Re: Põgeniketulv Euroopasse..
Postitatud: 18 Mai, 2016 11:03
Põgenikekriisi tuules kipuvad Austrias võimule pääsema parempopulistid.
Kaivo Kopli, Eesti Päevaleht
Kaivo Kopli, Eesti Päevaleht
Sotsiaaldemokraadid püüavad valitsusjuhi vahetamisega takistada niigi poppide äärmuslaste tõusu.
Kümmekonna päeva eest ootamatult tagasi astunud Austria kantslerist Werner Faymannist sai Euroopa põgenikekriisi esimene suurem poliitiline ohver. Kui pühapäeval võidab sealsed presidendivalimised Norbert Hofer, saab temast esimene paremäärmuslik populist 21. sajandi Euroopa riigipea kohal ja paljuski ka põgenikekriisi esimene suurem poliitiline võitja.
Kantsler Faymann hoidis alguses Saksa kolleegi Angela Merkeli joont, toetades uste lahti hoidmist ja põgenike vastu võtmist. Küsitluste järgi püsis aga populaarsuse tipus parempopulistlikuks nimetatud Vabaduspartei (FPÖ), mille edu toetub suuresti immigratsioonivastasusele ja hirmudele islamiseerumise ees. Siis tegi Faymann kannapöörde ja andis järele koalitsioonipartnerile, paremtsentristlikule Rahvaparteile (ÖVP). Piirid suleti, sisselubatavate põgenike arvule seati piir ja Balkani maid julgustati samuti migratsiooniteed kinni panema.
Selle tulemusena kukkus Faymanni toetus tema Sotsiaaldemokraatlikus Parteis (SPÖ) kokku ja nõuti tema tagasiastumist. Just oma partei toetuse kaotamisele viitas Faymann, kui teatas nii valitsus- kui ka parteijuhi kohalt taandumisest. Aga mitte ainult. „Austria vajab kantslerit, kelle partei on täielikult tema taga. Valitsus vajab värsket, jõulist algust. Igaüks, kel pole seda toetust, ei sobi sellesse ametisse. Palju on kaalul. Asi on Austrias,” ütles ta.
Asi on selles, et ligi kuu aja eest toimunud presidendivalimistel ei saanud n-ö peavooluparteid SPÖ ja ÖVP veeranditki häältest isegi kahepeale kokku. Seda pole pärast sõda juhtunud. Nende kehva tulemuse muidugi mitte ainsa, kuid olulise põhjusena on vihjatud migratsioonikriisis köetud hirmudele, mis on kallutanud valijaskonna FPÖ poole. Islamivastasel, aga ka euroskeptilisel platvormil võitis FPÖ kandidaat, 45-aastane Norbert Hofer 36% hääli. 21%-ga tuli teiseks seni autsaideriks nimetatud 72-aastane Alexander Van der Bellen, endine roheliste juht, kel praegu ei ole partei ametlikku toetust. Nende vahel saavad austerlased pühapäeval teises voorus valida.
Tasavägised kandidaadid
Tulemus on tõenäoliselt tasavägine. Politoloog Johannes Pollaki hinnangul on marginaalne favoriit Van der Bellen, sest peavooluparteid teevad kõik, et vältida parempoolse populisti võimuletulekut. Ent Pollak tunnistas, et esimene voor oli siiski poliitiline maavärin, pärast mida on raske kindlat prognoosi teha.
Salzburgi ülikooli poliitikateaduse professori Reinhard Heinischi hinnangul on aga kaalukauss parempoolse kandidaadi kasuks. Kui FPÖ suudab enne teist vooru hoida päevakorras polariseerivaid teemasid, siis on Heinischi arust teistel raske võita. Heinisch on ka märkinud, et pealtnäha sarnaneb olukord USA eelvalimistel kujunenuga, kuid Ameerikas on vasakpoolselgi kandidaadil Bernie Sandersil reformiplaanid, Austrias on need välja käinud ainult parempoolsed.
Tegelikult on Austria presidendil suuresti üksnes tseremoniaalne roll – vähemasti on seda seni nii sõnastatud. Hofer ja FPÖ peavad presidendi volitusi aga suuremateks. Hofer on lubanud anda ametile uue tähenduse ja kuulutanud, et küll veel kõik üllatuvad sellest, mida president teha saab. Ta on oma plaanidele ka konkreetsemalt viidanud, öeldes, et annab presidendina valitsusele kuus kuud kuni aasta aega, et lahendada Austria hädad – migrandid, kuritegevus, suurenev tööpuudus –, ja saadab siis vajaduse korral parlamendi laiali.
