www.militaar.net

Tundub, et Taani valis samuti F-35A (linki ei ole peaministri pressikonverents oli just äsja, f-16.net info põhjal), esialgu on plaanis osta 27 lennukit, arvu loodetakse suurendada. Kandidaadid olid veel Super-Hornet ja Eurofighter, nõudeid nähes eemaldas Saab Gripen-NG pakkumisest.
Märkimisväärne on see, F-35 oli kandidaatidest antud nõete puhul kõige odavam nii osta, üleval pidada kui ka uuendada. Üks põhjus, miks see nii on, on kindlasti see, et Taanil on käpp programmis sees algusest saadik. See tähendab ka tööstusele paremaid diile ja tellimusi mida juba on täidetud aastaid. Kuna piloote saab treenida USAs, on lennukeid selleks tarbeks vähem vaja. Tulevastest avioonika täiendusdest maksab järgnevatel aastakümnetel lõviosa kinni USAF, USN ja USMC (Kanada osakaal selles summas näiteks on 2%, Taanil peaks olema vähem) jne ...

Ühe kokkuvõtte võib leida siit:
http://www.fmn.dk/temaer/kampfly/Docume ... mmary5.pdf

rohkem materjali siin:
http://www.fmn.dk/eng/allabout/new-figh ... ghter.aspx

Üks pilt ka siit:

Figure 3.4 Grading the candidate mission effectiveness in relation to mission type and level of mission intensity

Märkimisväärne on see, F-35 oli kandidaatidest antud nõete puhul kõige odavam nii osta, üleval pidada kui ka uuendada.

Sellised rehkendused ei arvesta tavaliselt hunnikusse sõitmisi mootoririkke tõttu ja tuleb uus lennuk asemele osta.
Kõva panus on sellel, et F-35 on ühemootoriline, konkurendid on kahemootorilised. Kahemootoriline lennuk on tunduvalt keerulisem, samamoodi maksab jõuseade umbes kolmandiku masina hinnast ja neid seadmeid kulub lennuki enda eluea jooksul 3-4 tükki (vähemalt F-16-l oli, võib-olla F-35 on pikem see aeg).
Tõsi, see mootorite eelis lõpeb kohe, kui 2-3 lennukit nt FOD või muidu mootori rikkega alla sajavad. Ühemootorilisel lõpeb see tavaliselt alla sadamisega.
Soomes on Hornetitega olud vähemalt 2 juhtumit, kus lennuki on päästnud see, et teine mootor kah oli.
Taani F-16 on sellise probleemiga Tallinnas ka hädamaandunud.

F-35 on ju F-16 loogiline jätk, võimalikult lihtne, kerge ja odav ühemootoriline hävituslennuk, mida saaks toota ja kasutada massiliselt.

Tõsi, alati 2 mootorit ei päästa kah - näiteks MiG-29'l lõpeb ühe mootori lahkumine madalal (või stardil-maandumisel) tavaliselt hunnikusse sõitmisega, sest laiali asetatud mootoritega tekkiv veojõu asümmeetria on nii suur, et väiksel kiirusel pidi olema võimatu kontrollida. Venelased kunagi claimisid, et stardib ühe mootoriga - vist olid ungarlased need, kellel mootori lahkumine lõppes rattad püsti stardirajal.

Kapten Trumm kirjutas: Sellised rehkendused ei arvesta tavaliselt hunnikusse sõitmisi mootoririkke tõttu ja tuleb uus lennuk asemele osta.
...
F-35 on ju F-16 loogiline jätk, võimalikult lihtne, kerge ja odav ühemootoriline hävituslennuk, mida saaks toota ja kasutada massiliselt.

See oht muidugi on tõesti. Samas väga palju sõltub ka mootori enda kvaliteedist. Näiteks PW-229 lendavad F-16-ega on juhtunud tunduvalt vähem mootoriga seotud õnnetusi lennutunni kohta (ja lennandu on nad palju) kui vanemate mudelitega varustatud F-15C.

