Postitatud: 28 Nov, 2007 22:30
Kasutan jälle võimalust´:
Nimelt,kes on antud pildil?
Nimelt,kes on antud pildil?
308. leht 1283-st
Postitatud: 28 Nov, 2007 22:47
Ma alles paar päeva tagasi nägin seda pilti kusagil, aga nimi ei tule meelde. Peab oma lingikogu läbi vaatama...
Postitatud: 28 Nov, 2007 23:35
Hahaa, käes! Reimar Horten.
http://aerostories.free.fr/constructeur ... page2.html
http://aerostories.free.fr/constructeur ... page2.html
Postitatud: 29 Nov, 2007 10:23
õige vastus! tulista aga edasi! 
Postitatud: 29 Nov, 2007 11:17
B-36 Peacemaker, suurim pommitaja, mis kunagi ehitatud. Selle lennukiga on seotud midagi, mis toimus esmakordselt ajaloos. Mis sündmusega on tegu?
Vihjeks niipalju, et asi ei puuduta lennuki suurust või muid tehnilisi andmeid.
Vihjeks niipalju, et asi ei puuduta lennuki suurust või muid tehnilisi andmeid.
Postitatud: 29 Nov, 2007 11:51
pakun, et poetas kogemata (loe: kaotas) mõne tuumapommi kuhugi.
Näiteks vetesügavusse.
Näiteks vetesügavusse.
Postitatud: 29 Nov, 2007 12:34
Esimene interkontinentaalne pommitaja.
Postitatud: 29 Nov, 2007 12:36
Arfil õigus. http://en.wikipedia.org/wiki/1950_Briti ... B-36_crash
Esimene interkontinentaalne oli B-36 ka, aga küsimus ei käinud tehnilise võimekuse kohta.
Arf küsib.
Esimene interkontinentaalne oli B-36 ka, aga küsimus ei käinud tehnilise võimekuse kohta.
Arf küsib.
Postitatud: 29 Nov, 2007 12:48
Peastaabi ülema päevakäsu nr. 2 järgi 6. detsembrist 1918 oli tolleagsel Peastaabil olemas enamik osakondi ja valitsuseid. Kuid kolm osakonda puudusid.
Ilma nende kolmeta ei kujutaks tänapäeval kaitseväe juhtimist ette.
Mis need kolm olid?
Ilma nende kolmeta ei kujutaks tänapäeval kaitseväe juhtimist ette.
Mis need kolm olid?
Postitatud: 29 Nov, 2007 19:59
Operatiiv, logistika ja side?
Postitatud: 30 Nov, 2007 9:59
Operatiiv ja side on õige. Üks veel...
Kuna eemaldun mõneks ajaks netiavarustest, siis loen vastuse õigeks. Kolmas oli luure.
Järg Lohetapja käes.
Kuna eemaldun mõneks ajaks netiavarustest, siis loen vastuse õigeks. Kolmas oli luure.
Järg Lohetapja käes.
Postitatud: 30 Nov, 2007 17:54
Midagi õige lihtsat:
Eesti kõigi aegade esimene maaväe ülem?
Eesti kõigi aegade esimene maaväe ülem?
Postitatud: 30 Nov, 2007 20:55
Kert
Postitatud: 02 Dets, 2007 16:22
Toomas Türk jätkab.
Postitatud: 02 Dets, 2007 19:00
Hm, jah, alati on vaja ju ka küsimuse peale mõelda 
Pankeks siis seekord midagi "pähklimat"
Kes on see eesti sõjaväelane?
Sündis 1863. a. Paide linnas käsitöölise perekonnas.
1879. a. lõpetas Peterburis gümnaasiumi 6 klassi ning asus õppima Kroonlinnas asunud mereväe tehnikakoolis. Lõpetas selle 1883. a. ja sai oma esimese ohvitseri auastme (selle eesti keelde tõlkimise lõbu jätan Teile - praportšik korpusa flotskihh šturmanov).
1892-93 a. teenis Krasnaja Gorka merekindluses, 1894. a. õppelaeval "Morjak", alates 1896. a õppelaeval "Vernõi", 1897-98 miinilaeval "Abrek", 1899-1902 - soomuslaeval "Admiral Ušakov".
1902. a. määrati Kroonlinna mereobservatooriumi ülema vanemaks abiks. 1909. a. sai polkovnikuks. 1913. a. läks lõplikult üle hüdrograafide kutseliiki ning määrati Sevastoopoli observatooriumi astronoomi ning peadeviaator vanemabiks. 1917. a. ülendati Ajutise Valitsuse poolt kindralmajoriks.
Kodusõja ajal teenis Lõuna-Venemaa valgetes sõjavägedes. Juhtis Mustamere laevastiku hüdrograafiateenistust. Lahkus 1920. a. Krimmist Jugoslaaviasse, kus elas kuni 1923. a.
1923. a. asus elama Eestisse ning asus vabakutselisena tööle Kindralstaabi topo-hüdrograafia osakonnas. 1927. a. kinnitati vanemhüdrograafi ametikohale. Eestis olid tema peamisteks uurimisteemadeks maa magnetism Tallinna ümbruses ning Saaremaal. Publitseeris regulaarselt artikleid "Topo-hüdrograafia aastaraamatus". Juhtis mitmete Eesti merekaartide koostamist.
Suri 1929. a.
Pankeks siis seekord midagi "pähklimat"
Kes on see eesti sõjaväelane?
Sündis 1863. a. Paide linnas käsitöölise perekonnas.
1879. a. lõpetas Peterburis gümnaasiumi 6 klassi ning asus õppima Kroonlinnas asunud mereväe tehnikakoolis. Lõpetas selle 1883. a. ja sai oma esimese ohvitseri auastme (selle eesti keelde tõlkimise lõbu jätan Teile - praportšik korpusa flotskihh šturmanov).
1892-93 a. teenis Krasnaja Gorka merekindluses, 1894. a. õppelaeval "Morjak", alates 1896. a õppelaeval "Vernõi", 1897-98 miinilaeval "Abrek", 1899-1902 - soomuslaeval "Admiral Ušakov".
1902. a. määrati Kroonlinna mereobservatooriumi ülema vanemaks abiks. 1909. a. sai polkovnikuks. 1913. a. läks lõplikult üle hüdrograafide kutseliiki ning määrati Sevastoopoli observatooriumi astronoomi ning peadeviaator vanemabiks. 1917. a. ülendati Ajutise Valitsuse poolt kindralmajoriks.
Kodusõja ajal teenis Lõuna-Venemaa valgetes sõjavägedes. Juhtis Mustamere laevastiku hüdrograafiateenistust. Lahkus 1920. a. Krimmist Jugoslaaviasse, kus elas kuni 1923. a.
1923. a. asus elama Eestisse ning asus vabakutselisena tööle Kindralstaabi topo-hüdrograafia osakonnas. 1927. a. kinnitati vanemhüdrograafi ametikohale. Eestis olid tema peamisteks uurimisteemadeks maa magnetism Tallinna ümbruses ning Saaremaal. Publitseeris regulaarselt artikleid "Topo-hüdrograafia aastaraamatus". Juhtis mitmete Eesti merekaartide koostamist.
Suri 1929. a.