Osa eksperte kahtleb presidendi sellises volis, kuid 1929. aastast pärit põhiseaduse järgi saab president valitsuse tagandada ja valitsusjuhti ametisse kinnitamast keelduda. Küsitlused on püsivalt näidanud, et parlamendivalimised võidaks FPÖ umbes kolmandiku häältega, sotsiaaldemokraadid ja rahvaparteilased saaksid kumbki napilt üle 20% hääli, mis viitab, et nende senine valitsusliit ei saavutaks enamust.
1999. aasta valimistel saavutas FPÖ Jörg Haideri juhtimisel šokeeriva teise tulemuse ja moodustas Rahvaparteiga valitsuse, mille peale 14 EL-i liikmesriiki rakendasid Austria vastu diplomaatilisi sanktsioone. Alla aasta pärast sanktsioonid lõpetati, sest need ei andnud tulemust. Haider ei läinud tollal valitsusse, aga lõi 2005. aastal osaga oma erakonnakaaslastest Vabadusparteist lahku. Haider hukkus 2008. aastal autoõnnetuses.
Vaevalt järgneb Vabaduspartei võimalikule valitsusse pääsemisele seekord EL-i samasugune reaktsioon. Kasvõi juba seepärast, et sarnased poliitilised jõud tõstavad pead ja sarnased meeleolud levivad valijaskonnas mitmes teiseski riigis, kus traditsioonilised parteid tsentris kaotavad toetust.
Uus kantsler korraldas edukalt põgenikevedu
Püüdes peatada paremäärmuslaste tõusu ja süstida uut jõudu hinge vaakuvale valitsuskoalitsioonile, valis sotsiaaldemokraatide juhtkond uueks kantsleriks raudteeboss Christian Kerni (pildil), kes kinnitati eile ametisse. 50-aastase Kerni puhul on meedias märgitud elegantset riietumist ja teda on nimetatud „peenetriibuliseks sotsialistiks”. Kern kasvas üles Viini töölisrajoonis elektriku ja sekretäri pojana, kel nüüdseks on kahest abielust kolm poega ja tütar.
Ajakirjandust, kommunikatsiooni ja ärijuhtimist õppinud Kern on töötanud äriajakirjanikuna, riigiteenistuses ja parlamendifraktsiooni nõunikuna. Teda ei ole valitud parlamenti, aga parteilasena on ta poliitikas siiski kaasa löönud, sest on SPÖ-s juba üle 30 aasta.
Enne 2010. aastal riikliku raudtee-ettevõtte ÖBB juhiks saamist energeetikavallas tegutsenud Kerni on laialt kiidetud selle eest, et tema firma sai edukalt hakkama mulluse tohutu migrantidehulga Austriast läbi transportimisega. Ent teda on ka laidetud. FPÖ liidri Heinz-Christian Strache sõnul näitas Kern migratsioonikriisi ajal raudteel tehtuga, et toetas aktiivselt Faymanni inimsmugeldamise poliitikat. Strache arvates peaks Kerni ülesanne olema uuteks valimisteks tee puhastamine.
Mida arvavad kommentaatorid?
Ajaleht Die Presse kirjutas, et Austria hääletusmuster on radikaalselt muutunud. „Vähemalt pool kõigist häältest on saadaval. Võidavad erakonnad, mis pakuvad lahendusi, vähemasti teesklevad neid pakkuvat või käivad välja õiged karakterid õigel ajal.”
„Oleme olukorras, kus inimesed ei saa enam maailmast aru, sest see muutub nii kiiresti,” märkis kolumnist Georg Hoffmann ajakirjas Profil. „Siis tulid migrandid ja inimestele öeldi, et poliitikud on kaotanud kontrolli piiride üle. See tugevdas üleüldist tunnet, et kontroll on kadunud.”
Ajalehe Der Standard kommentaator Hans Rauscher sõnas, et inimesed nägid kaadreid üha rohkematest tulevatest inimestest ja sissevool ei peatunud. Kui Hofer püüab presidendina valitsust kallutada, võib see viia Austria liberaalsusest eemalduvale teele, nagu on näha Ungaris, Poolas ja Slovakkias.