www.militaar.net

Päris huvitav sait see militaar.net ei teadnudki, just meeldib see Laevandus Emajõel.Põnev värk ja palju lugemist ammusest Laevandusest Emajõel.Lugesin siin just sellest uuest Laevast Alfa et sõidab Piirisaarele jube kaua.Olen laevaomanikuga Seto Line Toomas seiniga võtnud ühendust Pakkunud talle Kiirlaeva ostuks aga vist ei ole huvi.Tahaks ikka loota et turismindus Emajõel ikkagi käima läheks nagu vanasti.Äkki on keegi veel kes on huvitatud arendama veeturismindust just Emajõel ja Peipsi järvel.Kui on midagi samalaadset mõttes kirjuta,mõtleme midagi välja.

Austet Roxby, mis kiirlaev Sul välja pakkuda on?
Mul tegelikult selline arusaam, et kiirlaevade aeg Peipsil on läbi vähemalt seniks, kuni Vene pool lahti läheb. Aga see, mis paistis tosin aastat tagasi võimalik, on praeguses maailmas midagi ulmelaadset.
Et kiirlaev suudaks end nt Tartu -Piirissaare liinil ära majandada, on vaja vähemalt nelja kuu jooksul, seega siis mai algusest augusti lõpuni, Tartust iga päev sinna 2-3 enam-vähem laevatäit sõitjaid.
Värska ja Räpina sihtkohana on maanteed mööda Tartule palju lähemal, kui veeteed.
Mingi võimalus oleks veel Peipsi põhjarannikul Alajõe ja Vasknarva, aga mida seal teha peale rannas peesitamise? Seda võib lähemal ka.
Iseasi, kui suudetakse pakkuda mingit populaarset ekskursioonipaketti, kus osa teekonda on laeva ja osa bussiga.
Narva(Kulgu) oleks vast tõsisem sihtkoht, aga need Omuti kärestikud...
Veeteede seisukord on omaette küsimus. Ikkagi 25 aastat enamjaolt hooletusse jäetuna.

Tartu lähedane regulaarne jõetrammiliiklus on veidi võimalikum, aga eeldaks atraktiivsete sihtkohtade olemasolu kesklinnast 30-40 sõiduminuti kaugusel, säärast nagu muistsel ajal oli Ranna. Aga selleks on vaja väga head ideed ja väga palju raha.

Minuteada Jänese sillast 3 km ülesvoolu ühe võimaliku puhkekeskuse kallal midagi toimetatakse.
Parim massiturismi sihtkoht oleks muidu Kabina, ühelt poolt karjäär, teiselt poolt endine lastelaager oma rajatistega. Aga seal piirkonnas tuleks veel igasugu maa- ja omandiküsimused ette.
Luunja puhkeala jääb regulaarliikluseks ikkagi veidi kaugeks.
Ma kahjuks kuidagi väga pessimistlik. Emajõe elamapanemisest on kõneldud juba 20 aastat ja nii pika aja peale on tulem nadivõitu. Seda enam, et lisaks "Polarisele" kadusid ka kaubaveod.
----------
Natuke muust ka. Mõned aastad tagasi üritas idanaaber algatada uue põlvkonna kiirlaevade ehitamist. Need olnuks väiksema süvisega kui tiiburid ja võimelised randuma ka otse kalda ääres. Paraku selgus pärast esimeste laevade valmimist, et nende küttekulu on planeeritust kõvasti kõrgem, seega üritatakse jõuda ikkagi tiiburiteni tagasi. Aga et uusi võtta hetkel pole, siis toimetatakse juba olemasolevate moderniseerimise kallal- eriti neis piirkondades, kus laevale pole mõistlikku alternatiivi.
Vene jõelaevade (nii kiirlaevade kui ka teiste) planeeritud ekspluatatsiooniiga olevat olnud 20-25 aastat. Aga on leitud, et seda on kiirlaevadel korraliku hoolduse ja õigeaegse kap.remondi korral pikendada vähemalt 10-15 aastat.(tavaliste jõelaevade puhul veel palju kauem ja eks ole veel poole sajandi vauseid sõitvaid "Raketasidki") Modern.paketti kuulub ka selline pisiasi nagu salongisisustuse uuendamine, nt kergemad istmed pidid "Polesje" ja "Voshod" kiirlaevade puhul vähendama laeva kaalu päris mitmesaja kilo võrra. Aga põhiasi on loomulikult mootorite väljavahetamine MAN või MTU ajamite vastu. Need nagunii vaiksed, vähese vibra ja väga pika ressursiga, aga hoidvat kütet kokku vähemalt 10 % ja õli koguniste 15 X(!). Ainus puudus võrreldes vene mootoritega olla see, et laev ajab end tiibadele pikema aja jooksul.
----
Kaks pilti Soome "Rosettast" alias meie "Raketa-1M" (ehk keegi mäletab, et kandis 1968-75 nime "Peipsi Jõnn"?) No kohe mitte ei meeldi....
Ninaosa katust on muide võimalik üles tõsta. Ja kusagile laeva peale olla paigutatud saun!!
----
Lk 28 on mainitud üht Värska kandis pesitsenud väikelaeva. Selle mitteametlik nimi olnud "Lembitu", Tartus oli samanimeline liivapraam. Kellele ta kuulus, ei tea, aga kahtlustan, et Värska sovhoosile.
Pilt on tehtud orienteeruvalt 70-te keskel Emajõel! Mina pole teda Tartus küll kordagi näinud. Aga nüüd teada, et mõnikord selline pikk lõbusõit ette võeti.

Et täna kirjutamiseks läks, siis õiendan ära ühe vana apsaka.
7 aastat tagasi, kui hakkasin teemas osalema, kirjutasin lk.3, et
Pihkva kaks Raketat , 143M(melkosidjaštši- madalalt vees istuv) ja 144 hakkasid regulaarselt Tartus käima kusagil 69/70
Osalt on see õige, sest "Raketad" hakkasid mõlemalt poolt Tartu-Pihkva regulaarliini toimetama 1969.a. aga Pihkval oli siis ainult üks laev- 143. Saabus ilmselt tutikana kaks aastat varem. Kuna numbrid olid järjestikused, sööbis see paarisrakend mulle kuidagi aja jooksul pähe.
Leidsin aga mõni aeg tagasi ühest venelaste nimistust märke, et 144(samuti M-tüüpi) on tulnud Pihkvasse alles 1973. Tekitati siia kahe suure laevanduse tehinguna. Pihkval oli selge vajadus teise "Raketa" järele, uute laevade järjekord oli pikk ja siis organiseeriti vahetustehing, kus üks Leningradi tavaline "Raketa" anti Volga jõele Jaroslavli linna ja sealne M-tüüpi laev toodi Pihkvasse (sadam alluski Loode jõelaevandusele). Lenskas muideks "Raketad" ei kodunenud, seal oli vaja sõita Soome lahe idasopi liinidel ja üle 1,5 m lainetusega (tiibadel kõigest 0,8 m) nad kulgeda ei saanud. Praegu seal sõitvad tiiburid on kõik "Meteor" ja "Voshod" tüüpi. Viimast peetakse üldse soveti tiiburitest sõiduomadustelt ja ökonoomsuselt parimaks. Olles "Raketaga" praktiliselt ühes mõõdus, on tema lainetaluvuse numbrid 2,0/1,3 , seega samasugused, kui tunduvalt suuremal "Meteoril"
Alguses olin Pihkva infi peale üllatunud, aga siis hakkasin algkooliea mälusoppides kaevama ja tõesti viskas ette, et 143 numbriga "Raketa" sattus mulle silma alla mõnda aega enne kui 144.

