Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Lennart
Liige
Postitusi: 1252
Liitunud: 27 Sept, 2005 15:39
Kontakt:

Postitus Postitas Lennart »

Kasutan jälle võimalust´:

Nimelt,kes on antud pildil?

Pilt
PW
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 10 Juun, 2005 19:52
Asukoht: Tallinn/Vändra
Kontakt:

Postitus Postitas PW »

Ma alles paar päeva tagasi nägin seda pilti kusagil, aga nimi ei tule meelde. Peab oma lingikogu läbi vaatama...
PW
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 10 Juun, 2005 19:52
Asukoht: Tallinn/Vändra
Kontakt:

Postitus Postitas PW »

Lennart
Liige
Postitusi: 1252
Liitunud: 27 Sept, 2005 15:39
Kontakt:

Postitus Postitas Lennart »

õige vastus! tulista aga edasi! :wink:
PW
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 10 Juun, 2005 19:52
Asukoht: Tallinn/Vändra
Kontakt:

Postitus Postitas PW »

B-36 Peacemaker, suurim pommitaja, mis kunagi ehitatud. Selle lennukiga on seotud midagi, mis toimus esmakordselt ajaloos. Mis sündmusega on tegu?
Vihjeks niipalju, et asi ei puuduta lennuki suurust või muid tehnilisi andmeid.
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 302
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Postitus Postitas Arf »

pakun, et poetas kogemata (loe: kaotas) mõne tuumapommi kuhugi.
Näiteks vetesügavusse.
xawa
Liige
Postitusi: 380
Liitunud: 30 Okt, 2007 0:42
Kontakt:

Postitus Postitas xawa »

Esimene interkontinentaalne pommitaja.
PW
Liige
Postitusi: 153
Liitunud: 10 Juun, 2005 19:52
Asukoht: Tallinn/Vändra
Kontakt:

Postitus Postitas PW »

Arfil õigus. http://en.wikipedia.org/wiki/1950_Briti ... B-36_crash

Esimene interkontinentaalne oli B-36 ka, aga küsimus ei käinud tehnilise võimekuse kohta.

Arf küsib.
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 302
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Postitus Postitas Arf »

Peastaabi ülema päevakäsu nr. 2 järgi 6. detsembrist 1918 oli tolleagsel Peastaabil olemas enamik osakondi ja valitsuseid. Kuid kolm osakonda puudusid.

Ilma nende kolmeta ei kujutaks tänapäeval kaitseväe juhtimist ette.

Mis need kolm olid?
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

Operatiiv, logistika ja side?
Kasutaja avatar
Arf
Liige
Postitusi: 302
Liitunud: 18 Veebr, 2004 1:12
Kontakt:

Postitus Postitas Arf »

Operatiiv ja side on õige. Üks veel...

Kuna eemaldun mõneks ajaks netiavarustest, siis loen vastuse õigeks. Kolmas oli luure.

Järg Lohetapja käes.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

Midagi õige lihtsat:
Eesti kõigi aegade esimene maaväe ülem?
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kert
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

Toomas Türk jätkab.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5706
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, jah, alati on vaja ju ka küsimuse peale mõelda :roll:

Pankeks siis seekord midagi "pähklimat" :twisted:

Kes on see eesti sõjaväelane?

Sündis 1863. a. Paide linnas käsitöölise perekonnas.

1879. a. lõpetas Peterburis gümnaasiumi 6 klassi ning asus õppima Kroonlinnas asunud mereväe tehnikakoolis. Lõpetas selle 1883. a. ja sai oma esimese ohvitseri auastme (selle eesti keelde tõlkimise lõbu jätan Teile - praportšik korpusa flotskihh šturmanov).

1892-93 a. teenis Krasnaja Gorka merekindluses, 1894. a. õppelaeval "Morjak", alates 1896. a õppelaeval "Vernõi", 1897-98 miinilaeval "Abrek", 1899-1902 - soomuslaeval "Admiral Ušakov".

1902. a. määrati Kroonlinna mereobservatooriumi ülema vanemaks abiks. 1909. a. sai polkovnikuks. 1913. a. läks lõplikult üle hüdrograafide kutseliiki ning määrati Sevastoopoli observatooriumi astronoomi ning peadeviaator vanemabiks. 1917. a. ülendati Ajutise Valitsuse poolt kindralmajoriks.

Kodusõja ajal teenis Lõuna-Venemaa valgetes sõjavägedes. Juhtis Mustamere laevastiku hüdrograafiateenistust. Lahkus 1920. a. Krimmist Jugoslaaviasse, kus elas kuni 1923. a.

1923. a. asus elama Eestisse ning asus vabakutselisena tööle Kindralstaabi topo-hüdrograafia osakonnas. 1927. a. kinnitati vanemhüdrograafi ametikohale. Eestis olid tema peamisteks uurimisteemadeks maa magnetism Tallinna ümbruses ning Saaremaal. Publitseeris regulaarselt artikleid "Topo-hüdrograafia aastaraamatus". Juhtis mitmete Eesti merekaartide koostamist.

Suri 1929. a.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline