www.militaar.net

Ei tasu silmast lasta ka asjaolu, et lääne poole minejad moodustavad sest massist siiski arenemisvõimelisema osa, kellega ka kodumaal oleks integreerumiseks suurem šanss...

Selles sul on kahjuks õigus, et Läände jäävad targemad ja tulevad kiiremini tagasi venekeelsetest noortest just vähemharitumad ja ka nn venemeelsemad, sest seal on nendesugustel ka raskem hakkama saada ning kohale jõuab ka teadmine, et keegi ei oota sind seal avasüli. Arenemisvõimelisem osa kohaneb ka Lääneriikides paremini ja on tihti juba Eestis kõrghariduse omandanud või asub edasi õppima sealsetes ülikoolides.

Lobjaka kommentaar CCCP särgile ja suhtumisele pole vale, kuid kindlasti on ta sellele omapoolselt vinti juurde keeranu.

Sobib ka Eesti kaitsmise teemasse, kuid paistab, et seltsimees Lobjakas jäi lõpuks ka valeväidete esitamisega vahele. Muidugi ei tähenda see, et mingeid probleeme pole, kuid lõpuks sai tuntud kriitik ja kisakõri oma vitsad kätte. Tõenäoliselt uskus jutte, mida mõni "hingestatum" naaberrahva esindaja talle kõrva sosistas.
http://www.postimees.ee/3695435/kaljura ... ste-seljas

Eesti kaitsmise läbi oleks võimalik teha tähesõdade programm 2.

Kui NATO, noh eelkõige USA, hakkaks siia alaliselt kuhjama sõjaväge ning iga kord kui Venemaa on panust suurendanud, tegema seda ka ise, siis lõpuks Venemaa laostub nagu seda omal ajal tegi NL.

Aga "2% - kõik on korras".

See Lennart Meri konverents on välismaiseks tarbimiseks, ärge sellele tähelepanu pöörake! Üldse oli tegemist mõttetute paanikatekitajate ja agressiivsete pistrikute kokkutulekuga.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/eb1f5e ... use-parast

Minu küsimus on pigem selles, et Kaitseuuringute Keskuse raportis oleks usutavaks Eesti kaitseks vajalik hoopis rohkem, kui NATO pataljoni lahingugrupp pluss õhujõud. Räägime ikkagi ka keskmaa õhutõrjest ja kaitsest merelt, mille suhtes viimasel ajal pole just palju uudiseid.

Ja neile, kes arvavad, nagu väitis kunagine ja nüüdseks IRL-ist õnneks lahkunud kaitseminister Aaviksoo, et "100% on vähe", soovitaks meenutada Gruusia sõda. Mis oleks juhtunud, kui Gruusia üksused oleks kokku varisenud 2 päeva varem ja Tbilisi kaitsele poleks enam kedagi tuua olnud? Kas oleks siis jäänud üldse mingit aega diplomaatilisteks pingutusteks, mille osas Sarkot siiski tuleb tunnustada.

Ja neile, kes arvavad, nagu väitis kunagine ja nüüdseks IRL-ist õnneks lahkunud kaitseminister Aaviksoo, et "100% on vähe", soovitaks meenutada Gruusia sõda. Mis oleks juhtunud, kui Gruusia üksused oleks kokku varisenud 2 päeva varem ja Tbilisi kaitsele poleks enam kedagi tuua olnud? Kas oleks siis jäänud üldse mingit aega diplomaatilisteks pingutusteks, mille osas Sarkot siiski tuleb tunnustada.

- mida sa öelda tahad?
Kas Gruusia pani 100%? Või et pani rohkem kui 2%?
Et Tbilisi võtmine jäi Gruusia võimekuse taha, mida nad saavutasid 2+%-ga?
Kas meie oleme hetkel kehvemad, kui 2008 Gruusia väed?

Pigem seda, et väitega "100% on vähe" püütakse poliitilisel tasandil vabandada välja piirdumist 2% SKT-st tasemele jäämisega. Ei, Gruusia ei panustanud 100%, mitte keegi pole selleks suuteline. Aga nad panid 5-9%, mis on ikka suutlikkuse piir. Gruusia näide on selles mõttes asjakohane, et kui nad oleks oluliselt vähem panustanud ja varem kokku varisenud, siis oleks võinud Gruusiat vabalt tabada ka režiimi muutus. See ei olnud kaugel. Võib-öelda tõesti, et päevade küsimus.

http://data.worldbank.org/indicator/MS. ... .ZS?page=1

Võlakirjade teema jätkuks.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eu ... d=74568867

Vot sihuke asi ei ole nüüd ilus.
Mina olen vastu, et riigikaitse rahastamise üle otsustavate valitsusliikmete okupeeritud alalt välja toimetamist üldse harjutatakse. Ma oleks nõus, et riigist evakueeritakse valitsus, mis teeks kõik enesest oleneva riigi kaitseks, nagu meie, kes me seda relv käes peame tegema. Konflikti korral välismaale minema peaks siiski vaid välisminister ja ülejäänud valitsus jääma sõltuma sellest võimest, mis nad oma sõjaväele tagavad.

http://www.postimees.ee/3701173/erivael ... a-pidamist

Poolteist nädalat kestnud eriväelaste õppusel mängiti lisaks tavatu sõja harjutamisele muu hulgas läbi ka valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna väljatoimetamist vastase poolt okupeeritud territooriumilt.

