www.militaar.net

Siin vahepeal päris kõva mäsu olnud ja seda ilma minuta.
Tänud igatahes mõnusa lugemismaterjali eest. Krikule eriline tänu !
Pasten siia nüüd veidi ellujäämisõpetust, ehk läheb tarvis kunagi.

"Практические советы для распадающихся империй"
(от Мирослава Гая)

...Присмотритесь и прислушайтесь к тем, кого Вы всегда называли либерастами: Бабченки там всякие, Шендеровичи... У них есть то, что РФ нужно больше всего - опыт, совмещенный с историческими знаниями. Не из учебников 5-7 класса. А из жизни, круга общения, в том числе и с пенсионерами, ветеранами. Учебников по истории они читали мало, но зато оригиналов и мемуаров - куда больше. Так что пока вы пропадали на заводах, эти книгочеи изучали первоисточники. И теперь, как не странно, только они - не "знают", а могут прогнозировать, что будет в РФ, и как себя вести.
У них у всех есть план!
План простой.
1. Запаситесь топливом в металлических канистрах для вашего транспортного средства. Нет автомобиля? Продайте... Нет, не дачу. Дачу оставьте. Огород в России - это теперь будет залог выживания. Продайте квартиру или поменяйте ее. Пусть даже на "жигули". Это Вам сейчас кажется, что обмен не равноценный, наивные))) На квартире не уедешь)
2. Научитесь работать на земле. Дело не в том, что вы ввели санкции на продукты отовсюду, даже на манго белорусское. Есть еще казахская устрица и т.д. Но лучше картошка в мешке... сами понимаете. И поторопитесь закупить посадочный материал, он почти весь заграничный, по крайней мере морозостойкий. Хотя у нас в Украине сейчас аномальная жара. Говорят, глобальное потепление. Может, и Вас пронесет.
3. Овладейте любой практической, трудовой специальностью: слесарь, лучше плотник. Если Вам повезло и Вы медик, даже стоматолог, и не купили диплом, то Ваши шансы на "перебиться" увеличиваются - всегда будет работа акушером или санитаром, любое село Вас примет как Бога. Но если купили диплом - линчуют.
4. Научитесь стрелять, очищать воду, лечится травами. Это нужно делать СЕЙЧАС.
РФ отменила тендерные закупки на иностранные лекарства, да их и не будет больше - и так, разве гуманитарным грузом, когда все закончится. А когда это будет?
Купите легальное или нелегальное оружие. Можно у вернувшихся с Донбасса. Только деньги им вперед не давайте, они там в основном должники или нарко..., в общем - в сложном положении. Купите пару сот патронов. Когда начнется - пригодится.
Тут главное не на митинг бежать, а захватить аптеку или овощную базу, любое место с ресурсом.
Для этого найдите верных товарищей. Двух-трех. Если больше, то и делить придется соответственно на все семьи.
5. Сделайте загранпаспорт. В Европу не пустят, но можно будет бежать через восточные границы. Заведите иностранную электронную почту и закачайте туда сканы своих документов и семьи. Это полезно не только для беженцев, но и для застрявших в Египте туристов.
Россия уже делала попытки отрубить себя от интернета в этом году, пока неудачно. Но, зная Вашу тягу к самоубийственным поступкам - еще не вечер.
6. Запаситесь валютой. Шлите всех нахуй, кто Вам говорит, что курс доллара упадет. Если это правда, то нафига они ввели анкеты и хотят отменить хождение валюты?
Закупайте доллары и евро, но лучше всего ЮАНИ.
Потому как в Европу вы можете не попасть, а через Монголию или Сибирь можно пройти в Китай - там с нарушителями поступают жестоко, но Китай очень коррумпированная страна, лично я с друзьями как-то смог пробраться в Тибет с контрабандистами.
В любом случае, имейте много мелких денег - сдачи со ста баксов давать не будут.
Рубли берите только на память. Детям показать.
7. Ну, и учите языки. За русский, конечно, стрелять не будут, но и понимать его особо не собираются.
Английский, простите, пиндосский - минимум, а главное китайский - в Сибири еще будет где жить и работать.
Ну, еще обязательно узнайте, как будет на арабском "это не мы".
С Новым Годом.

kaugeltuuriv kirjutas:Mind kummitab kogu aeg see mõte,et SSSR sai oma elukest nii kaua pikendada,kuniks lasti tal kogu aeg juurde ampsata.
Paneme siis kirja,alates aastast 1920...

