www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Nov, 2022 20:45

an2 kirjutas: ↑20 Nov, 2022 19:06 Šveitsis käivad kõik koerad koos omanikega kohustuslikus korras koolis. Valikut pole. Ja koerad seal ei haugu. Enamuses saavad sellest aru aga kangekaelsematel lõigatakse häälepaelad ära.
Õngega kalamehed käivad ka kuuajalisel koolitusel õppides kuidas kalast talle võimalikult vähe valu tekitades konksu eemaldada.

Koolitamine iseenesest on muidugi õige, ainult Sveitsi (või veel mõne liiga kaua heaolu nautinud riigi) tegevusetusest põhjustatud lollusi pole mõttekas hakata 1:1 kopeerima.

Nõus. Seal ei tohi peale 22:00 vetsus vett peale lasta ja mees peab number ühte tehes potil istuma jne aga see koerte koolituse teema on õige. Vähemalt 15+ kiloste murdjate suhtes. Ise olen seisnud vastakuti täiskasvanud berni lambakoeraga ja mõelnud, et kas ma ta raipe suudan vedada kraavini ja ära uputada või murrab ta mu ennem maha.

Facebooki koeraarmastajate teemal "kaitseme ainult tõukoeri".

https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/12 ... tagaajajad

Veel üks koerterünnak
Täna varahommikul kella nelja paiku sai politsei teate, et Elvas pääsesid aiast välja kaks koera, kes ründasid postiljoni. Kiirabi viis kannatanu esmaabi andmiseks haiglasse. Tema elu ei ole ohus.

Politseinikud selgitasid sündmuskohal, et postiljon tõi parasjagu posti, kui koerad ootamatult väravast välja said ja 75-aastast naist ründasid.
https://www.delfi.ee/artikkel/120121702 ... postiljoni

Bukarestis murdsid hulkuvad koerad tervisejooksu teinud naise ära: https://maailm.postimees.ee/7697169/rum ... se-surnuks

Järjekordne koerarünnak. Õismäel läks amstaff kallale inimestele ja pisikesele mopsile - Delfi
https://www.delfi.ee/artikkel/120133096 ... le-mopsile

15 aastane preili ei suutnud oma elukat ohjeldada. Imelik on see et politsei ei suuda kuidagi reageerida sellistele olukordadele. Ma olen kuulnud et öörahu rikkuvalt inimeselt on muusikakeskus minema viidud, võiks koera ka ära võtta

Sten1111 kirjutas: ↑24 Jaan, 2023 21:41 Järjekordne koerarünnak. Õismäel läks amstaff kallale inimestele ja pisikesele mopsile - Delfi
https://www.delfi.ee/artikkel/120133096 ... le-mopsile

15 aastane preili ei suutnud oma elukat ohjeldada. Imelik on see et politsei ei suuda kuidagi reageerida sellistele olukordadele. Ma olen kuulnud et öörahu rikkuvalt inimeselt on muusikakeskus minema viidud, võiks koera ka ära võtta

Keskus pärast leiba ei küsi ja tuba täis ei situ.

http://www.vireen.ee/ <- seal ei küsi see koerarajakas ka süüa.

_dumbuser_ kirjutas: ↑24 Jaan, 2023 22:40

Sten1111 kirjutas: ↑24 Jaan, 2023 21:41 Järjekordne koerarünnak. Õismäel läks amstaff kallale inimestele ja pisikesele mopsile - Delfi
https://www.delfi.ee/artikkel/120133096 ... le-mopsile

15 aastane preili ei suutnud oma elukat ohjeldada. Imelik on see et politsei ei suuda kuidagi reageerida sellistele olukordadele. Ma olen kuulnud et öörahu rikkuvalt inimeselt on muusikakeskus minema viidud, võiks koera ka ära võtta

Keskus pärast leiba ei küsi ja tuba täis ei situ.

Selline rünnak algab enamasti väiksema koera ülbamisega, sest sellistel puudub enamasti igasugune kasvatus. Lärtsun suvalt iga kolm korda suurema eluka peale, kuni see marru läheb ja marus koera jõud on kohutav. Looduses ikka rebane ei lähe karu uru ette ja hakka seal lõugama. Omanik saab kannatada siis, kui kaitseb oma koera.