Veel üks õiendus. Eelmisel leheküljel olev hästi kööbakas lahtikäiv Kroonuaia(Komsomoli) pontoonsild oli püsinud koguni 50-te keskpaigani. Alles 1956.a. oli püstitatud see kõrgem ja tugevam, mille eluiga lõppes 1970.

Järgmiseks Pärnu suvepilt 80-te lõpust. Ilmselt tuleb paljudele tuttav ette.

Riialastel oli kaks "Meteor" ja kaks "Kometa" tüüpi tiiburit. Viimased on "Meteori" nö meresõiduvariandid. Pildil ongi mõlemad "Kometad" ja kõige kaipoolsem on "Meteor".
Läti tiiburid udjasid siis Riia- Pärnu ja Riia-Roomassaare vahet. "Kometad" müüdi 1990.a. firmale nimega Helta, said uued nimed ning sõelusid paar aastat Tallinn-Helsingi vahet. Konkurent Inreko ostis aga firma lõpuks ära ja kaotas need laevad kuhugi. Olen kuulnud, et müüdi Hiina. Kui nii, siis võimalik, et sõidavad tänini. 90-te I poolel äriti paljud soveti tiiburid maha, põhiturud olidki Hiina, Vietnam ja Kreeka. Ja senimaani laialt kasutuses.
Järgmisel pildil ongi "Sinilind" ja "Luik" - esimesed Soome vahet käinud kiirlaevad.

Käisin ikkagi uurimas Helta tiiburite saatust. Ei müüdud Hiinasse vaid Kreekasse. "Sinilind" sai uue nime "Samos". Lammutati 9 aastat tagasi. "Luigest" sai "Kyklades". Oli kindlasti sõidus 2007.aastani, siis vahetas omanikku ja edasi selgeid andmeid pole. Ilmselt on alles.
Pilt temast nö meie perioodist

-----
veel üks õiendus
Lk 20 kirjutas Manurhin

Ühe Raketaga juhtunud millalgi Piirissaare lähedal õnnetus - mootorpaat Progress sõitnud täie hooga külje pealt sisse, nii et laevakeresse tulnud auk ja laev vajunud põhja. Õnneks polnud tolles kohas sügavust kuigi palju ja Raketa mitte ei uppunud vaid jäi lihtsalt põhja peale seisma, salongiosa veest väljas. Inimohvreid minu teada polnud. Mis reisijatest sai, ma täpselt ei teagi. Võimalik, et evakueeriti mõne teise laevaga või paatidega.

Minu tollane vastus

olen kuulnud küll, oli 80-te keskpaiku Raketa 2-ga, sellest isegi Edasis kirjutas, aga minu mälu järgi oli tegemist venelaste kalapaadiga

Nojah, vanaks jäänud... mälu hakkab petma
Aasta oli 1983, aga laev siiski "Raketa-1M". Juhuslikult ühest Pihkva saidist leidsin, kuna kokkupõrge toimus vene vetes, siis peeti kohus Pihkvas. Arvasin, et kuna R2 esimesena maha kanti, siis kui kõige avariilisem laev. Kõige kehvemas seisus oli R2 tõesti, aga põhjuseks olevat hoopis olnud tema põline kapten, kes Peipsi lainetuses liiga uljast sõidustiili harrastas, mille tagajärjel laeva põhi enneaegu ära kuluma hakkas.

Seda, et mõni Raketa kapten Peipsil päris karmis stiilis sõitis/ lendas, võin ka ise oma poisipõlvemälestuste järgi kinnitada. Peipsi järsk laine hakkas taguma vastu laevapõhja karmide rütmiliste mürtsudega - lastele tegi see palju lõbu ja nalja, kuid täiskasvanud võttis päris murelikuks.