Odavam tuli F-35 ka seetõttu, et lennukere eluaeg on 8000 lennutundi (sarnaselt F-16'ele), F-18 ja Eurofighter on 6000h. Mitmekordse eluea "väntsutamistestid" (16K+ tundi) on ka tehtud kõigile mudelitele (C mudelil veel vaja tulemuste järel teatavaid kohti tugevdada, teisetel tehtud). Testide käigus leitud pragude alades on ka teatavaid tugevdusi disainitud (üldine reegel on, et pragusi tuleb alati, kui ei tule üldse, oled liiiga raske lennuki disaininud).

Taani võrdluses kasutatavad missiooniprofiilid lekkisid ka internetti, näiteks siia blogisse. Air interdiction (eelmisel graafikul AI) stsenaarium ei olnud just lihtsate killast näiteks:

Air Interdiction-scenariet:

Air Order Of Battle:

– Six SU-30MK. Four aircraft are expected to be airborne. The remaining two aircraft are on “ready state 15” at the Echo Zulu air base. The aircraft are armed with four AA-11 infrared air-to-air missiles, four PL-12 active radar missiles, SAP-518 self-protection jammer pods.

– Six MiG-29 SMT. All aircraft can be expected on “ready state 30” at Echo Zulu air base. The aircraft are armed with: Four AA-11 infrared air-to-air missiles, four PL-12 active radar missiles, Gardenia jammer pod.



Missile Order Of Battle:

Radio-frequency seeking SAMs:

– Unknown number of SA-8. The SA-8s are expected to be widely distributed and are unlocated throughout the adversary territory.

– Three SA-10. Accurate locations are unknown.

– Four SA-11. Accurate locations are unknown.

– Unknown number of SA-15. The SA-15s are expected to be widely distributed and are unlocated throughout the adversary territory.

Infrared seeking SAMs:

– Unknown number of SA-14,

– Unknown number of SA-18,

– Unknown number of SA-24.

The Infrared seeking SAMs are expected to be widely distributed and are unlocated throughout the adversary territory.

Taani võrdluses kasutatavad missiooniprofiilid lekkisid ka internetti, näiteks siia blogisse. Air interdiction (eelmisel graafikul AI) stsenaarium ei olnud just lihtsate killast näiteks

Eino ülla-ülla, mis piirkonnas seal "sõditakse"

kaugeltuuriv kirjutas:Ameeriklased siis ametlikult vabandasid norrakate ees lennukite hilinemise pärast,mis on pannud valitsuse väga ebameeldivasse olukorda.
Nimelt arvestati,et lennukid tulevad tähtaegselt ja selletõttu planeeriti ka väiksemat hooldust hetkel F-16-tele ehk siis ei ole arvestatud lisajuppide ja lisahooldustega.
Nali on veel selles,et,siis kui tehingut arutati oli Stoltenbergi valitsus 2007-2008 aastal võimul.
Kuigi opositsioon ja hetkel võimul olijad pressisid Gripenit.
Kurjad keeled siin räägivad,et Stoltenberg nii pingutas nende F35-tega ja Obama rahupreemiaga,sest silmapiiril oli kas kõrge koht ÜRO-s või NATO-s.

Korputsiooni kohta ei oska midagi öelda. Gripeni juures aga juhiks tähelepanu asjaolule, et "Opositsioonist on hea kõmmutada" NImelt pakuti Norrale mitte hetkel laialt levinud Gripen C vaid Gripen E mudelit. Tegu siiski täiesti uue lennukiga (kuigi osad uuendused kantakse üle ka C mudelile), millel on:

• Uus mootor (sama mis super-hornetli F414-GE-39
• Pikendatud kere, et mootor ära mahuks
• Telik ümber ehitatud, et mahtada rohkem sisemist kütust
• 2 uut hardpoint'i relvade jaoks, sellest ka tiibade ümberehitus
• AESA radar, IRST ja palju muud elektroonikat ja avioonikat

Nüüd vaatame, millal pakutud Gripen E siis esmalennu tegi?