See ei õigusta antud rünnakut. Ma lihtsalt pean pea iga päev talitsema enda ca 60 kg peni, kui mõni universumi direktoriks end pidav puudlinärakas lõugab agressiivselt 10 m eemal nagu õige mees, lõpuks läheb ka minu peni päris tigedaks. Ma olen õnneks päris tugev mees ja saan hakkama ka taolise jõuga koeraga, aga mis toimub selliste puudlinärakate omanike peas ja miks peab konflikti ise tekitama? Mõnda idiooti on tulnud tõesti sõimata, et tõmba oma agressiivse nässiga siit minema.

Kirjutan seepärast, et enamasti saavad kõrvalolijad asjast aru umbes sedasi, et agressiivne amstrif või rotveiler lihtsalt lambist, ilma igasugu põhjuseta, ründas vaest mopsi ja lõpuks tahtis tappa ka omanikku. Minu tähelepanekute kohaselt arenevad taolised "seisud" välja vähe teisiti ja agressiivsust omab väike, täielikult kasvatamata peni (kuna ta kodus tunneb end karja juhina ja karja juhi kohustus on karja ehk peremeest, kaitsta) ja omanik, selmet tõmmata uttu ohutusse kaugusesse, üritab oma koerakest kuidagi vaigistada, aga kuna suure peni jaoks agressioon jätkub, siis väljub olukord kontrolli alt.

Jah, nässil võiks ju ka suukorv olla. Oleks vähem kila.

Suukorvisoovitamisejuttu:
https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/12 ... simenesoft

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Jaan, 2023 11:06 Selline rünnak algab enamasti väiksema koera ülbamisega, sest sellistel puudub enamasti igasugune kasvatus. Lärtsun suvalt iga kolm korda suurema eluka peale, kuni see marru läheb ja marus koera jõud on kohutav. jnejnejne

Hakkab jälle pihta see Trummi haige lätramine, kuidas ohver on süüdi, kui suurem talle tänaval asja eest teist taga kallale tuleb.
Samast sahtlist arusaam, kui et vägistatu on alati ise süüdi, sest kindlasti käis liiga lühikese seelikuga jms.

Võiks aru saada, et koeraomanik vastutab oma looma eest ja peab teda suutma ohjata ka siis
kui sellele midagi ei meeldi. Ja kui ei suuda suurt elukat ohjata, siis ei tohiks seda suurt elukat endal ka pidada.

Kriku kirjutas: ↑25 Jaan, 2023 11:12 Jah, nässil võiks ju ka suukorv olla. Oleks vähem kila.

Che Latino kirjutas: ↑25 Jaan, 2023 12:52 Suukorvisoovitamisejuttu:
https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/12 ... simenesoft

lemmikloom.ee kirjutas:Mupo tuletab meelde, et vastavalt Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjale peab ühissõidukis sõites koer või kass olema jalutusrihma otsas ning koer peab kandma suukorvi.

Tundub, et see on isegi hästi, kui vähemalt ühistranspordis koertel suukorvi nõutakse. "Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri" nõuab koerte suukorvistamist ainult ühistranspordis ja juhul, kui koer jäetakse kusagile üksi kinnitatult "hoone juurde"... Viljandis umbes sama teema.

Elvas, Kambjas jpm kohtades asi veelgi hullem, seal nõutakse suukorvi avalikus ruumis (isegi ühistranspordis) ainult "vajadusel".

Sama on Alutagusel "Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga" ja Tartus.

Rakveres on asi natuke parem juba ja seal peab "Kasvult või käitumiselt ohtlik koer peab avalikus kohas viibimisel kandma suukorvi."

Valgas samuti veidi parem. Seal "Avalikus kohas liikumisel kasutatakse koeral koonusrihma või suukorvi"

Aga üldiselt on need erinevate KOV-ide eeskirjad üks ja sama tekst, nagu teineteise pealt maha kirjutatud ja seal on kirjas et suukorv peab koeral olema "vajadusel"... ehk siis sisuliselt alles pärast intsidenti tagantjärgi tuvastatav, et näed kurivaim, oli vajadus...