seda et 1917 tuli võimule ei keegi muu kui tavaline pätikamp, kirjutas juba solženitsõn.
tapeti ja rööviti kõik mis kuskilt kätte saadi, tsaariaegne tööstus ja põllumajandus, senised omanikud hävitati, või siis said põgenema, aga muidugi tühjade kätega, tehastest-vabrikutest-põllumaadest ei saanud midagi.
veel käidi hispaania kodusõjas, ja väidetavalt varastati hispaania kuninga kullavarusid (mille nood kunagi asteekidelt said?)
vietnami sõda, aafrika revolutsioonid 60ndate alguses, kus enamasti kommunismimeelsed võimule said (tänaseks suures osas sealsed maavarad hiinlaste käes)
pätikamp aga ise midagi toota ei suuda, ja kui keegi suudabki, siis varsti leidub iharaid pilke (ja kellel ka kõvem malakas) kes selle tuludele hammast hakkavad ihuma

Vaevalt ,et see nüüd ainult SSSR loojate eripära-hammustada ja seda kulutada ainult revolutsionääride omapära oli.Tegelikult ju järgiti vana tsaaririigi traditsioone.Kogu 18 ja 19 sajand oli selline käitumine ju tervele suurriikide komplektile sarnane(britid,prantslased,igasugu väiksemad vennikesed-belglased,hollandlased,sakslased,itaalased).
Mina liigitan imperiaalset laienemist 2 faasi.Esimene,kuni tööstusrevolutsioonini ja pärast. Esimesel faasil (rootslased,portugaalased,hispaanlased,venelased,taanlased,mingi aeg poolakad) tegid seda eelkõige kas sadamate tõttu(kuna tollased kaubad liikusid pikki jõgesid sadamateni,kus see eksporditi ja suurema rahvaarvuga riigid ei tahtnud väiksemaid ees näha),põllumaade juurdehankimise vajadus,kuna tollane agro ei olnud võimeline ise intensiivistuma,lihtlabasele vajadus kullale juurdepääseda,kui võimusümbolile ja maksuvahendile kuningatele,jne.jne.Siis veel mineraalset tooret ja vajadus leida oma toodangule juurdepääs puudus.Ilmekaks näiteks on siin Ameerika avastamine,mis tuli ju ka Kolumbusele suure üllatusena,mindi eelkõige uue vürtsitee otsimisele,leiti aga Ameerika(keskajal tegid seda ka viikingid aga nende reis ei olnud imperiaalne ja selle tõttu asi kustus),mis tõi vürtside asemel hoopis kulla.Venemaa otsis laienemisest eelkõige aga sadamaid ja põllumaad.Kuna aga Siber oli tühi(segas ainult raske loodus) ning Lääne suunas pani liikumisele piiri sõjad Rootsiga ning teises suunas aeglustas Türgi,siis Venemaal jäi domineerima nn.lähispiirkonna koloniaalmall,eelkõige oli see seotud meeletud suure territooriumi haldamise vajadusega(nii õelda piir jooksis ette tollaste tehnoloogiate juures ja allutatud piirkondades tuli kehtestada oma jõud,mis majandusmudeli jäämise juures samale tasemele enam ei tootnud pappi selleks,et minna avastama ja koloniseerima muu maailma piirkondi).
Teine imperiaalne faas algas tööstusrevolutsiooni algusega,korraga tekkis situatsioon,saadi odavalt toota,mis tekitas aga vajaduse turu jaoks.Kuna Euroopa(Lääne pool) pidas tollal ikka kinni 17 sajandil sõlmitud Westfaali rahu põhimõtetest,et riigid ei asu sõtta usulistel ja riigipiire muutvatel tingimustel(niivõrd kuivõrd aga see hoidis Euroopat ikkagi Westfaali sarnases rahus,kuni Napoleoni sõdadeni),siis põõrdusidki esmalt britid,siis hollandlased ja edasi juba teised pilgud hispaanlaste eeskujul Aasia ja Aafrika ja Põhja-Ameerika suunal.
Enam ei otsitud lihtsalt kulda või hõbedat,vaid ka toorainet ja turgu enda toodetele.See oli ajajärk,kus tekkis esimene nn.ülemaailmustumine,kus suurimaks kaotajaks olid prantslased,tänu oma tuimale kuningale,kes oli vähem paindlik ning,mis viis ta ka tapalavale.Napoleoni sõda Euroopaga ei olnud aga maadevallutus sõda selle esimeses faasis,eelkõige sõditi endise kuninga suguvõsa ja brittide vastu.