Linköpingis esitletav JAS Gripen on esimene kolmest katselennukist. Õhku tõuseb see lennuk esimest korda ilmselt sügisel.
Uue lennuki suurim tellimus on Rootsi õhujõududelt, mis kavatsevad hankida 60 uue põlvkonna JAS Gripenit. Brasiilia on tellinud umbes 30 lennukit.
Lennukite tarnimist alustatakse 2019. aastal.
http://maailm.postimees.ee/3698093/root ... jas-gripen

Selgub, et lendab alles 2016. sügisel, tarnima hakatakse 2019. Esimest valmistatud katselennukit demotakse täna. Aasta aega tagasi olid need arvud veel vastavalt 2015/2018 (wikis veel senimaani)

Võimalik et Norra lisandumisel ostjate hulka, oleks lennuk kiiremini valminud. See siiski ebatõenäoline, kuna pole kuulda olnud, et hädaks oleks olnud vähene finantseering. Venimise põhjused on pigem tüüpilised arenduse käigus ilmnevad keerukused (hävitaja disainimine ei ole kergete killast ülesanne). Näiteks arenduse käigus avastati et lennuk tuli ligi tonni võrra eeldatust raskem, selle likvideerimiseks pidi tegema omajagu korrektuure disainis, mis kõik võttis aega.

Võrdlusena esimesed 2 F-35A-d mida kasutatakse USAs treenignutel, on norrakatel juba käes, need jäävadki sinna. Järgmised jõuavad norrasse 2017, ning 2018. aastal on plaanis juba kuue lennukiga eskadrilli esmane lahingvõime saavutada.

Kokkuvõte
Ei taha kedagi rünnata Gripen E tundub väga asjalik lennuk tulevat. Lihtsalt ei tasu seepärast kõike rootslaste juttu ja lubadusi kohe puhta kullana võtta. Tähtaegade osas igatahes pole SAAB Lockheed'ist sugugi paremat klassi näidanud. "Naised saunas rääkisid" jutte levitada, kus Gripenid juba AMMMU lendaks, on muidugi lihtne

Taanlaste uute hävituslennukite võrdluse kokkuvõte. Päris palju teksti on tsenseeritud
https://www.scribd.com/doc/313065536/DK ... in-English

Hollandis viibivad, testimisel olevadF-35Ad tegid Leeuwarden'is Airshow'd. Ennem seda andis presendatsiooni üka USA õhuväelane, kes juhtis F-16 agressorite eskadrilli ning circa 2003-2004 aasta Red-Flag'il lendas korduvalt F-22 vastu, mitu päeva, katsetades erinevaid lähenemisviise - kahe, nelja kaheksa ja kuueteistkümne kaupa, kooslustest, kus olid nii F-16 ja F-15. Alati lennati "täis-planK"" konfiguratsioonis (ilma väliste kütusepaakide ja püüloniteta, ainult tiivaotsa raketid) ning tankerite toetusel, et vähest kütust kompenseerida. Tulemused on selles üritusest muidugi teada, tolajal veel esmast lahingvõimet saavutamas olevat F-22'e ei suudetud kordagi sihtida.

Vahepealse kümne aasta jooksul on sarnaste tulemustega Red-Flag'e tehtud veel ja veel. Kusjuures ega agressoreid pimedas ei hoita, debriefing'ul näidatatakse kokpiti videost koos HUD'i infoga täpselt, mida F-22 piloodid nägid ja tegid. Muuseas, see juuli lähevb esmakordselt Red-Flag'ile ka Marine'ide F-35B eskadrill. Loodetavasti rakendatakse seda ka õhk-õhk rollis.

Video ise on siin. Kui vahepealsed, ehtameerikalikud, propavideo lõigud välja jätta, on päris informatiivne. Omajagu uut infot tiksub ka, näiteks täpne F-35C sisemine kütusemaht (19 750 lb).

