Kus kehaosas taoliste mõistus asub, kui ei taibata, et sellist "edumeelset süsteemi", kus kodakondsus on nagu sokid, mida tihti vahetada saab - et seda hakkab kohe meie idanaaber ära kasutama?

Teema on eesti ajakirjandusest läbi käinud - mitmed vene emad sellega rahul, et õnnestus pojad EKV-sse orgunnida ja omamaine teenistus langes sellega ära, seega see topeltkodakondsuse teema on ajakirjanikel teada.Tuttavad muide tunnevad ühte tegelast seal, kes käis aega teenimas EKJ, olles sünnijärgne kodanik, seda mitte nüüd EV patriotismist, vaid peale EKJ ajateenistust tüüpi automaatselt enam Vene armeesse ei võetud ja oli irvitanud, et EKJ on nagu pioneerilaager, kuid toit oli hea.
Tuju parandab vast see, et küllap on naabritel sama probleem, kõiki ju uurida ei jõua. Kui sind lohutab, võin sulle anda ülesse ca 10 topeltkodakondsusega isikut. 9. lojaalsuses ma ei kahtle, aga vot see üks on kahtlane.Suurem probleem on selles, et me ei tea, kes omavad Vene passe. Vene saatkond varjab neid andmeid hoolega. Nende hulgas on ka suur hulk naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanuid ja neilt võib selle Eesti kodakondsuse küll ära võtta.
Ära muretse, siiamaani, käib töö nn nullkodakondsusvariandi läbisurumiseks Eestis. Ainsaks probleemiks on, et kui alates 40+ eluaastast vene inimesed kuulavad ja usuvad ca 90 protsendiliselt Vene meediast tulevat, siis vanuseklassis 18, kuni 35 on asi protsentuaalselt tunduvalt nutusem Kremlile, vähemalt kohapeal elavate topeltkodakondsust omavate venelaste näitel, piiritaha jäävad topeltkodanikud on enamikus hoolimata vanusest suht zombistunud veendumustega. Samuti on tänaseks 90 protsenti nendest piiritagustest, kes tahtsid ja soovisid Eesti kodakondsust saada, selle ka saanud. Ei ole näha "uut põlvkonda Kremli agente" peale tulemas, need kellel taskus ka Eesti pass, on Venemaal vaiksed, nagu kuldid rukkis st ei käi seda kohalikele võimudele kuulutamas. Arvestades Venemaal üha süvenevat paranoiat, ei kasutaks Kreml neid Eesti vastu (kuna tegu pole ka piisavalt arvuka grupiga), vaid teeks neist näidis sisevaenlased.Oleks mina kremli ideoloog, teeks kõik endast oleneva, et rahvuslikult lähedane kontingent omaks kahte passi nii siinpool, kui ka sealpool piiri.
Ära muretse, siiamaani, käib töö nn nullkodakondsusvariandi läbisurumiseks Eestis.
Kogu integratsioon mõistagi mitte, küll aga kahtlen ja jäängi kahtlema nendes särasilmsetes raportites, mida paljud näikse tõe pähe võtvat. Kuidas see Rezun tõdeski-- andke mulle pooleks aastaks piisav ressurss ja ma teen lastetapjast maniakaalsest süfliitikust kõigi aegade geeniuse.Sellepärast kahtlen ka lp ksf Lemeti arvamuses, et kogu integratsioon on aia taha läinud ja toida hunti palju tahad, karu t...a on ikka suurem.
Mereväe ülema küsimus "Kes meid merel kaitseb?" tänases Postimehes.kaur3 kirjutas:Hr kolonel, meil on ju raha olemas. Õndsal ajaloo lõpu perioodil tehtud otsused peaks üle vaatama? Randi raporti valguses sai õhku visatud küsimus, mis jäigi vastuseta ja kaasamõtlemiseta. Kui Eesti õhuvägi suudab elada lennukiteta, kas merevägi ei suudaks laevadeta?