Austria-Ungari,Hispaania,ka osad Saksa vürstiriigid olid mehitatud Prantsuse ekskunni suguvõsaga ning Briti kunni juurde põgenes tollal ka suur kogus aadlikke ja eks kunni suguvõsa.Kui aga saadi endale maik suhu,siis tormati aina edasi,kuni Venemaani välja.
Ja Venemaal lõi selles sõjas välja vana tüüpi imperiaalne ihalus,ikka piirnevaid maid juurde,mis viis tulevikus nii konfrotatsioonini sakslaste,austerlaste,türklaste ja brittide-prantslastega (Kirimmi sõda) .
See nn.naabrite imperiaalne vallutamine tipnes aga Venemaa Tsaaririigi jaoks ihalusega saada endale tükki Balkanil ning sooviga revideerida Autria-Ungari piire(osad Ukraina alad näiteks kuulusid neile),see oli ka üheks kahest põhjuseks ,miks algas Esimene Maailmasõda ja tsaari hukk.
Peale revolutsiooni,kui omamaine kauss sõdadest tühi,siis esmalt hakati enda rahvast hakklihamasinasse ajama,siis sai aga Stalin aru,et inimmassi jääb puudu,mingeid spetsiifilisi maavaru pole ning ka selle tööstustootmisega(mis laipade hinnaga tuli) on turustusprobleemid.
Seega jätkati vana malli,ka selles osas,et juhid toppisid pappi enda tasku(nagu tegi tsaar).
Lääneriikidel tuli koloniseerimisele lõpp seoses Esimese Maailmasõjaga,selline hakkmasin hävitas meeletult raha ja mehi,mida isegi kolooniad ei suutnud enam katta.Lääs hakkas võtma seejärel eeskuju USA-st,kes vähe otseselt omades kolooniaid,tegeles rohkem rahandusliku koloniaalmalli pealesurumisega,mis välistas suure hulga jõustruktuuride kohalolu,kergendades nii otseselt riigikassat.
Tekkis ju siis mõiste "pehme jõud" nõrgemalt arenenud riikidele,kes jupikaupa vabanesid koloniaalsusest(ehe näide,Lõuna ja Kesk-Ameerika).
Venemaa ajaloos oli suur shanss antud peale Napoleoni sõdasid,aga peale dekabristide mässu(haritumad tsaari ohvitserid,kes nägid ja said aru milline suur lõhe on Venemaa ja Lääne vahel) ehmus tsaar ja jättis asjad vanaviisi,kuni Krimmi sõja läbikukkumiseni.Edasised reformid olid aga Venemaal väga pingutatud,nn. oma slaavi tee otsimise eesmärgil,mis oluliselt aeglustas tegelikke reforme ja uuendusi.
Ma ei pea revolutsiooni uue impeeriumi tekkeks,pigem Venemaa lagunemine mentaalses mõttes algas siis,kui Vene väed marssisid Pariisi tänavatel.Kui mina pean heaks poliitikaks seda jenka tantsu sammu:kaks sammu edasi,üks tagasi.Siis Venemaa mentaalselt ei muutunud ja on jätkanud sellist poliitikat:üks samm edasi,kaks sammu tagasi,sest ei ole no seda rammu kaheks sammuks edasi.
Ja ka nüüdsed Venemaa juhid tantsivad sammu edasi ja kaks tagasi.
Hiinlastele tuleb au anda,nemad läksid selle tantsusammu peale,kus kaks korda hüpatakse edasi ja vajadusel üks tagasi,mis aga viib nad ikka ühe sammu võrra kogu aeg edasi.

Kui järgmiseks sügiseks midagi väga katastroofilist ei juhtu(ja ilmselt ei juhtu), siis leelotatakse siin ka järgmisel ja õlejärgmisel aastavahetusel sellest. kuis "kohe-kohe" Venemaal režiim kukkub...tegelikuses paneb vene inimene kevadel aiamaale kartuli maha ja tegeleb südamerahus potipõllundusega. Sügiseks pole sel juhul enam padunälga karta, võetakse köögis viina, vannutakse valitsust ja sõimatakse neetud pindosse. Ning unistatakse sellest, kuis deržaava põlvilt tõuseb. Et seal midagi muutuks, oleks vaja kas otsest ja karmi peksasaamist sõjalises konfliktis või lõputut kirstuveokeid väljamaal vinduvast konfliktikoldest. Aga ei üht ega teist pole hetkel näha. Nii et ei maksa väga soovmõtlemisse langeda.