Aegajalt viitab ta (nimesid muidugi nimetamata) ühele "viienda generatsiooni" lennukile, mille teatavad disainielemendid (näiteks liikuvad õhusissevõtud, nähtavad mootorilabad), välistavad vargsuse, ilma suurema ümberdisainita: näiteks sellel hetkel videos. Selline ümberehitus oleks ikkagi vähe tõsisem, vähemalt stiilis Hornet -> Super-Hornet või Su-27 -> Su-35 Kui soovida S-kujulisi õhusissevõtte siis vb isegi keerulisem. Näiteks võib vaese-mehe lahendusena, teha lennukist versiooni, kus õhusissevõtud on staatiliseks ning mootorilabade varjamiseks lisatud tihe radarkiirguse vastase võre (sarnase nagu F-117ele), kuid siis tekiks sigapalju probleeme helikiiruse ületamisega, samuti agressiivsemate kohtumisnurkadega jne ..

EDIT: Muuhulgas selgub paar fakti:

• Järgneva aasta jooksul (testprogramm peaks lõppema 2017 lõpus) läheb põhirõhk sensorite ja missioonisüsteemide testimisele. Lennutestimine, kui selline hakkab lõppema.
• Täpsemini, A-mudeli lennutestimisest läbitud 92%. Teha on veel mõned testid kõrgusvahemikus 40 000 - 50 000 jalga. See tähendab, et madalamal, kui 40 000 jalga on lennukit testitud kõigi ettenähtud koormatega, kõigil kiirustel (<= 1.6), kohtumisnurkadel ja G-del (<= 9). K.a. näiteks lennuki sisemuses kantava AIM-120C väljatulistamine 9G manöövri ajal (asi, mida senimaani suutnud vaid F-22).
• Block 3i tarkvara arendus on lõpetatud (see millega USAF esmase lahingvõime saavutab, eeldatavasti oktoobris). Nüüdsest keskendutakse peamiselt Block 3F, ehk nn "täislahingvõime" tarkvarale.
• Block 3F tarkvaraga on praeguseks jõutud kuuenda iteratsioonini. Hetkel on põhiline fookus juba 4-ship sensor fusion'i testimisel. Ehk siis pole küsimus niiväga enam üksiku lennuki sensorsüsteemide töös, vaid neljase grupi sensorite info ühildamises ja jagamises. Selle eesmärk on trianguleerida (võimalusel passiiselt) nii liikuvaid kui seisvaid sihtmärke, nii maas kui ka õhus, piisavalt täpselt, et nende pihta oleks võimalik kõrge tabamistõenäosusega juhitavat relvastust suunata.

Lingid videodele lennudemost ise (ja harjutamisest eelneval päeval). Arvestada tuleb, et antud masinad lendavad Block 3i tarkvaraga, mis piirab nad 7G peale.

harjutus: https://www.youtube.com/watch?v=1y61g6XkPQk
demo ise: https://www.youtube.com/watch?v=w3tstUYGS_8

Kiiruga tehtud väljavõte ülemise video MACH koonustest:


EDIT:
Tõusu võtmine oli eelminses videos välja jäänud, lisan selle kohta teise,
Unrestricted Climb: https://www.youtube.com/watch?feature=p ... RF9HsgGgmY

mingi paywalli viga epl-i veebis:
http://g1.nh.ee/images/pix/0935c5785243 ... 049845.jpg

http://uudised.err.ee/v/eesti/18c59bef- ... -havitajad

USA võib paigutada Baltimaadesse F-35 hävitajad

USA võib paigutada Balti riikidesse oma uusimatest varghävitajatest F-35 koosneva üksuse, kohe pärast seda, kui need on aasta teises pooles ametlikult kasutusse võetud.
«Me sooviksime, et F-35 - näiteks – teeks pisut Balti õhuturvet,» ütles kindral Herbert «Hawk» Carlisle kolmapäeval USA kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee ees esinedes, vahendas ERRi uudisteportaal.

Esmapilgul tundub, et siin on tõlkes midagi kaduma läinud. F-22 ei käinud ju õhuturvet pakkumas, vaid korra "Euroopas ennast näitamas", baseerudes Inglismaal ning "tehes tuuri" paari lennuki kaupa, üle kogu Euroopa. Selline lähetus on ilmselt märksa tõenäolisem kui 3 kuud õhuturve.

Ei taha kohe kuidagi uskuda, et USAF saadab oma esimese ja ainukese F-35A lahing-eskadrilli, mis on just värskelt saavutanud esmase lahingvõime, koheselt kolmeks kuuks Baltikumi lähetusse. Seda enam et oma esmase lahingvõimes, on tegu põhiliselt SEAD/DEAD (Supression/Destruction of Enemy Air Defenses) lennukiga, mitte niiväga õhuturbehävitajaga. Selliseid riistu oleks püsivalt targem hoida vähemalt Poolas kui mitte Saksamaal, kus nad ei ole nii haavatavad ennem õhkutõusmist. Enda näitamise eesmärgil Baltikumi mõneks päevaks väisata, on muidugi teine asi, ja seda ilmselt silmas peetigi

Veel võrdluseks: Mariinide esimene F-35B eskadrill läheb Jaapanisse (oma esimesele pikemale välis-lähetusele) alles 2017. a. jaanuaris, kuigi lahingvõime saavutati 2015 juulis. Teine pool samas eskadrillist sõidab LHD-dega mitmeks kuuks merele järgmise aasta teises pooles. Teine Mariinide eskadrill sai F-35B peale alles juuni lõpus. Edaspidi on kolmin F-35B peale plaanis kahe eskadrilli kaupa aastas. USAF-il peaks sama number tõusma lähiajal nelja peale.

Seega söön oma mütsi ära, kui USAkad tõesti selle lennuki Balti Õhuturbe Missiooni raames siia toovad ennem 2019-2020 aastat, mil täislahingvõimelisi lennukeid on saada juba eskadrillide viisi (ka osadel liitlastel). See oleks ikka uskumatu poliitiline statement


P.S
Artikli lõpus on link allikale, värskele Senati hearing'ule, F-35 osas, kus ilmselt ka see tsitaat pärit. Neid toimub paar korda aastas ning viimansed on olnud küllaltki informatiivsed, selle kohta ilmselt saabuvad kokkuvõtvad uudised internetti ilmselt tänase päeva jooksul:
https://www.youtube.com/watch?time_cont ... MkYkfoTw_A

Äkki on ameeriklastel tekkinud huvi neid reaalses vastase radarivoos katsetada?
Teatud tehniliste võimalustega on võimalik kindlaks teha, kas venelased näevad või mitte (eetris aktiviseeruvad teatud sagedused).
Muidu selle (kerge) suurusklassi hävitajate kasutamist püüdehävitaja (interceptor) rollis peetakse poolmeetmeks, sest täiega kärsatades kipub jääma see tegevusraadius väikseks.
Kui on vaja Ämarist täiega startida, siis täiega tõusta nt 10 km kõrgusele ja seal seada end maksimaalkiirusel sihtmärgi kinnipüüdmiseks vajalikule kursile, kaugele jõuaks, niiet saaks veel kõige ökonoomsemal kiirusel Ämarisse tagasi?

Kapten Trumm kirjutas:Äkki on ameeriklastel tekkinud huvi neid reaalses vastase radarivoos katsetada?
Teatud tehniliste võimalustega on võimalik kindlaks teha, kas venelased näevad või mitte.

Võimalik, kuigi selleks tunduks Süüria isegi parem paik.

Pakuks, et Süürias pole kõiki vilesid kohal, mis nt Peterburi õhukaitses on, ega venelased pole ka päris turakad ega lao kõike kohe letti.

Vastan siis pikemalt

Äkki on ameeriklastel tekkinud huvi neid reaalses vastase radarivoos katsetada?

Võimalik, aga ei tahaks seda siiski hästi uskuda. Minumeelest oleks neil selle sammuga rohkem võita või kaotada.

Kapten Trumm kirjutas:Pakuks, et Süürias pole kõiki vilesid kohal, mis nt Peterburi õhukaitses on, ega venelased pole ka päris turakad ega lao kõike kohe letti.

Ega nüüd NATO ka päris kohe "riistaga lauda pooles lööma" torma

Väljaspool rangelt turvatud alasid, on neil lennukitel rahuajal alati RCS'i tõstvad "Lüneburgi läätsed" küljes (näited: F-22, F-35). Seda kinnitavad ka näiteks nädalavanused Inglismaal toimunud järjestikused air-show'd: RIAT ja Farborough. Demodel kandsid kõik neid. Nii USAF F-22A, kui ka F-35A. F-35B korral sama lugu nii Mariinide kui ka RAF isenditega. Seetõttu on lennuki tegelikku RCS'i vähemalt X-lainepikkuses küllaltki raske mõõta (madalamate lainepikkuste korral on see vahe väiksem).

On selge, et igasugused OTH ja lühilaine radarid on suutelised seda lennukit mingitel juhtudel tuvastama ja seda üsna kaugelt*. See ei oleks uudis, pigem võiks selline varajane lähetus anda ülearust infot nende edaspidiseks lihtsamaks klassifitseerimiseks.

Lisaks ei tasu unustada, et siinakandis on igasugu potentsiaalseid "kohalikke" ja "turiste" rohkem kui sisuliselt ükskõik kus mujal. Nad saaksid teatud juhtudel lennukitel visuaal- või muude passiv-vaatlusseadmetega silma peal hoida. See võib aga muuta kaugmaa radarite info oluliselt väärtuslikumaks (tead, millal ja mis suunas õhku tõusis, tead kas sinu radari resolution-cell'is on veel mõni teine lennuk, jne)

Mis X-laineribas sihtimist puudutab, mängiks selline kavalus aga kõik kaardid vastase kätte. Kas nad ikka tulevad väga lähedale seda katsetama (ja ei ole eelnevalt kohitsenud enda süsteeme). Üsna naiivne ootus minumeelst. Seetõttu, vähemalt seniks, kuni F-35 laiemat kasutust leidnud pole, on selline "avastusretk" üsna suur risk.

Loomulikult on see kõik samuti vaid minupoolne spekulatsioon, ei pruugi olle tõele lähemal kui kelle iganes oma

[*] Selliste radarite puhul on huvitavamateks märksõnadesks (Range Resolution, Resolution Cell ja Radar gain). Radari põhiterminite ülekordamiseks, ning laiemaks taustaks, millised on eri sagedustega radarisüsteemide nõrgad ja tugevad kohad, soovitan kiigata selle blogi Radari põhitõdede artiklit. Sellest veel sisukam on samast blogist ECM ja segamise kokkuvõte, samuti oli vähemalt mulle omajagu uut infot IR-vargsuse osas Kirjutajale emakeel ei ole Inglise keel, ning kohati hüppab suurte sammudega teemade vahel, kuid katab väga laia ampluaa. Selline info on enamasti kättesaadav vaid tasulistest raamatutest. Kuna ta viimastele ka ilusti viitab, on see ülevaate saamiseks üsna hea koht.

Võibolla on tegu liialdusega, kuid vähemalt mõnel mehel on F-35 kohta ainult häid sõnu öelda:

The Marine Corps recently put the F-35B Lightning II through its paces in a highly-contested airspace combat scenario. The result? The joint strike fighters were able to destroy all 24 enemy targets without taking any losses.
“It was like 'Jurassic Park,' watching a velociraptor,” Davis said. “It kills everything. It does really well.”

“We just ran a normal scenario we would have with our legacy aircraft," he said. "Generally about half to a third of the airplanes don’t make it through.”

http://www.airforcetimes.com/story/mili ... /86774970/