Parandus. Võtan oma lolli ettepaneku tagasi, sest me oleme neid laevu NATO-le enne liitumist lubanud.Viskasin pilgu peale juba sellele ammusele analüüsile ning paistab, et EKJ vastus tollel hetkel oli miinitõrjelaevade ostmine.kaur3 kirjutas:Panen siia üles 2004. aasta RAND-i analüüsi, kus ühe stsenaariumina on välja toodud ka NATO vastukäigud Vene rünnakule Baltikumi vastu. Arvesse tuleb nüüd võtta vahepealne NATO liikmesriikide allakäik ja Vene relvastumine, sh Kalibr, Iskander, SAM S-??? süsteemid jne, millest uus raport räägib.
http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... _MG112.pdf
Kuidas see nüüd välja näeb? Kui saadakse teada sõjaohust, siis sõidavad need laevad Eestist minema, et hiljem kunagi koos liitlasvägedega tagasi seilata? Sedagi siis õigetes ilmastikuoludes.In-Theater Access Issues. Our analysis suggests that, for the United
States and its allies, the greatest anti-access in-theater vulnerability is
concentrated in the area of the Baltic Sea. If Russia could find a successful
combination of mines, submarines, and air-launched antiship
missiles, it could potentially deny NATO forces access to the eastern
Baltic Sea for a protracted period. This ability probably would render
moot the seizure of a coastal foothold in the Baltic states by the
USMC because by the time NATO forces cleared the area of submarines
and mines and reduced the threat of air-launched antiship missiles
to a manageable level, the land campaign would be well under
way and most of the region already liberated. In addition, these same
capabilities could prevent U.S. lift operations into Poland’s eastern
Baltic Sea ports once hostilities have begun.4
http://www.riigikogu.ee/download/5c1eac ... 0e5fc9/old2005. aasta lõpuks on Eesti valmis NATO sõjaliste operatsioonide läbiviimisel osalema järgmiste üksustega:
- üks kergjalaväepataljon vähemalt kahe laskurkompaniiga koos vajaliku juhtimise, lahingutoetuse ja lahinguteeninduse elementidega; - üks miinitõrjelaev;
- üks miinitõrje juhtimis- ja toetuslaev.
http://arvamus.postimees.ee/3691759/ste ... el-kaitsebVõimearenduses on oluline arvestada, kuidas ja millega suudaks Eesti merekeskkonnas kollektiivkaitse operatsiooni korral jõukohaselt panustada ehk milline on minimaalne sõjaline võimenõue, mida me täitma peaksime.
Mereväelastena peame siinkohal eeldama, et võimalik halvim stsenaarium merel, milleks me valmistume, on sõjaline rünnak Eesti vastu, mis lähtub muuhulgas merelt. Praeguseks on Vene Föderatsioon Läänemere regioonis oma mõjuala laiendamiseks välja arendanud sõjalise võimekuse, mida iseloomustab kõige paremini viimasel ajal ka avalikkuse tähelepanu köitnud termin «juurdepääsu ja tegevusvabaduse takistamine» (ingl Anti-Access/Area Denial (A2/AD)), millele ükski Läänemere-äärne riik üksi võrdväärset vastust ei paku ning mille tasakaalustamisel tuleb ka kollektiivkaitse mudelile üles ehitatud organisatsioonidel tõsiselt vaeva näha ja end kokku võtta.
Eelneva põhjal võin mereväe ülemana väita, et absoluutne meresõjaline miinimum, mida Eesti oma vastutusalas kollektiivkaitse raamistikus tegema peab ja mida ka NATO ning meie regionaalse sõjalise koostöö partnerid meilt ootavad, on olukorrateadlikkuse tagamine oma vastutusalas.
See on ülesanne, mis üldtunnustatud meresõja teooria ja taktika järgi kuulub merevägede ülesannete alla ja seisneb sõjalisele kvaliteedinäitajale vastavas mereseires, alalises mereväelises kohalolekus (ingl naval presence) oma merealadel ning seeläbi eelhoiatuse ning vajadusel adekvaatse ja proportsionaalse reaktsiooni tagamises merel ja merelt lähtuvate ohtude vastu.