Naturaalmajandus ja selle osa vene nn rahvamajanduses on good point. Mina vahetan su zigulli rooliotsad ära (töölt varastasin) ja sina tood mulle jõuluks kaks viina ja seakintsu. Sedasorti elu ei koti see sanktsioonimajandus. Vist Breznevi sõnad olid, et "v magasine nitsevo net, no u vseh vsjo jest". Teiseks arvan, et keskmise vene inimese võime muru närida "suure asja" eest ületab suurelt Saudi-Araabia, Norra vms heaolulule orienteeritud riigi vastavat võimekust.

Veelkord - võimet vastase kirsadesse astuda ja seeläbi elu vaadata on vene asjades kriitiline. Inimesed, kes pole pikemalt venelaste keskel elanud või töötanud - ei hakkagi neid vahesid taipama.

Inimesed, kes seovad lootusi naturaalmajandusega, tunduvad olevat just sellised, kes ise pole Venemaal käinudki, veel vähem seal elanud ja töötanud.
Palju on muutunud viimase paarikümne aastaga.
Linnastumine(mis on ka ülemaailmne protsess) käib Venemaal vaat et kõvemate tempodega kui mujal ja külade tühjenemine on võtmas lausa kurjakuulutavaid mõõtmeid.
Maa on muidugi suur ja arengutasemelt ja võimalustelt väga erinev.
Kuid suurlinnades on paljud nõukaaegsed suvilarajoonid siledaks lükatud ja sinna uusasundused peale ehitatud.
Jutt, nagu oleks igal Venemaa kodanikul/perekonnal kusagil oma aiamaa, pole enam ammu tõsiseltvõetav.
Enamus linnarahvast ostab omale vajamineva toidukauba kas poest või turult. Ja enamus sellest pole teps mitte Venemaa mullast võrsunud...

Naturaalmajandus ei tähenda ainult aiamaad. Vaid ka linnalise keskkonna teenuste osutamist. Autode parandamist, ehitamist, korteris veetorude parandust jne.
See, kuidas meil käis elu kuni 1990 on vist paljudel juba meelest läinud.
Veelvähem on keegi rääkinud, et igal on põllumaa.

Inimesed, kes seovad lootusi naturaalmajandusega, tunduvad olevat just sellised, kes ise pole Venemaal käinudki, veel vähem seal elanud ja töötanud.

Mõnele mehele oleks päris valgustav käia korra mõnes nõuka ajast säilinud tootmiskomplkeksis (nt Volta hoovipealne), kus on hulk umbkeelse kaadriga metallifirmasid täna.
Venemaal on enamus tehastest taolised. Rääkida inimestega. Kui mul on vaja mingit tööd odavamalt või ekstra kiiresti - tuleb pudel kaasa võtta ja otse töölisega rääkida.
Kõik saab tehtud. Ka siis, kui omanikuga räägid. Kust ma seda tean? Mul on olnud venelastest töölisi pea 15 aastat ja tean nende mõttemaailma päris hästi. Palju paremini kui Peterburi tuttavate käest kuuleb.

Hiinlastele avanes Venemaa kaevandusturg

http://majandus24.postimees.ee/3452827/ ... vandusturg

kaugeltuuriv kirjutas:Mind kummitab kogu aeg see mõte,et SSSR sai oma elukest nii kaua pikendada,kuniks lasti tal kogu aeg juurde ampsata.

Jah ja ei. Stalini surma ajaks oli põllumajandus täieliku laostumise äärel ning kui ta oleks 10 aastat kauem elanud, võinuks juba tema eluajal tulla uus näljahäda.

kaugeltuuriv kirjutas:Vaevalt ,et see nüüd ainult SSSR loojate eripära-hammustada ja seda kulutada ainult revolutsionääride omapära oli.Tegelikult ju järgiti vana tsaaririigi traditsioone.Kogu 18 ja 19 sajand oli selline käitumine ju tervele suurriikide komplektile sarnane(britid,prantslased,igasugu väiksemad vennikesed-belglased,hollandlased,sakslased,itaalased).

Romanovid ja Euroopa kolonialistid ei riisunud oma rahvast ega rüüstanud oma maad. Enne bolševikke tegeles sellega Venemaal viimati Stalini suur eeskuju Ivan IV.

Seega jätkati vana malli,ka selles osas,et juhid toppisid pappi enda tasku(nagu tegi tsaar).

Muidug oli Tsaari-Venemaa korrumpeerunud, aga siin oleks tegelikult sama asjakohane vaadata teiste impeeriumite poole. Austria-Ungari poole näiteks, mis oli ka rängalt korrumpeerunud. Võimalik, et Tsaari-Venemaa oli kõige korrumpeerunum impeerium (ma ei tea, kas see oli nii; Türgi on kolmas hea kandidaat), aga ma ei usu, et teistest ses osas kuidagi väga pikalt ees. Tänaste standardite järgi on suure osa Euroopa riikide praktika 20. sajandi I poolel ses mõttes väga küsitav (see käib kindlasti ka EW kohta).

Mis veel oma tasku toppimisse puutub, siis Tsaari-Venemaa oli absoluutne monarhia kuni 1906. aastani ning nende "taskute" eristamine üldse raske. Eriti käib see muidugi 19. sajandi eelse aja kohta.

Kapten Trumm kirjutas:Mõnele mehele oleks päris valgustav käia korra mõnes nõuka ajast säilinud tootmiskomplkeksis (nt Volta hoovipealne), kus on hulk umbkeelse kaadriga metallifirmasid täna.
Venemaal on enamus tehastest taolised. Rääkida inimestega. Kui mul on vaja mingit tööd odavamalt või ekstra kiiresti - tuleb pudel kaasa võtta ja otse töölisega rääkida.
Kõik saab tehtud. Ka siis, kui omanikuga räägid. Kust ma seda tean? Mul on olnud venelastest töölisi pea 15 aastat ja tean nende mõttemaailma päris hästi. Palju paremini kui Peterburi tuttavate käest kuuleb.

Jutt jumala õige, aga see pole päris naturaalmajandus. See on töö juurest pätsamine. See sarnaneb naturaalmajandusele ses mõttes, et vahetatakse asju, mitte raha, aga need asjad pole mitte oma toodetud, vaid tööandja käest pätsatud (vähemalt tooraine, seadmete kasutamise ja tööaja näol). See vahe muutub oluliseks siis, kui kombinaat, kus ülalkirjeldatud kontingent töötab, uksed kinni paneb: siis lõppeb ka ülalkirjeldatud tegevus. Aiamaad aga jäävad. Neil, kellel need veel alles on.

Vene rahva võime kannatada võib väga ruttu ka lõppeda, seda juhul kui avastatakse, et näe - meie kannatame, aga ülemkiht, nomenklatuur ei hoia end milleski tagasi, ikka priiskab - et leidub inimesi, kellele on lubatud rohkem kui meile... Siis võib see kannatlikkus väga ruttu üle minna vene mässuks.

Mind kummitab kogu aeg see mõte,et SSSR sai oma elukest nii kaua pikendada,kuniks lasti tal kogu aeg juurde ampsata.

NSVL majandusasjade kohta on saadaval vähe tõepärast infot, kuid kõvasti linnalegende. Sestap on käibel ka valesid järeldusi NSVL kokkukukkumise kohta.
Üks taolistest on see müütiline 80% kaitsekulude tase SKP-st, mis tegelikult tõele ei vasta.
Üks tõepärasemaid põhjusi minu meelest on see, et riigisüsteem/ideoloogia kui selline ammendas ennast ning majanduspõhjused olid pigem sekundaarsed.
Suurt narratiivi enam polnud, jõuga rahvast maha suruda ei saanud nagu Stalini ajal ning ilma mingi sisuta kartulikoori süüa ei tahetud.
Varasemalt ju elati üle märksa hullemaid aegu kui see tarbekaupade defitsiit ja hinnatõus 80ndate lõpus (mis tulenes NSVL majanduse võhmale minekust), riik kui selline kokku ei kukkunud.