Raketadest veel niipalju, et isegi Moskvas sõidavad nad edasi.
marsruut on Põhja-Jõevaksal ja Бухта радости ning tagasi. Viimane on moskvalaste lemmik puhkepaik veehoidla ääres,27 km kaugusel Jõevaksalist ,Raketaga sinna vaid 30 min.Metroost laeva peale ja poole tunni pärast liivarannas männimetsa ääres , päris mõnus

http://www.buhta-radosti.ru/nasha-buhta

On võimalik sõit sinna, veeta 4, 5 tundi rannas, ujuda,päevitada , einestada söögikohtades männimetsa all jms, ning siis tagasi sama Raketaga. Kokku reis 5, 5 tundi ja maksab see lõbu 800 rubla( 16 EUR) täiskasvanu kohta. Kui "rõõmurannas" kaldale ei lähe ja kohe sõidad tagasi, on 500 rutsi( 10 EUR) .Lastele poole odavam.Päris mõistlikud hinnad minu arust, ma ise ka sõidaks selle hinnaga kui Eestis saaks kiiresti kuhugi looduse keskele liivaranda niiviisi .

Lugesin kunagi Peipsi laine iseärasuste kohta seda, et pidi olema loksutav reisijatele, kuid laeva ei lõhkuvat. Nii et R2 põhja seisund oli pigem kapteni töö, teistel "Raketadel" polnud häda midagi.

Üks klipp viimastest sõidusolevatest Moskva "Raketadest". Pole ime, et seda tüüpi peetakse soveti tiiburitest kõige stiilsemaks ja elegantsemaks. http://www.youtube.com/watch?v=s8ZYZ-oLei8

Käisin huvi pärast tuhnimas, palju neid üldse alles on jäänud. Kokku olevat ehitatud 402 laeva- 13 esimest Gorki e. Nižni Novgorodi kuulsas Krasnoje Sormovo tehases, ülejäänud 389 Feodossias. Tehniliselt sõidukõlblikke või selliseid, mida vähese vaevaga võimalik liikuma panna, on ca 20, neist u pooled on praegu aktiivses kasutuses, mõned sõidavad suurtel Siberi jõgedel isegi regulaarliine (Moskva marsruut on siiski huvisõit, alla 20 reisijaga ei välju)
Lisaks on veel posu neid, mis kasutusel kohvikute, ujuvmajade vms. Mõned on veel sõitvatele alustele nö doonoriteks ja mingi kogus vrakistunuid ootab lõplikku lahendust.

Üllatav on see, et kaks kõige vanemat sõidusolevat "Raketat" on Soomes!! Tõsi, üks neist on kastreeritud ja teine pedereeritud. Soomlaste esimesel tiiburil (1962.a.ehitatud) "Tehi" murti 90-te algupoole tiivad küljest ja pandi nõrgem mootor. "Rosetta" välimus on aga nii nagu on...

Lk 27 oli meil natuke juttu Londoni "Raketadest". Mingi inf väidab, et toodi itta tagasi, Poola ja NSVLiitu.
------
Lisan ühest portaalist leitud Piirissaare pildid aastast 1975. Sealt näha, et "Raketade" peatus oli siis hoopis kanali alguse juures lahesopis. Ei oska öelda, kas see oligi siis alaline või kasutati ainult madala veeseisu korral, kui kanalit mööda sadamasse ei saanud. Igal juhul juba mõni aasta hiljem enam randumissilda sealkohal polnud ja "Raketad" sõitsid kogu aeg saare sisemusse.