Huvitav on see, et enamus KOV-ide määruste aastatetagustes algtekstides, oli koertel suukorv avalikus ruumis nõutud alati.
Näiteks Valga

Koera tohib avalikus kohas pidada ainult rihma otsas ja suukorviga varustatult

või Anija " Ilma rihma ja suukorvita võib koeri välja lasta ainult karja hoidmiseks, operatiivseks kasutamiseks spetsiaalsete organisatsioonide poolt, jahi pidamiseks ja dresseerimiseks õppe-dresseerimisplatsil... kusjuures koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suukorviga" või Karula "Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja suukorviga" või Peipsiääre " Koera tohib avalikus kohas pidada ainult rihma otsas ja suukorviga varustatult. Ilma rihma ja suukorvita võib koera avalikus kohas pidada või välja lasta teenistusülesannete täitmiseks vastavate ametkondade (politsei, piirivalve, kaitsevägi) poolt ning dresseerimiseks õppetreeningplatsidel" või Häädemeeste JNE

Tähendab, kusagil millalgi on käinud "KIIKS" kusagil ja kõik need "eeskirjad" hakkasid ühte jalga käima ilma suukorvi avalikus ruumis koeral alati nõudmata.

Kiiks käis siis, kui õiguskantsler teostas (2005 ja korduvalt 2010, sest midagi polnud muutunud, vaatamata lubadustele juba 2005) vastavate seaduste üle järelvalvemenetlust ja tuvastas, et Vabariigis puudub seadus, mis seda reguleerima peaks ja selle asemel on seaduseloome delegeeritud KOV-ide tasemele ise koostada need nõuded. Aga need KOV-ide algsed määrused olid PS-iga vastuolus ja tuli ümber teha...

Õiguskantsler kirjutas:40. Seadusandja ei ole aga ammendavalt reguleerinud koerte ja kasside pidamise piiranguid inimeste elu ja tervise ning avaliku korra kaitse eesmärgil, mis jäävad väljapoole loomatauditõrjeseaduse reguleerimisala.28 Sellised piirangud võivad seonduda ennekõike looma käitumisest lähtuva ohu ennetamisega või loomaga avalikus kohas viibimisega (nt küsimused sellest, kuhu on keelatud loomaga minna, millal peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv jne).

Leian, et eeltoodu puhul on tegemist koerte ja kasside pidajate üldise vabadusõiguse (PS § 19 lg 1) realiseerimise seisukohalt oluliste küsimustega (lisaks sellele on tegemist ka teiste isikute põhiõiguste kaitse seisukohalt oluliste küsimustega). Seetõttu peab seadus vähemalt üldistatult sätestama, millised koerte ja kasside pidamise piirangud on vajalikud inimeste elu ja tervise ning avaliku korra kaitse eesmärgil. Kui see on otstarbekas, võib seadusandja anda täitevvõimule või kohalikule omavalitsusele volituse seaduses sätestatud piirangute täpsustamiseks.
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84e ... files/1379

Õiguskantsleri kirjas viidatakse korduvalt erinevatele seadustele, s.h. Põllumajandusministri 24.07.2008 nr 76 määrusele "Lemmikloomade pidamise nõuded", kuhu siis tuleks või võiks (seaduseandja valib ise oma äranägemisel, millisesse seadusesse vastavad muudatused sisse viib, aga see on kõige loogilisem seadus, kuhu saaks viia).

Praeguse seisuga ei ole sinna endiselt muudatusi sisse viidud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021010?leiaKehtiv

Pole siiani ka muudatusi loomakaitseseaduses (kuhu neid põhimõtteliselt saaks ka sisse pikkida) ega Korrakaitseseaduses, kuhu minister oma vastuskirjas õiguskantslerile arvas, et võiks need muudatused sobida ja kuhu need ilmselt ka seadusemuudatuse käigus kohe kohe tulevad.

Kaks aastat hiljem, 2012 kirjutab õiguskantsler uuesti:

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõule
....
Soovin aga tähelepanu juhtida KOKS § 22 lg 1 punktile 36² (kasside ja koerte pidamise eeskiri), mille kehtetuks tunnistamist tuleks korrakaitseseaduse rakendamise käigus samuti kaaluda. Seonduvalt loomapidamisega tuleks täiendavalt analüüsida, kas oleks võimalik korrakaitseseadust täiendada loomapidamist puudutava üldnormiga. Põhjendan oma seisukohta järgnevalt.

