Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Manurhin]

Hm, "karjuva tööjõupuuduse" juures esineb Eestis endiselt ka töötus. Ehk inimesed, kes pole omale rakendust leidnud.

Protsent küll väheneb, aga ikkagi - miski kala?

Peamine "kala" seisneb selles paljukiidetud töövõimereformis, millega invaliidsuspensionärid sundkorras tavalisteks töötuteks tehti. Paljudel sellistel inimestel pole tervisehädade tõttu töövõimet ollagi (missugune tööandja pakuks tööd nt. 1/10 kohaga?), aga n.ö. aktiivselt tööd otsima (või vähemalt aktiivselt töö otsimist imiteerima) peavad nad sellegipoolest, kui ei taha sellest viimasestki piskust abirahast ilma jääda. Pluss peavad iga kuu töötukassa konsultandile nagu kurjategijad kriminaalhooldajale aru andma - kus käisid, mida tegid, mida sõid, mida jõid...

[Roamless]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/raimon ... d=82084995

Vot, pole just EKRE pooldaja, kuid Kaljulaid ajab tüüpilist vastandumise propagandaplära, nagu reformarid omal ajal, et kui tulevad kesikud, tuleb maailmalõpp.

[toomas tyrk]

Veel toredamate mõtete maailmast: Noorsotsid: Eestis tuleks viivitamata kehtestada neljapäevane töönädal, palgad jäägu aga muutumatuks.

“Inimese efektiivsus ei ole kogu 40-tunnise töönädala jooksul ühtlaselt kõrge. Kui me aga lühendame töönädalt jättes palgad samale tasemele, kasutaksime ära selle osa tööajast, mil inimene tegelikult efektiivne on. Vaba aega saaks igaüks aga investeerida õppimisse, tervisesse, peresse ja kogukonda,” selgitas Noorsotside president Joosep Vimm.

Noorpoliitik Vimm peab nähtavasti silmas siniseid esmaspäevi

Kui aga vaadata isikuid, kel niisuguseid septimanaalseid rütme ei esine, siis on ammu ära tõestatud, et inimese efektiivsus on kõige kõrgem iga päev teatud kellaaegadel. Selle kohta on tohutu hulk teaduskirjandust.

Tegelikult toimub tööjõu turul mitu samaaegset trendi.

Üks on muidugi teada-tuntud trend, et need tööd mis on võimalik viia odavama tööjõuga riiki - need sinna ka viiakse. Odavama tööjõuga riik = ka tööaeg on palju lõdvamalt reglementeeritud. Mingid hindud peavad öösel tööl käima, et Euroopa klientide teenuskeskusi teenindada. Ületunnid makstakse ka heldelt kinni, ja kõik osapooled on õnnelikud.

Mingid tööd on endiselt seotud teostamise koha ning ajaga. Ericssoni tehas Tallinnas töötab ikka mitmes vahetuses, Ei kavatse äkki päeva pealt ühte päeva nädalas või ühte tundi tööpäevas ära anda. Ja kui annab, siis see läheb neile päris kalliks ning küsiksid selle eest kohe midagi ka riigi käest vastu. Või siis valiksid punkti 1 - koliks ka siinse tootmise odava tööjõuga riiki.

Kolmas võimalus on aga see sama A. Toffleri "Kolmas laine", mille kohta mina lugesin artiklit juba keskkooli põlves "Sirbist ja Vasarast" - et on teatud uue ajastu tööd, mida sa saad teha asukohast ning ka klassikalisest tööajast sõltumatult. See Toffleri artikkel ilmus Sirbis millalgi 1980ndate alguses (inglise keeles ilmselt palju varem). Aga ka tänasel päeval on neid töid ikka veel marginaalne vähemus tööturul tehtavatest.

Kuigi - IT valdkonnas on kaugtöö võimalus juba MUST (e. siis kohustuslik). Räägitakse sellest, et töötajatel peab olema 24/7 ligipääs tööressurssidele, sest nad võivad seda oma tööd teha suvalisel ajal.

Ja tihti ei olegi võimalik mõõta, millal keegi oma tööd teeb. Mina mõtlen tihti oma töömõtteid õhtul kodus. Teen nö järgmise päeva plaani valmis. Ja kui vaja - teen ka järgmisel päeval osa tööst kodust. Kui vaja - lähen kontorisse.

Nii et kuigi hetkel veel väheste privileeg - ka tööaeg ja selle kontroll hakkavad muutuma. Kas nüüd just 40 h töönädala pealt kohe 32 tunnise peale, aga "alla 40 h" töönädalaid on Euroopas juba mitmetes riikides. Prantsusmaal ja Austrias on 35 h. Ei viitsi praegu eriti otsida, palju see muudes riikides täpselt on. Viki valmis tabelit ei paku.

Nii et unistada ju võib.

Aga reaalselt tasub alati arvestada punktiga nr 1.

Ja veel - 1919 (või oli see 1920) kehtestati EW riigiasutustes tööpäeva pikkuseks 7 h, ja füüsilisel tööl 8 h. Väitega, et vaimset tööd ei ole võimalik 8 h järjest teha. Väsitab liialt. Millalgi see erisus kaotati, aga ei viitsi praegu detaile taga ajada.

[toomas tyrk]

Hm, "karjuva tööjõupuuduse" juures esineb Eestis endiselt ka töötus. Ehk inimesed, kes pole omale rakendust leidnud.

Protsent küll väheneb, aga ikkagi - miski kala?

Peamine "kala" seisneb selles paljukiidetud töövõimereformis, millega invaliidsuspensionärid sundkorras tavalisteks töötuteks tehti. Paljudel sellistel inimestel pole tervisehädade tõttu töövõimet ollagi (missugune tööandja pakuks tööd nt. 1/10 kohaga?), aga n.ö. aktiivselt tööd otsima (või vähemalt aktiivselt töö otsimist imiteerima) peavad nad sellegipoolest, kui ei taha sellest viimasestki piskust abirahast ilma jääda. Pluss peavad iga kuu töötukassa konsultandile nagu kurjategijad kriminaalhooldajale aru andma - kus käisid, mida tegid, mida sõid, mida jõid...

See töövõimereformiga kaasnev on siiski ka suht marginaalne nähtus.

Tegelikult ma tahtsin viidata, et Eestis on eelkõige regionaalne tööpuudus ning struktuuriline tööjõupuudus. Ehk siis teatud elukoha korral sa ei leia tööd ning teatud ametitesse sa ei leia töötajaid.

[vanahalb]

Hm, "karjuva tööjõupuuduse" juures esineb Eestis endiselt ka töötus. Ehk inimesed, kes pole omale rakendust leidnud.

Protsent küll väheneb, aga ikkagi - miski kala?

Töötus esineb igas riigis ja põhjuseid on erinevaid. 2008 a kriisi ajal jäi silma, et Hispaanias oli ülisuur töötus, igatahes rohkem kui tollal Eestis. Asjassepühendatumad valgustasid, et asi pole sugugi nii hull. Sotsiaaltoetused töötutele on olemas ja ega polegi mingit mõtet suurt rabada. Töötuna kirja ja see ei takista kuidagi omaette lisaks nokitsemist.

Eesti nüüd selliste toetustega ei opereeri - kaudne märk on ka see, et pagulased, nurjatud, ei taha kuidagi paigal püsida vaid pagevad rammusama lobi peale Rootsi või Saksamaale. Eesti tee kohta oleks mul näide tuua hoopis ühest Ukraina tuttavast, kes Soomes metallitööd teeb. Ise on ta Ukrainas ametlikult töötu (siis saab mingis mahus gaasi ja elektrit kodu jaoks tasuta + veel ühtteist) . Naine kodus on ka töötu ja minumeelest peab ta oma Soome palgaga tervet sealset suguvõsa üleval.
Eestis on samalaadset lähenemist. No kui pereliikme Soome -Rootsi-Norra palgast oma 500 EUR koju saatmiseks üle jääb ja Eestis on oma maja, maalapp jms siis lihtsama kvalifikatsiooniga kodused ilmselt end töölkäimisega suurt ei vaeva. Kuskil poekassas saaks samuti sellesama 500 EUR ja mis mõte oleks end tööga tappa?

Eesti ettevõtjate poolt kostab ikka hala, et tööjõudu pole, sisserändekvoote tuleb suurendada jne. Mulle endale on samuti mitu korda öeldud, et kui ainult tekib mõte Eestisse tagasi tulla, siis tule ükskõik mis ajal . Tööd on nii et tapab. Palk on muidugi iseasi.
Tallinnasse sattudes olen mitmelgi pool äride uste peal näinud meetrikõrguste tähtedega tööpakkumisi.

Probleem on eelpoolmainitud "sotsiaalbakadel", sest esiteks eeldab töölkäimine mingit enesedistsipliini ja oma ülekvalifitseeritusest ülesaamist. See probleem aga kuulub, kui foorumi klassikuid tsiteerida, juba isikliku mure kategooriasse. Kui kõht on tühi, siis minnaksegi Stat.... vabandust, "Sörkivasse Geisse" kassasse seisma või kaste tõstma , sest töökuulutus on neil ukse peale kleebitud. Ei ole vaja valju häälega kuulutada, et taskus on kaks magistridiplomit ja pärast õhata, et "ma osutusin niiiii ülekvalifitseerituks".
Taaskord , mul endal on tuttav , kes nõukaajal õppis mingit rakenduslikku tuumateadust, allveelaevade jõuülekanded või midagi sellist ja et Eestis ega Soomes selliseid spetse ei vajata, teeb treialitööd, Liigagi hästi saab hakkama, hüütakse "Tuumafüüsikuks".

+50 naistel võib olla keeruline, ma nende muresid hästi hoomata ei suuda. Samaealised vanamehed, kui mutrivõti vähegi peos seisab, rabatakse lennult ära. Kuid jällegi - palk on iseküsimus. Villat sellest eriti ei ehita kuid äraelamiseks piisab.

[toomas tyrk]

Tööd on nii et tapab. Palk on muidugi iseasi.

See seletab umbes poole eelnevast ja järgnevat jutust. Et inimesed tahavad oma töö eest ka palka saada.

Seletamata jääb aga see osa, et miks olematute töötuabitoetuste juures Eestis ikka töötus eksisteerib?

[vanahalb]

Eksisteerib seepärast, et mingeid privileege töötustaatus ikka annab ... vähemalt minumeelest saab vähemalt haigekassakaarti?
Kõik ametlikud töötud pole reaalselt töötud.

Samuti on Eesti ikkagi avatud süsteem ja ei takista keegi välismaal musta otsa lükkamast ega sealt tulevat raha vastu võtmast.
Valgevenes vist ei ole töötust

[maksipoiss]

Kaljulaid ajab tüüpilist vastandumise propagandaplära, nagu reformarid omal ajal, et kui tulevad kesikud, tuleb maailmalõpp.

Ega sellest ju palju puudu ei ole

[Kriku]

Ja veel - 1919 (või oli see 1920) kehtestati EW riigiasutustes tööpäeva pikkuseks 7 h, ja füüsilisel tööl 8 h. Väitega, et vaimset tööd ei ole võimalik 8 h järjest teha. Väsitab liialt. Millalgi see erisus kaotati, aga ei viitsi praegu detaile taga ajada.