Selline raamat nagu "Peipsi järve mõistatus" kirjeldab pisut ühte sõitu "Joalal" Peipsile ja seal on juttu, et Saareküla kohal jäi laev seisma ja kaldalt sõitsid "Joala" külje alla paadid. Võimalik, et pontoon toodi kohale alles "Lermontovi" tulekuga Tartu-Pihkva liinile. "Joala" oma kahemeetrise süvisega võib-olla ei saanud lahte sisse, "Lermontovi" 1,5 m jaoks vett ilmselt jätkus.
"Raketade" liinile saabumisega jätkati vast esimesed aastad harjunud kohaga. Hoidis ka sõiduaega kokku, kuna sõiduplaanis olid veel Samolva ja Mteži peatused, siis kestis regulaarliini sõit Tartust Pihkvasse koguni neli tundi . 70-te keskel kukkus Mtež ära ja ajavõit oli väga suur, eks siis leiti, et inimestel ikkagi mugavam saare keskelt peale ja maha minna.
Ilma peatusteta tšarteril võisid "Raketad" vaikse ilmaga Tartust Pihkvasse sõita nii 2.35-2.40. "Polesjed" (põhiliselt tänu sellele, et neil kitsal ja kurvilisel Emajõel kiirem liikumine) veel paarkümmend minutit vähem.

"Raketa-2M" ligineb


randumisprotsess. Laeva küljel näha tolleaegset nime "Tuuslar".


rahvast liigub päris palju


Selline sild viis lao tagant üle kanali


-------
Sain ootamatult Venemaalt infot Värska laevukese kohta. Pole siiski reisikaater, vaid abilaev (märgipanija jne) algse nimega tõenäoliselt "Путейский-213". Ehitatud 1957.a. Tolmatševos ja pärast Narva veehoidla täitumist toodigi sinnakanti toimetama. Vene poolel oldi päris üllatunud, et kaater oma elu Eestis jätkas.

Lõbusõidud Emajõel hakkavad lõpu poole tüürima, ( jõhvikareise ei viitsi enam vist keegi korraldada )

Siin aga mõnus video Üllar Märtsonilt, kes sõitis Tartust Piirissaarele ja tagasi puulaeval Alfa. Aeglasel laeval on omad võlud, on aega loodust nautida.

http://youtu.be/VCLhIcbLQKo

Kes pole ammu seda teed seilanud, huvitav vaatamine

ma saan aru, et tänapäeval pakutakse jõhvikareise kanuuga: https://www.facebook.com/37591972585050 ... =1&theater

"Üks Pihkva Raketa sõitis järvelt tulles, Praagal, niimoodi kaldale, et esimesed tiivad olid kõhuall mudas ja tagumised tiivad rippusid vee kohal. Pani esimeses kurvis otse. Reisijad olevat istunud kohtadel ja viga polevat saanud. Laevamehed olevat silmini täis olnud." - Rääkis sõber kes nägi seda pealt. Raketa oli just enne emajõkke sisenemist temast täisgaasil möödunud ja ta tagant nägi seda kaldale hüpet. (Mäletan, nagu et ta sõitis "tiibadega Volga"ga et mispärast Raketa tast kindlasti mööda tahtis ajada.)
Vist oli "Edasis" ka mingi nupuke sellest.

Raketa Praaga kandis kaldalesõidust olen "Edasist" kindlasti lugenud.... aga mitte ei mäleta, kas oli tegu pihkvalase või meie omaga. Või oli neid juhuseid mitu
--------

ma saan aru, et tänapäeval pakutakse jõhvikareise kanuuga: https://www.facebook.com/37591972585050 ... =1&theater

Minu mäletamist mööda oli laevadega jõhvikasohu sõitmise tippaeg 70-tel, eriti I poolel. Soveti ajal eksisteeris selline asi nagu jõhvikate korjamise keeluaeg. See lõppes kusagil septembris ja siis hakkasid alused voorima. Mingit liinilaeva Praaga kanti ei läinud, asutused ja ettevõtted panid lihtsalt terve laeva oma töötajatele kinni ja läks sõiduks. Polnud haruldus, et korraga läks Emajõe suudmealale kuus reisilaeva: "Raketad 1 ja 2", "Zarja", "Vanemuine", "Koidula" ja "Kreutzwald". 70-te lõpus hakkas tung vähenema. Millalgi 80-tel (vist II poolel) võeti keeluaeg maha ja siis sai Praagale sõita Pihkva liinilaeva või sügisel Tartu-Piirissaar- Samolva liini sõitnud "Vanemuisega". 80-te lõpus tegi "Koidula" erireise Koosa kanti.
1995-96 kuulus Tartu jõesadam sellisele firmale nagu A.G.T. Minuteada tegid nad viimase tõsise katse "Pegasusega" regulaarsete jõhvikareiside käivitamiseks, aga need lõppesid ränga kahjumiga. Seda ma tõesti ei tea, kas Rein Kilgi ajal jõhvikareise tehti. Kui, siis tšarterina ja mõni üksik.
----
Pildimaterjali täiendusi

Natuke kunsti. Wiiralt harjutab kätt ja teeb Tartus ka laevasõiduga tegeleva AS Kütteveo aktsia kavandit. Nii et Emajõe motiiv Teisi tema aktsiakavandeid näeb järgmistelt lehekülgedelt
http://digikogu.ekm.ee/ekm/newwin-print/oid-17568
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... ?&offset=1
http://digikogu.ekm.ee/uus_kategooriapu ... /oid-17580
Mõne puhul võiks arvata, et oli joonistades pilves.

Muideks, omaaegse Vabadussilla eest ollakse omamoodi "tänu võlgu" just Kütteveo firmale. Nimelt pani vana puusilla 1923.a. põlema nende aurik "Sulev", millel sädemepüüdjat korstna otsus polnud. Kütteveolt üritati kahjutasu nõuda, aga tuli välja, et tollased õigusaktid üldse ei reguleeri sädemepüüdja kasutamist.
-------
1953.a. aurik "Kingissepp", endise nimega "Laine" Haaslaval. Selgus, et osteti 1922.a. Soomest ja olevat olnud siis küllaltki uus. Kadus ära 50-te II poolel. Tegelikult oli jõesadamal hiljem olemas laevakere kujuline konstruktsioon, mille peale oli kirjutatud TULEOHTLIK. Ei välista, et laeva korpus selle aluseks oli. -----
Pihkva asjade puhul selgus, et reisilaev "Burevestnik" õnnestus karmidele nõuetele vastavaks viia ja sõidab juba kaks kuud. Temaga ühetüübiline "Aleksandr Nevski" jätkuvalt seisab ja pole isegi enam vene laevaregistris sees. Aga see ei tähenda, et teda kordategemise korral sinna tagasi ei võiks panna.
"Burevestnik" äsja Velikaja jõel. Tundub, et temaga on päris korralikult vaeva nähtud.


Et Peipsi basseini venepoolsetele alustele jutt läks, siis sealt jätkuvalt
Üks hägune pilt Peipsipoolsest Ivangorodi sadamast ja 60-te I pool. Pildil samad laevad, mis meie teema lk 29 keskel. 1959.a. spetsiaalselt Narva veehoidla jaoks jaoks ehitatud "Slantsõ" ja väike reisikaater "Borets". See Ivangorodi laevapeatus jäeti muidu 60-te keskpaiku maha. Põhjus venelikult proosaline- ei suudetud käiku panna lühikest bussiliini Ivangorodi kesklinnast sadamasse. Nii et lõpuks jäi kasutusse ainult Kulgu sadam. Sinna buss käis. "Borets" ehitati 1958 Tolmatševos. Järgmine pilt on tehtud 1960.a., aga paraku pole selge, kas Narva jõestikus või Pihkva kandis Velikajal. Teada on, et sõitis eri aastatel mõlemas piirkonnas.

Lasen vene poole laevadega edasi.
Pihkva "Burevestnikul" on vene feisbukis oma lehekülg
http://vk.com/club74391353

Kunagi sai Velikaja jõel mõnel aastal näha ka sellist "Leon Pozemski" nime kandvat reisilaeva. Tema põhikarjäär möödus muidu Pihkva oblastis Sebeži järvel, aga 70-te alguses toodi Pihkvasse. Kadus sealt ühel ajal "Boretsiga" Ilmselt seetõttu, et 1973.a. sai Pihkva sadam endale teise "Raketa" ja meie "Zarja-1" ühetüübilise "Zarja 108" (viimane viidi kusagil 80-tel Siberisse ja sõitis mõnda aega Obi jõel) Ju uute laevade tulekuga polnud vanade järgi enam vajadust. Pildil näeb üsna kopsakas välja, aga tegelikult on ta "Moskvitšidest" palju väiksem. Laevatüübi andmed siin. Selline mahtus üsna kergelt vaguniplatvormile, mistõttu oli teda kerge raudteed mööda tehasest mööda maad laiali vedada.
http://www.riverfleet.ru/fleet/8229/

Järgmine laev sõitis Velikajal 60-70-tel ja viidi siis karjääri jätkama Luuga jõele. Pilt ongi sealt.

Üks massilisemaid soveti jõetramme. Tänapäevalgi rohkearvuline ja osadega tehtud kõikvõimalikke ümberehitusi.
Tüübi andmed siit
http://fleetphoto.ru/models/97/

Eelmine viidi Pihkvast ära ilmsesti siis, kui saabus "Fontanka" tüüpi jõetramm ehk Lenska kanalilaev. 80-te alguses oli "Edasis" järjekordne artikkel Tartu sadama elust ja tegevusest. Seal mainiti, et "Koidulat-Kreutzwaldi" on juba mahakandmiseas ja asemele tuuakse "Fontankad". Nii muidugi ei läinud.
90-tel viidi laev Pihkvast Peterburgi, kus sõidab tänini. Neli aastat vana foto ongi Neevalinnast

Kirjeldus siit
http://www.riverfleet.ru/fleet/7326/

Kunagi me nilpsasime siin keelt leedukate "überrestaureeritud " Raketa järele, nüüd komistasin ka vastavate piltide otsa, millel URL olemas.Laev ikka veel müügis.

Aiste lendab madalal vee kohal


Reisijasalongist on tehtud restoran


Kapteni töökoht


Ahtripink oli alati laste lemmikpaik


Huvitav, et Aistel pole näha päästeparvede hoiukohta, nad sõitsid ju sutsu ka merel Kura sääreni, see peaks olema ?

Siin üks venelaste pealtnäha kenastiremonditud rakettlaevuke,see tünn väljaspoolt ülemist reelingut peaks just päästeparve konteiner olema vist ? Küllap on ka teine samasugune teisel pool.


Rikub pisut laeva välimust ja aerodünaamikat, kuid eks on siis vajalik.

Tegelikolt ei tohiks vist IMO normatiivide järgi ükski ilma parvedeta veesõiduk merel liigelda...

Lemet kirjutas:Tegelikolt ei tohiks vist IMO normatiivide järgi ükski ilma parvedeta veesõiduk merel liigelda...

Kura laht on muidugi formaalselt meri.... aga mis ta siis tegelikult on? Praktiliselt kinnine magedaveeline laguun. Leedule kuuluv osa on mõõtmetelt võrreldav Võrtsjärvega- vaid kolmandiku võrra pindalalt suurem, maksimaalne laius Nida kohal tosinkond km ja põhja poole järjest kitsenev ning võrtsuga sarnaste sügavustega. Tuulise ilmaga lainet ei anna Peipsi Suurjärvega võrrelda, kui, siis Lämmi või Pihkva järvega. Lahel liigub päris palju meie "Alfa" või "Pegasuse" mõõdus laevastikku. Mitte ühelgi päästeparve peal pole. Nii et leedukad võtavad asja terve mõistusega. Laev, mis tahab laguunil täielikult vee alla kaduda, peab väga hoolega kohta otsima.

tympsa kirjutas:Siin üks venelaste pealtnäha kenastiremonditud rakettlaevuke,see tünn väljaspoolt ülemist reelingut peaks just päästeparve konteiner olema vist ? Küllap on ka teine samasugune teisel pool.