Õiguskantslerile on pea terve taasiseseisvumise järgsel perioodil esitatud kaebusi erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste koerte ja kasside pidamise eeskirjade kohta. Nende õigusaktide põhiseaduspärasuse kontrolli praktika on küllaltki värvikas. Seda esiteks seetõttu, et kohalikud omavalitsused on KOKS § 22 lg 1 p 36² alusel kehtestanud kõige erinevamaid põhiõiguste piiranguid omamata selleks kohast volitust. Seega põhjustab probleeme asjaolu, et KOKS § 22 lg 1 p 36² näol on tegemist üldsõnalise ja piisavalt määratlemata volitusnormiga, mistõttu puuduvad kohalikel omavalitsustel selged piirid küsimustes, mida võib eeskirjaga reguleerida.

Teisalt julgen kahelda, kui põhjendatuks saab üleüldse pidada loomapidamise reguleerimist kohaliku omavalitsuse tasandil. Näiteks liiguvad koerad sageli koos oma omanikega erinevate kohalike omavalitsuse üksuste haldusterritooriumitel, kus võivad kehtida erinevad nõuded nt koerte
lõastamisele ja suukorvistamisele vms. Seejuures näeb KOKS § 66³ ette karistuse eeskirja nõuete rikkumise eest. Leian, et kui loomapidaja tagab, et nt tema koer ei ohusta teisi inimesi, loomi ega vara (ehk koer ei ohusta avalikku korda), siis ei ole lõppastmes oluline, kuidas loomapidaja vastava tulemuseni jõudis (nt kas lõastades või suukorvistades koer ).

Eelnevast lähtudes leian, et tuleks kaaluda kasside ja koerte pidamise eeskirja kehtestamist puudutava volitusnormi ja vastava väärteokoosseisu (KOKS § 22 lg 1 p 36² ja § 66³) kehtetuks tunnistamist. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et minu arvates ei oleks loomapidamisega seonduvat
korrakaitseseaduses üldse vaja reguleerida (nagu see käesoleval hetkel on). Leian, et korrakaitseseadus kui avalikku korda puudutav üldseadus on kohane õigusakt selleks, et hõlmata loomapidamine üldisel tasandil ning selles kehtestada loomadest põhjustatud korrarikkumiste ja häiringute eest kaitsvad universaalsed reeglid (sellekohase ettepaneku on minule teadaolevalt teinud Siseministeerium). Üks võimalik lahendus on teha seda analoogselt Riigikogus 13.02.2011 vastuvõetud KorS §-s 54 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuetega.

Seejuures rõhutan, et vastavad õigusnormid peaks olema piisavalt laia rakendusalaga, et võimaldada tõhusat loomadest lähtuvate ohtude ennetamist. Juhin tähelepanu ka sellele, et häiringuid ei põhjusta ainult kassid või koerad vaid ka näiteks tiheasustusalal peetavad mesilased või muud põllumajandusloomad. Seejuures võib aga nendest põhjustatud häiringuid pidada võrdlemisi sarnasteks – lärm, saastus, inimese heaolu või tervise ohustamine, vara kasutamise takistamine jms. Seega teen ettepaneku kaaluda korrakaitseseaduse täiendamist normiga, mis sisaldaks peamisi KorS § 4 lõikes 1 sätestatud avaliku korra kaitsmiseks vajalikke loomapidamisreegleid.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/defa ... eelnou.pdf

Kolm aastat hiljem, järjekordsel Korrakaitseseaduse muudatusel 2013 kirjutab õiguskantsler:

Arvamus korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse eelnõule
....
Mulle valmistab siiski jätkuvalt muret, et käimasoleva reformiga ei lahendatud KOKS-s sisalduvaid teisi sarnaseid korrakaitselise iseloomuga volitusnormide probleeme. Nimelt sisaldab KOKS § 22 lg 1 p 362 volitusnormi koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamiseks ja
KOKS § 22 lg 1 p 36¹ volitusnormi heakorraeeskirjade ja kaevetööde eeskirjade kehtestamiseks.

