnavaba või ühemehe torniga. See on üsna selge. Venemaa probleemid tankiehituses on järgmised:
1. Fundamentaaluuringute nõrkus uudsete soomuslahenduste vallas
2. Veermiku konstrueerimise oskusteabe hääbumine
3. Konkurentsi puudumine
4. Robotitehnika nõrkus
5. Mehhatroonika valdkonna nõrkus

Samas on just need valdkonnad olulised, mis teevad uue põlvkonna tanki. Kontseptuaalselt uusi layoute on väga lihtne joonistada. Samamoodi neid prototüüpida. Vaata näiteks poolakate PL-01 või venelaste varasemaid katsetusi. Praktiliselt mingit edu andvat järgmise põlve tanki, millele lahingus ka loota saab on märksa keerukam kokku panna. Seega ei ole mingit alust arvata, et vene uue põlkonna tank annaks praegustest L2A6&7 seeria masinatest nii olulise üleoleku, et see muudaks selle ostu hoobilt prügiks. Ka USA on muide lahendanud oma L44 raua probleemi hoopis moona arendades, mitte toru vahetades.

PL-01:

[Tapper]

1944 aasta talvel hoidsid rinnet Narvas Tiigrid täiesti sobimatul alal (soine, metsane kitsad teed). Venelasel oli arvuline ülekaal ja mitte kehvemad tankid IS-2 T-34. Lisaks ülekaal suurtükiväes.
Ainus mis on sellest ajast muutunud põhimõtteliselt on lendavate masinate võime tanke hävitada.
Ehk tanke peab nüüd katma õhutõrje. Milanid olemas nüüd vaja tanke. Peale tankide ostu keskmaa õhutõrje siis rannakaitse raketid ja IFfid tuleks ka kunagi...

[rbl]

Silmas tasub pidada, et need mõistliku hinnaga kasutatud 2A6-d (viimased relvajõudude vähenduse ülejäägid) on turult varsti kadunud.

Mõistliku hinnaga kasutatud 2A6-d ei ole mitte varsti turult kadunud vaid ongi juba turult kadunud. Soome ostetud Hollandi 2A6-d olidki viimased, mis hetkel kasutatuna turul saada olid. Poola ja Tšiili ostsid viimased Saksa 2A5-d ära. Rootsi oma Strv 122 maha ei müü. Kreeka ja Hispaania pole oma 2A6 veel müüki pannud. Saksamaa oma järel olevaid 225 2A6-t ka ära ei müü. Järele on turule jäänud ainult 2A4, milliseid on omakorda vaja kalli raha eest uuendama hakata.

2021 ei pruugi midagi mõistlikku saada olla, vaid tuleb minna müts näpus Krauss-Maffei ukse taha ja paluda, et nad 40 masina pärast liini käima paneks.

Aastal 2021 tuleb Krauss-Maffei liinilt juba 140 mm. kahuriga Leopard-3 ja Saksa paneb oma 225 allesjäänud 2A6 müüki.

Selleks ongi (jalastunud) jalavägi, et need tankikütid õigel ajal likvideerida.

Sullegi nähtavasti jõudis siiski viimaks kohale, et tankipataljoni kõrvale on enne ikkagi vaja mehhaniseeritud jalaväge? Mehhaniseeritud jalaväge kasutati tankide toetuseks juba Teises maailmasõjas, igasugu poolroomikud M2, M3, M5, M9 jne. Viiekümnendatel saadi edasiarendusena M-113. Tänapäeval kasutatakse tankide toetuseks mehhaniseeritud jalaväge, jalaväe lahingmasinatel.

Mersu Actros evakuaatoriga 60-tonnist masinat kuskile ei sikuta ja sinna, kuhu see mahhiina kinni jääb (roomikmasin) ei tule need tsiviilveoautode põhjalised Paside evakuaatorid ligilähedalegi.

Kulla mees, roomiktehnika evakuaatorid on ikka roomikutel, MB Actros evakuaatoriga ei evakueerita liikursuurtükke ega tanke, selleks on eraldi ette nähtud evakueerimistankid (ARV) Armoured Recovery Vehicle.

[Viiskümmend]

Mind paneb alati imestama kui palju aega raisatakse esisoomuse ja kaliibri teemadel arutamiseks ning milliseid uskumatuid järeldusi sellest kõigest tehakse. Samas on selge, et sõda või lahing on üks suur kommunikatsioon ehk oma olemuselt on sõjad ammu raadiosõjad. Kuna tankid tegutsevad formatsioonis tekib tankimeeskonnas paanika siis kui nende side maha surutakse, sest just sellest hetkest saab nendest saak. Kui kommunikatsiooni ja side teemat tõsiseltvõtma ei hakata ei aita meid ei A7 ega M3.