Kapten Trumm kirjutas:Maanteebaasidest on võimelised opereerima praktiliselt kõik hävituslennukid, soomlaste Hornetid ja Euroopa F-16-d kaasa arvatud.
Mulle tundub, et sa siinkohal lihtsalt ignoreerid Gripeni kontseptsiooni. Gripen A/B/C/D on Rootsis tegevteenistuses ja sellesama müügijutu taga on ju siiski Rootsi riigi õhujõud vastava logistika, treeningu ja kogemusega. Ega klient siga kotis ei osta, kui ta on huvitatud sellest maanteevärgist, siis tahab ta seda ka ise näha ja see võimalus on tal Rootsis olemas.
Kapten Trumm kirjutas:Mul tekkis lihtsalt kahtlus selle müügijutu pidavuses, kui Gripenil puudub nt tailhook - mis moodi seda lennukit peatatakse 200 kmh kiirusel näiteks talviselt libedal asfaldil?. Lennukile vajaminema raja pikkuse määrab aga justnimelt pidurdusjooksu pikkus.
Saabi promo materjalides on nõutava raja mõõtmed 800x9m, stardijooks pidi 600m sisse mahtuma. Gripen on kerge, maanduv tühi Gripen on ju sama raske kui mõni leiba vedav C kati rekka. Ma ei näe siin küll füüsikaseadustega otsest vastuolu. Talviselt libe asfalt muutub minutite jooksul märjaks asfaldiks üheainsa hüdrandipuisturi raja läbisõiduga, kui just väga külm ei ole. Temperatuuridest ei räägita aga ju siis hoitakse vastavad kohad puhtana, see on rohkem tavapärase teede hoolduse küsimus. Ka lennuväljadel kasutatakse hüdranti.
Kapten Trumm kirjutas:Hornet on nt võimeline konstruktsiooniliselt tegema läbi trosspidurduse 200-0 mõnekümne meetriga ja tema madalate kiiruste juhitavus on sootuks midagi muud. Madalatel kiirustel võib temaga teha evolutsioone, mis on nii Gripenile kui F-16-le täiesti kättesaamatud.
Hornet peaks hiilgama madalal ja väikestel kiirustel, ometi ma mäletan, et soomlased said Gripenitelt väga-väga valusa õppetunni. Kas oli see nüüd Nordic Air Meet 2004 või mõni muu harjutus, on ununenud. Aga taolisi vihjeid leiab netist, kuigi paistab, et sellest ei taheta üldse rääkida.
Sweden has been participating more and more in international excersises, flying with/against U.S, Norweigan and Finnish airforces. The outcome has proven that the Gripen far exceeds the capabilites of earlier generation fighters such as the F-16A/B/C/D and F/A-18C/D. There has been WVR dogfights aswell as BVR engagements. I've had the great opportunity to meet and talk to several Gripen pilots during the summer and all of them say the same thing(although not in the excact same words). In WVR combat against F-16's the Gripen showed to have no problem in position itself on the tail of the F-16, and the F-16 could not match the superb manouverability of the Gripen, offered by its unstable delta/canard configuration. The Gripen cannot match the T/W ratio of the U.S fightes but the Gripens more modern aerodynamic design allows it to pull tighter turns witout losing momentum. In the words of one of the Gripen pilots: "If the F-16 and Gripen would both excecute a 9G turn, the F-16 would lose alot more airspeed in that turn than the Gripen". In BVR there was no contest at all.
In excersises with Finnish F/A-18's the Gripen won ALL of the WVR and BVR fights. The TIDLS proved to be a superior tool in the BVR fights. The F/A-18's were hit with multiple simulated AMRAAM shots, before they even knew that the Gripen fighters were present. The Gripen pilots said in WVR dogfights the F/A-18 became easier to take out the lower they went, and at 2000m, there was simply no contest.
Kusagil ütles keegi Rootsi Gripeni piloot, kes hiljuti Alaska harjutustel kahekohalises F-16'nes sai lennata, et F-16 datalink pole isegi mitte JA-37 Viggeni tasemel, rääkimata siis Gripeni TIDLS'ist.
Kapten Trumm kirjutas:
Kõigi Hollandi ja muude hangete kõrval on tähelepanuväärne, et Soome ega Poola Gripenit ei valinud.
See mäng käib kaugelt üle meie peade, me võime siin ju ajaviiteks tehnikat kõvatada aga sellises mahus sõjatehnika hanked on ikka vägagi suunatud, alati. Poliitika ja lobitöö...
Kapten Trumm kirjutas:
Mis ei tähenda, et Gripen oleks vilets masin, aga svenssonite reklaamikärast hoopis veenvamalt mõjuvad mulle 4200 toodetud F-16 ja lahinguis saadud kill/loss suhe 80:0. Gripenit on toodetud way alla 500 masina ja pole neid ostjaid midagi järjekorras. Lahingukogemusest ärme parem räägi, sest see on null.
Ilusad numbrid jah, aga kui aus olla siis ma küll ei tea, et F-16 oleks mingeid erilisi lahinguid pidanud, ikka AWACS punti ja minnakse ilmselgelt nõrgemale vastasele lihtsalt kambaga lõuga andma.
Kapten Trumm kirjutas:Svensonitel pole siin midagi pakkuda ja ainuke teema on maanteevõime (mis nagu näitab kasvõi tailhooki puudumine) on kahe otsaga teema - ja väidetav väiksem hooldusmaht välioludes.
Gripenil täitus hiljuti 100 000 lennutundi, ma ei tea arvutamise metoodikat aga kusagilt on tulnud number, et MTBF on 7.9. F-16'nel on vist üksjagu üle 6 000 000 lunnutunni kokku(mis ei ole päris adekvaatne, sest F-16 ja F-16 on erinevad nagu siga ja kägu) ja MTBF oli midagi 4.1. Ma ei tea kuskohast need numbrid on saadud ja ega ma neid faktide pähe ei võta.
Kapten Trumm kirjutas:Viletsalt auguliselt ja lainetavalt asfaldilt ei opereeri ükski reaktiivlennuk.
No kui vene tehnikat sobib sinu mõistes reaktiivlennukiteks nimetada, siis MiG'id ja Su'd on kogu aeg kuumaastikul opereerinud. Mäletad seda kisa kui esimesed NATO õhuturvajad Leedus maandusid, et lõhub masinaid ja rehve jne... Tegemist oli tavalise endise MiG-23 lennuväljaga. Nüüd on seal vist kena sile asfaltkate peal, muidu põrutab NATO kruvid paigast.
Kapten Trumm kirjutas:Eesti on NATO liige ja kui siia mingi tõsisem õhuvägi peaks tekkima, peab see olema võimeline toimetama ka koos alliansiga. Gripenile puudub NATO riikide poolt võimalus saada mingit logistilist tuge ja sõites nt Red Flagi harjutustele USA-s või isegi Friisimaale tuleb sul kogu nänn kaasa tarida.
Ka Ungari ja Tsehhi on NATO liikmed. Ja võimalike uute klientidena on nii Norra, Taani kui Holland NATO liikmed. Norra pidi tõsist huvi Gripeni vastu tundma, samuti Taani mingil määral. Taanlastel ju ka mingi uus hange tulemas kuhu vist käidi juba F/A-18E/F pakkumine välja. Ungari Gripenid on ka juba NATO ühisõppustel käinud. Niiet see arusaam, et Gripen ja NATO ei sobi kokku on ajast ja arust.