Alles pärast selle põhimõttelise riikliku kitsaskoha likvideerimist saame astuda edasisi samme. Teisisõnu: jah, mereväelastena me teame, milline on meie ülesanne, mida me selle täitmiseks tegema peame, kuid praegu puuduvad seda toetavad riiklikud otsused ning ressursieraldis. Merekaitse ja meresõjalise võimearenduse osas kavatsen seda arengusuunda jätkata ning kõik foorumid, nagu ka 13. mail Tallinnas toimuv CHENSi konverents, toetavad seda protsessi.
Vana teema jätkuks. Ei ürita minagi väita, et integratsioon noorte seas oleks 100 protsendiline, kuid julgeks väita, et sellist 90 protsendist Venemaa toetust nooremates vanuseklassides enam pole, pigem selline 30 protsenti Eesti pooldajaid, 30 protsenti "suure kodumaa patrioote" (siin mängivad tõenäoliselt suurt rolli vanemad ja kodune kasvatus) ja ülejäänud mass, kes ei arva midagi, kuid positiivseks pooleks on, et ka see Vene jura ja "patriotism" neile pinget ei paku, pigem soovitakse minna elama mõnda lääneriiki ja mitmel juhul on seal elades neile armsaks saanud millegipärast just eestlased (st suheldakse rohkem väljarännanud eestlastega või Baltimaade venekeelsetega), sest Venemaalt Läände kolinud venelased tunduvad enamikus "zombeeritud" ja "erineva kultuuritaustaga". Kunagi sai lühiajaliselt Soomes toimetatud, siis kohtusin ka ise Eesti venelasega, kes Eestis elades suhtles eestlastega vähe, kuid Soome kolides moodustasid eestlased enamiku ta sõpruskonnast, sest Venemaalt tulnud venelased, "ei saanud aru, et on võõrriigis ja seal on omad kombed", samuti olid liiga "lärmakad" ja "erineva kultuuritaustaga". Muide tüüp oli lisaks soome keelele Soomes ka eesti keele tunduvalt paremini käppa saanud. Ja seda on mulle tunnistanud ka üks teine Eestist läände läinud venelane, et "suure kodumaa poegade ja tütardega" ta seal erilist lähedust ei tunne, pigem baltlaste ja siit kandist pärit venekeelsetega. Ehk kokkuvõtvalt, midagi on Eesti ikkagi muutnud 25 aasta jooksul kohalike venelaste arusaamades, kuid erinevatel inimestel erinevalt. Lobjaka kommentaar CCCP särgile ja suhtumisele pole vale, kuid kindlasti on ta sellele omapoolselt vinti juurde keeranud.Kogu integratsioon mõistagi mitte, küll aga kahtlen ja jäängi kahtlema nendes särasilmsetes raportites, mida paljud näikse tõe pähe võtvat. Kuidas see Rezun tõdeski-- andke mulle pooleks aastaks piisav ressurss ja ma teen lastetapjast maniakaalsest süfliitikust kõigi aegade geeniuse.
Mis ju tegelikult kinnitab fakti, et NATO heidutus mõjub ning Eesti Vabariigi vastased ründed muutuvad väga palju kallimaks.Minu prognoos on, et NATO kohaloleku kasv Eestis - PAT lahingugrupp maaväge ja lennuväeskadrill +ÕT Ämaris toob kaasa lähimal 5-l aastal järgmised liigutused Moskva poolt:
-maaväe/VDV ühe brigaadiekvivalentse jõu lisandumine 100 km piirist - variant on nt Pihkva VDV diviisi suurendamise täiskoosseisuni ja sinna maaväepõhise löögijõu (nt tankide) lisandumine
-ühe lennuväebaasi teke 50-100 km piirist, variandid oleks Gdovi lennuvälja uuesti käiku võtmine või Ostrovi lennuvälja laiendamine (seal kopteribrigaad praegu).
-ühe kuni kahe S-400 õhutõrjesüsteemi toomine meie piiri ja Peterburi vahepeale (nt Luugale), põhjendades seda Peterburi õhukaitsega.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline