www.militaar.net

tänud !

Parem kirjelda, millistel asjaoludel leitud/saadud, koht, kas teisel küljel mingeid kirjeid, sümboleid on. Hobuse teemat usun ainult unenäos! Pigem ikka 20 saj ja rohkem inimese teema.

Samas lõhnab see asi küll Rummu meistrite toodangu järgi .

Pigem pakuks, et mõne tüdruku kleidivöö pannal eelmise sajandi '60-'70 aastatest. Tulemasinaga võrreldes suht väike ja pole ka tugevalt oksüdeerunud.

Kui juba arvamiseks läks . Pakuks äkki tsaari venemaa vapi osa. Kahepealisel kotkal jalad puudu ja tiibade pealt vapid.

Motiiv kujutab kahepäist kotkast, samas liiga stiliseeritud selleks, et olla "ametlik". Käsitöö ja mitte tööstuslik - piirjoonte ebakorrapära. Stiliseering viitab pigem 20. saj. 3. veerandile. Milleks kasutati, seda on juba raskem ära arvata, ise kasutaks pandlana. Käsitöömeister tõenäoliselt venelane, eestlane valinuks teise motiivi (kui just otseselt ei tellitud seda).

Vööpannal see ei tohiks olla, neil ülemistel aasadel peaks ka funktsioon olema. Neist käib mingi peenem rihm läbi, mis küljetsi sisse mahub?

Mis teostuses täpsemalt 20 sajandi teisele poolele viitab? Miks ei võiks see pannal olla mürsukestast välja viilitud näiteks aastal 1910?

1910 kohta on liiga stiliseeritud ja "moodne". Ja kuidas sa jätad ära vapikotka jalad ja kroonid? Õigel riigialamal ei tule see isegi pähe ja kui tuleb, annab esimene vastutulev sandarm nuuti.

Kriku kirjutas:Vööpannal see ei tohiks olla, neil ülemistel aasadel peaks ka funktsioon olema. Neist käib mingi peenem rihm läbi, mis küljetsi sisse mahub?

Kujuta nüüd ette sul on teine selline peegelpildis kõrval. Kuidas need kaks poolt koos seisaksid, ilmselt nende väikeste augu moodi osade abil? Lihtsalt oletus. Eelmise sajandi teisel poolel olid sellised jubedused lühikest aega moes, istudes hakkasid siseorganeid tuunima.

Aa, nii võib küll olla.

oliver kirjutas:Mis teostuses täpsemalt 20 sajandi teisele poolele viitab? Miks ei võiks see pannal olla mürsukestast välja viilitud näiteks aastal 1910?

Esiteks, 1910. aastal olid mürsukestad siinmail üsna defitsiitne kaup. Teiseks, nagu ma juba mainisin, säilivus (eeldusel, et on maa seest leitud). Sellised pronksist asjad kattuvad pikemaajalise niiskes keskkonnas seismise tulemusel rohelise oksiidikihiga. Mõnekümne aastaga ei pruugi veel suurt midagi juhtuda, saja aastaga aga kindlasti.
Minu ema ehtekarbis vedeleb paar analoogilist asjakest tema noorusaegadest.

Hea et nööbikarbi mängu tõid, seal võib selline asjake seista rahumeeli 100 aastat ilma et mingisugustki oksiidi peale tekiks. Ja ei usu ma ilmaski et keegi aastal 1970 kahe peaga kotka motiivi kasutas pandla viilimisel. Pigem siis esimese suure sõja aegne kaevikukunst mille keegi igavusest valmis nikerdas ja kodustele saatis vms..

Kui teine samasugune juurde kujutleda, kaob ka kahe peaga kotka motiiv

oliver kirjutas:Hea et nööbikarbi mängu tõid, seal võib selline asjake seista rahumeeli 100 aastat ilma et mingisugustki oksiidi peale tekiks. Ja ei usu ma ilmaski et keegi aastal 1970 kahe peaga kotka motiivi kasutas pandla viilimisel. Pigem siis esimese suure sõja aegne kaevikukunst mille keegi igavusest valmis nikerdas ja kodustele saatis vms..

Säilivus sõltub ka pinnasest, sügavusest jne. Näiteks liivases punnases võib vask täitsa hästi säilida.

Ma ei usu, et üks mees (eriti 20. saj. teisel poolel) sellise ebapraktilise ja naise kleidi vööle sobivat pannalt võttis nikerdada. Esiteks sai sel ajal rihmasid ja pandlaid vabalt poodidest osta. Teiseks oli sel ajal täiesti liikvel ka tsaariaegseid kulliga pandlaid. Kolmandaks siuke nikerdis ei oleks ka kedagi "Rummus" autoriteertsemaks ega šefimaks" teinud. Pigem naerualuseks.

Mina jään küll selle juurde, et see on talupoja käsitöö, kes isakese tsaari kulli motiivi kasutas, et oma hobuse rakmeid kaunistada.