Nimetatud eeskirjade kehtestamise volitusnorme iseloomustab üks puudus – tegemist on üldsõnalise ja piisavalt määratlemata volitusnormiga, mistõttu puuduvad kohalikel omavalitsustel selged piirid küsimustes, mida võib eeskirjaga reguleerida. Mulle aastate jooksul laekunud kaebustega seoses olen tõdenud, et omavalitsuste vastavad eeskirjad sisaldavad mitmeid erinevate põhiõiguste piirangute värvikaid juhtumeid. Ebapiisava volitusnormi alusel antavad eeskirjad ei ole põhiseadusega kooskõlas, mistõttu olen märgukirjadega ka korduvalt probleemile tähelepanu juhtinud.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/defa ... lnoule.pdf

No ja ongi kõik. Siiani mida pole, seda pole.

Ainus muudatus mis tehti, on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse §663 lisamine

§ 663. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine

Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36² alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

millega kehtestati vastutus ja trahvimäär (enne seda olid need "trahvimäärad" tihti KOV määrustes sees) aga see ei lahendanud mitte kuidagi turvalisuse küsimust ja vastavate nõuete puudumist, millele (lisaks nende trahvide määramise probleemile) ka õiguskantsler viitas.

Et siis jälle kord, mille üle me siin imestame?

vaoinas kirjutas: ↑25 Jaan, 2023 17:22 Hakkab jälle pihta see Trummi haige lätramine, kuidas ohver on süüdi, kui suurem talle tänaval asja eest teist taga kallale tuleb.
Samast sahtlist arusaam, kui et vägistatu on alati ise süüdi, sest kindlasti käis liiga lühikese seelikuga jms.

Ei ole haige lätramine. Mul on iiri hundikoeri olnud mitu - kes ei tea, siis tegu on väga suurte koertega - ja see ei ole mitte üksainuke kord, kui mingi suvaline nuustik sõna otseses mõttes talle lambist kallale kargab. Reeglina omanik ei tee midagi, vahib lolli näoga. Kisaks läheb siis, kui tundub et nuustikut mingi oht hakkab ähvardama ja lõpuks on ikka suurem süüdi. Õnneks on iirikas väga rahumeelne loom ja mingist mõõdust allapoole nuustikuid üldse koeraks ei pea, vaatab küsivalt et mis ta selle hammustava kärbsega ette peaks võtma? Lühikese seelikuga tibi näide ei päde kuskilt otsast, me räägime juhtudest, kus seesinane tibi küünte ja hammastega kallale tuleb.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Jaan, 2023 11:06 Ma lihtsalt pean pea iga päev talitsema enda ca 60 kg peni, kui mõni universumi direktoriks end pidav puudlinärakas lõugab agressiivselt 10 m eemal nagu õige mees, lõpuks läheb ka minu peni päris tigedaks. Ma olen õnneks päris tugev mees ja saan hakkama ka taolise jõuga koeraga, aga mis toimub selliste puudlinärakate omanike peas ja miks peab konflikti ise tekitama? Mõnda idiooti on tulnud tõesti sõimata, et tõmba oma agressiivse nässiga siit minema.

Jalutasin oma koera (minu koer oli rihma otsas) kui suvalise vastutulija väike nähvits (ei olnud rihma otsas) hakkas klähvides mu koera poole jooksma. Lõin selle nähvitsa jalaga eemale enne kui ta mu koerani jõudis - kas oleks ka hammustanud, ei tea, ei jäänud seda ootama. Nähvitsa omanik pistis kohe kisama et helistab politseisse kuna ma ründasin ta koera. Jäin seisma et aga palun. Helistas siis politseisse ja selgitas olukorra ära. Nii kui ametnikule selgus et minu koer oli rihma otsas ja tema koer ei olnud, soovitas viisakalt proual ka oma koera rihma otsas jalutada ja oligi kõik.

Ah, et nüüd me siis juba eeldame, et too Mops (samal ajal eeskõndiva mehe süles olles) läks
õnnetule Amstaffile kallale ja too tegeles ainult enesekaitsega?
Või kuidas need kaks eelnevat kommentaari kuidagi selle Trummi kommentaari pälvinud artikli valguses relevantsed on?