Just - see oli palju targem tegu, kui noorpoliitik Vimma poolt välja pakutu. Terve päeva ärajätt ei tõsta efektiivsust. Tõenäoliselt oleks seejuures ka 6-päevane töönädal ja 5-tunnine tööpäev efektiivsem kui 4-päevane ning 8-tunnine.

[Kriku]

Vabaerakonnaga paistavad asjad ühel pool olevat http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=81917371

Talvik ikkagi läkski minema: https://poliitika.postimees.ee/4487717/ ... 1526208634

See, kui valimistel lüüa saanu ära läheb, on nõme. Sellega demonstreeritakse, et demokraatiat peetakse ainult siis toredaks asjaks, kui ise valimisi võidetakse.

VE fraktsiooni jääb siiski edasi: https://poliitika.postimees.ee/4487971/ ... 1526208634

[Z03]

Seletamata jääb aga see osa, et miks olematute töötuabitoetuste juures Eestis ikka töötus eksisteerib?

Kes vähegi suutelised ja tahavad tööl käia, on töötamise võimaluse endale leidnud. Töötamine nõuab ju töödistsipliinist kinnipidamist: õigel ajal tööle, ilma tööluusideta töötamist, oskust juhi ja töökaaslastega tülitsemata suhelda jne. Sõltuvused võivad takistada (alkoholism). Pole võimalik võtta peale iga palgapäeva vaba nädalat. Kuigi osavat töömeest hoitakse ametis ka siis, kui kord kuus 1-2 nädalaks tsüklisse kukub. Tean elektrikku, kes iga kord, kui jooma hakkab, töölt lahti lastakse. Kui on kaineks saanud, võetakse jälle tööle. Nii juba aastaid, kui mitte aastakümneid.

Maapiirkondades töökohti ka lihtsalt ei ole, töö leidmine vajaks kolimist suurematesse keskustesse, aga selleks napib raha ja motivatsiooni. On inimesi, kellest lihtsalt polegi töötegijaid. Nad ei suuda tööl käia ega 8-12 h järjest midagi eesmärgistatult teha. Selliseid inimesi on alati olnud. Elavad toetustest ära, pole aimugi, kuidas. KOV maksab kinni korterikulud, annab toiduabi ja maksab toimetulekutoetust.

Töötus pole niivõrd majanduslik kui sotsiaalne ja psühholoogiline probleem. Igaüks muidugi ei taha ennast ka orjastavale kapitalistile maha müüa, aga neil on teised rahateenimisvõimalused, ilma tööta nad pole.

[Kriku]

EPL-il seekord täitsa mõistlik juhtkiri:

Neljapäevase töönädalaga on eksperimenteerinud ka ettevõtted (näiteks Google ja Amazon). Põhiliselt on proovitud kahte varianti: maksta neli päeva töötajatele 75% n-ö täispalgast või pressida viie päeva töö pikemate päevade või suurema intensiivsusega nelja päeva sisse. Tulemused ulatuvad seinast seina: mõnel juhul näib lühem töönädal ennast õigustavat, mõnel juhul mitte. Katsete moraal on igatahes see, et neljapäevasele töönädalale üleminekut ei tohiks ühe sõrmenipsuga sunduslikult kehtestada kõigile organisatsioonidele.

Paraku kostab noorsotside avaldusest just sõrmenipsu-tooni: „Neljapäevane töönädal on ainumõeldav samm välja 19. sajandist.” Noorsotsid nagu ei oleks kuulnudki, milleni viis vanasotside osalusel, et mitte öelda eesvedamisel alkoholiaktsiiside vallas aetud hurraapoliitika. Neljapäevast töönädalat propageerides unustavad noorsotsid näiteks selle, et Eesti palgataseme puhul ei kasutaks paljud inimesed vabanevat päeva tõenäoliselt mitte puhkamiseks, vaid lisatöö tegemiseks.

[Kapten Trumm]

Hm, "karjuva tööjõupuuduse" juures esineb Eestis endiselt ka töötus. Ehk inimesed, kes pole omale rakendust leidnud.
Protsent küll väheneb, aga ikkagi - miski kala?

Kogemuslikult ütleks, et seal on probleem reeglina tööotsijas endas:
1. töötukindlustushüvitise peal "puhkajad" - tihti päris asja pärast puhkavad (peale aastaid puhkuseta rabelemist) - see progressiivne sotsiaalkaitse lubab kahjuks ja kodus lihtsalt istuda
2. struktuursed töötud - nt mingi vähelevinud erialaga, pole saanud/tahtnud/viitsinud ümber õppida ja muud tööd teha.
3. seltskond, mis igas riigis on töötu - keda ükski mõistlik tööandja tööle ei võta, napsumehed, kroonilised laiskurid, saamatud jne
4. OÜ-tajad, kes ajavad asju kellegi kaudu (ei figureeri ise äriregistris, et mitte kaotada hüvesid) ja kes on töötuna arvel seepärast, et ravikindlustus oleks+mustalt töötajad

Kindlasti on veel erinevat rahvast, ainult minust kogenumad tegijad on öelnud, et töötuse langus 10% vähemaks polegi niiväga hea - lihtsalt see viimane tilk anumas on enamasti juba selline, millega on tüli rohkem kui kasu. Sellest 10%-st kindlasti on mõningad protsendid sellised, kes tegelikult töötavad, aga on riigi jaoks "off the grid".

Mingi % on seepärast alati töötu, et järgmist töökohta ei saa päris kohe - nö lühiajalised töötud. Probleemi tekitavad pikaajalised. Kas siis ei leita sobivat või ei oskagi.
Eelmise masu ajal oli selline fenomen, et inimesed kuuldes (masu tõttu korrigeeritud) palganumbrit ütlesid, et neile on kasulikum töötuskindlustuse peal kodus istuda kui tööd vastu võtta.

[Kriku]

Siin on ka kurat peidus pisiasjades nagu ikka. Töötuse määr, tööhõive määr ja tööjõus osalemise määr on igaüks eri asjad (vt. näiteks https://www.stat.ee/pressiteade-2018-017 ). Akf Trummil on põhimõtteliselt muidugi õigus, aga millise näitaja alla neid tema poolt esitatud kategooriaid paigutada, selle üle võib veel mõnd aega filosofeerida.

Kuigi ma soovitaks nii ilusa ilmaga midagi mõistlikumat teha.

[Kapten Trumm]

Olen kuskilt kõrva taha pannud, et alla 5% seda töötuse määra saada ei õnnestu (väiksem on ainult teoreetilises ideaalmajanduses) ja 10% väiksemaks muutumine toimub selle arvelt, et tööandjad peavad alla neelama probleemid, mis neile tulevate "kaadritega" kaasnevad. 10% pidi olema üsna OK - lihtsalt postsovjeti ühiskonnas (võimalik, et ka mujal, lihtsalt kogemust pole) on fenomen, et kui töölisele ei terenda reaalselt mõnda kuud rahata kodus olemist, ei tule sealt ka korralikku tööd. Olukord, kus tööline saab saata tööandja põrgu ja järgmine nädal olla tööl järgmises kohas, väljendub kohe nt kvaliteedis ja kliendirahulolus - ehitussektoris eelmise buumi ajal toimunu on vast väga piltlik näide. Ime, et sealse barbaarsusega veel mingid varingud kaasnenud pole.

2007 oli igati OK töötegijate arust ehituskvaliteet, kus tehnilise ruumi põranda betoonist ulatusid armatuuriotsad välja ja märkuse peale "lahendati" see nii, et lõigati need otsad rellakaga põrandaga tasa (kus siis tekib suur roostelaik). Kui seepeale väljendas tellija oma rahulolematust kehitati õlgu, et meid juba järgmine objekt ootab ja kui tahate, võtke väljamaksmata summast see trahv ja tehke töö ise paremini