Martin Peeter kirjutas:Vot sihuke asi ei ole nüüd ilus.
Mina olen vastu, et riigikaitse rahastamise üle otsustavate valitsusliikmete okupeeritud alalt välja toimetamist üldse harjutatakse. Ma oleks nõus, et riigist evakueeritakse valitsus, mis teeks kõik enesest oleneva riigi kaitseks, nagu meie, kes me seda relv käes peame tegema. Konflikti korral välismaale minema peaks siiski vaid välisminister ja ülejäänud valitsus jääma sõltuma sellest võimest, mis nad oma sõjaväele tagavad.

http://www.postimees.ee/3701173/erivael ... a-pidamist

Poolteist nädalat kestnud eriväelaste õppusel mängiti lisaks tavatu sõja harjutamisele muu hulgas läbi ka valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna väljatoimetamist vastase poolt okupeeritud territooriumilt.

Nõus, eeldusel et nad viiakse välismaale. Kui tegu on hoopis mingi roheliste mehikeste riigikogu hõivamise katsega (a la Krimm), kus eelhoiatust ei ole ja riik tegelikult okupeeritud ei ole.Kui nad sellisel juhul viiakse kuskile turvalisemasse kohta, riigi piires, siis minumeelest tegu igati OK õppusega.

Rahvusvahelise õiguse järgi on võim riigis selle käes, kes kontrollib pealinna. Mida peaks valitsus kriisi ajal tegema väljaspool pealinna?

Martin Peeter kirjutas:Rahvusvahelise õiguse järgi on võim riigis selle käes, kes kontrollib pealinna. Mida peaks valitsus kriisi ajal tegema väljaspool pealinna?

Ei ole sellist rahvusvahelist õigust.

Martin Peeter kirjutas:Rahvusvahelise õiguse järgi on võim riigis selle käes, kes kontrollib pealinna. Mida peaks valitsus kriisi ajal tegema väljaspool pealinna?

Eks ta ole. Artikkel minumeelest lihtsalt ei maini väga täpselt (jumal tänatud) mis olukorrast jutt käib,. Minu mõte oli selles, et ei loe kuskilt välja nagu see artikkel tähendaks just Eestist põgenemist, nagu sa üritad väita. Juhiks tähelepanu:

Valitsuse liikmete ja kaitseväe juhtkonna väljatoimetamist

Tõesti arvad, et meie plaanides on ette nähtud olukord, kus kaitseväe juhtkond hakkab tegevust juhtima väljaspool Eestit?
Kui jah, siis sisuliselt süüdistad sajalgalaskmise soovis (riigireetmises!), lisaks valitsusele ka tervet sõjaväe juhtkonda (sellest tulenevalt kapeatselt mõnda v.a. kaasfoorumlast)?

Eks sõltub ju kõik olukorrast, mida ikkagi läbi harjutatakse. Mina isiklikult ei usu, et NATO eriväleased harjutavad meie sõjalise juhtkonna evakueerimist koos valitsusega näiteks Soome või Rootsi
Samuti ei saa aru, miks peaks juhtkond ilmtingimata jääma pealinna "surema viimase meheni!". Võtame näiteks sellesammuse RAND stsenaariumi, mille kohaselt on circa 60-tunniga sinnani välja tungitud, samas kaugemalt oleks veel võimalik vastupanu osutada ...

Mõistan et valitsuse tegevus meie riigikaitse arengu osas, võib frustratsiooni tekitada, eriti vaadates klantspilti mida luuakse. Sellegipoolest pole selline süüdistav vihapurse ("surge nüüd raisad viimse meheni oma supi sees") samuti eriti kohane, eriti sellise sisuga artikli peale.

toomas tyrk kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Rahvusvahelise õiguse järgi on võim riigis selle käes, kes kontrollib pealinna. Mida peaks valitsus kriisi ajal tegema väljaspool pealinna?

Ei ole sellist rahvusvahelist õigust.

Akti ma tõesti ei oska tuua. Pigem on see vist juba vanem tava. Aga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistame me sel põhjusel 24. veebruaril, mil võim haarati Tallinnas, mitte 23. veebruaril. 23.02.1918 teatavasti kuulutati Eesti Vabariik välja Pärnus. Samuti oli sel põhjusel vajalik Tiefi valitsuse ametisseasumine Tallinnas.

EDIT Kunagine vaidlus vikist:

Hugo Kuusner taotles 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril[3]. Riigiarhiivi direktor Gottlieb Ney leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte."[4]

Igal juhul on Tallinna hoidmine sel põhjusel ülitähtis. Muidu on lihtne öelda, et Eesti on langenud, ei jõudnud appi jne.

See ei ole isegi tava. Sellel kõigel on teatud sümboolne väärtus, on ehk kõige täpsem väljendus.

Martin Peeter kirjutas: Akti ma tõesti ei oska tuua. Pigem on see vist juba vanem tava. Aga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistame me sel põhjusel 24. veebruaril, mil Vabariik kuulutati välja Tallinnas, mitte 23. veebruaril. 23.02.1918 teatavasti kuulutati Eesti Vabariik välja Pärnus. Samuti oli sel põhjusel vajalik Tiefi valitsuse ametisseasumine Tallinnas.

Kuidas hinnada selles valguses eksiilvalitsuse õiguslikku järjepidevust, mis ligi 50 a. pealinnast eemal ametis oli ning mida lääneriigid valdavalt tunnistasid?

Kõik nad tunnistasid ka, et Eesti on okupeeritud ja see võim on ebaseaduslik, aga keegi ei eiranud ega saanudki eirata fakti, et Eesti on langenud ebaseadusliku võimu alla ehk okupeeritud.