See üks Poolas sõitnud "Raketa". Pilt peaks olema Gdanskist. "Raketad" pidasid veel 8-9 aastat tagasi ühendust üle Gdanski lahe asuva Hel´i kuurordiga ja neil tuli sõita mitukümmend kilti suht avatud merd. Siit ka päästeparve vajadus.

Aprillikuised pildid leedu tiiburitest. Nelja-aastane seismine on värvikattele mõjuma hakanud.

"Lina", see ei jõudnudki sõitma hakata. Temast taheti teha nö tavalist Raketat, aga tagatiivad, tüürilaba ja sõukruvi jäid paigaldamata. Salong ka tühi. "Aiste"- madala süvisega Raketa, oli mitu aastat Nemunase jõe reklaamnäoks. Tema varjust paistab pisut "Kriste" nime kandva Polesje tiiburi nina. Millegipärast on see alus kogu aeg suhteliselt varju jäänud, ehkki sai samuti viimase peal üles vuntsitud. Tegemist üldse esimese Polesjega, mis tehasest välja tuli, nii et ajalooline laev.
Pilt sellest ajast, kui ta sõidus oli Kas leedu laevadega on suve jooksul mingeid arenguid, ma kuulnud ei ole. Viimane müügiteade on kaks aastat vana ja selles küsiti kokku kolme laeva eest koos hunniku varuosadega- tagavaramootorid jne 300000€. Mingites portaalides rippuvad teated on vananenud ja sealsed kõrged hinnad on... nii igaks juhuks, äkki joppab. Põhiinf liigub mitmesugu foorumites, nt meil lk 27 jutuks olnud poolakate "Raketa-05(M)" (algselt muide ka Leedu laev) on müügiportaalis 115000 euriga, tegelikult on müüja rahul ka 55000-ga. Ja sedagi ei saa just väga madalaks lugeda, sellise hinnaga saab vastuvõetavas seisundis "Meteorigi" mõnest kohast kätte.

Meil oli pikalt juttu Vanemuisest ja selle võimalikust restaureerimisest. Kuid kui hakata vaatama, siis kuhu tänapäeval 29,5 m pikk ja 1,3 m süvisega laev üldse sõita saab? Vene pool Peipsist on sisuliselt kinni ja krt teab pikaks ajaks.Kuid Eesti poolel ?

Tartu sadama ja Piirissaare vahet uhada ?
On muidugi võimalik, kuid läheb üksluiseks.

Kas ta praegu enam Värska sadamasse mahuks ?, see võiks olla üks sihtkohti, mis praegu suht unarusse jäänud.Kuid sõit Tartust sinna on pikk, siis ilmselt Värskas ööbimisega, kas laevas või kaldal.

Mustvee sadam ütleb, et nemad teenindavad väikelaevu ( kuni 24 m ), ehkki neil saaks ka 30 m laev hakkama.( ma ise mõõtmas ei käinud, mõõtsin Maa-ameti ortofotolt, IRW!). Uued Räpina ja Varnja sadamad minu teada on väikelaevadele. Rannapungerja ? Vanasti seal käisid ka suuremad laevad,isegi Lermontov olevat ööbinud jõesuudmes( kuidas ta sinna ära mahtus ?) ja peetud seal vägevat pidu, kuidas nüüd on, seda ei tea, vist jälle väikelaevale mõeldud sadam.

Just Peipsi väga ilus põhjakallas oleks oluliseks turismimagnetiks lõunaeestlasele,samuti Tartu välisturistile,kes tahab laevareisi teha, kuid kahjuks pole head sadamat, kuhu ka suurem laev saaks randuda.

Uusi sadamaid tekib Peipsi äärde nagu seeni, kuid paraku enamus väikestele laevadele/ paatidele.