Sestap soovitaksin olla ettevaatlik linnalegendidest tulenevate järeldustega. Afganistani sõda, Reagani tähesõjad jne selleks põhjuseks selgelt ei olnud, sest NSVL kaitsekulud sel perioodil ei tõusnud nii märkimisväärselt, et see taolist mõju oleks avaldanud. Küsimus on, palju täna sellest NSVL siseloogikast ja palju lääne siseloogikast Venemaa majandusasjade ja nende mõju kohta poliitikale rakendatav on - ja mis vahekorras nad on. Kindlasti ei toimi ei 100% NSVL loogika, kuid mitte ka 100% lääne loogika.

Vaevalt väga vene mäss hetkel päevakorras on, pigem oleks realistlikum loota sellele va "paleepöörde" versioonile.

Kapten Trumm kirjutas: Naturaalmajandus ja selle osa vene nn rahvamajanduses on good point. Mina vahetan su zigulli rooliotsad ära (töölt varastasin) ja sina tood mulle jõuluks kaks viina ja seakintsu. Sedasorti elu ei koti see sanktsioonimajandus. Vist Breznevi sõnad olid, et "v magasine nitsevo net, no u vseh vsjo jest". Teiseks arvan, et keskmise vene inimese võime muru närida "suure asja" eest ületab suurelt Saudi-Araabia, Norra vms heaolulule orienteeritud riigi vastavat võimekust.

Mis majanduses see vabrik või töökoht toimetab kuskohast neid rooliotsi rotti lastakse? Kaua sealt midagi varastada annab kui see on pankrotti läinud?

Kapten Trumm kirjutas:NSVL majandusasjade kohta on saadaval vähe tõepärast infot, kuid kõvasti linnalegende. Sestap on käibel ka valesid järeldusi NSVL kokkukukkumise kohta.
Üks taolistest on see müütiline 80% kaitsekulude tase SKP-st, mis tegelikult tõele ei vasta.

Muidugi ei vasta, aga sellest saadi ka kaasajal aru. Näiteks CIA hinnang olukorrale:

It is instructive to review what CIA's defense spending and GNP estimates, as they matured in the late 1980s, suggest about the relation between defense and the civilian economy in the postwar USSR. The first things to look at are the estimates of Soviet defense spending and GNP in 1982 rubles (Fig. 2). If prices of an earlier year are used, the rates of growth of both defense spending and GNP would be marginally higher and the ratio of defense spending to GNP a bit lower, but the overall picture would be much the same. In constant 1982 prices, the share of defense in GNP declined from 24 percent in 1951 to 14 percent in 1959. It then varied within the range of 14 to 16 percent between 1960 and 1990. The calculation provoked a good deal of controversy over the years, as it was taken to represent the burden of defense on the Soviet economy.

One can also isolate different stages in the growth of Soviet defense spending and relate them to developments in the economy generally. CIA's estimates set out in considerable detail the changes in the composition of GNP or defense spending. This detail permitted analysis of changes in the USSR's economic policy--the third of Max Millikan's objectives for US foreign economic intelligence. The average annual rates of growth shown for defense in Figure 2 certainly do not reflect the monotonic, monotonos, rapid growth that was, and perhaps still is, the prevailing public perception. Meanwhile, the continuous decline in the rate of growth of GNP suggests the underlying forces that led Soviet leaders to constrain defense spending and finally caused General Secretary Mikhail Gorbachev to introduce his ill-fated reforms and cut military outlays.

Kapten Trumm kirjutas:Varasemalt ju elati üle märksa hullemaid aegu kui see tarbekaupade defitsiit ja hinnatõus 80ndate lõpus (mis tulenes NSVL majanduse võhmale minekust), riik kui selline kokku ei kukkunud.

Jah, muidugi oleks mõni brutaalne neostalinist Gorbatšovi asemel võinud putkat veel paarkümmend aastat koos hoida. Valgevenes ju sisuliselt nii läkski.

Mis majanduses see vabrik või töökoht toimetab kuskohast neid rooliotsi rotti lastakse? Kaua sealt midagi varastada annab kui see on pankrotti läinud?

Kui sul on üldine kultuur selline, et kõik väikestviisi varastavad, siis ongi see antud riigi normaalne majanduskeskkond. Mitte varastavast keskkonnast konkurendid aga sitsivad kõrge tollimüüri taga. Lisaks on veel selline vene tööstuse omapära, et praagi protsent on kopsakas ja arva, kas praaktooted lähevad vanametalli? Vähemalt vene ajal sai tehastest "mittekonditsioonilist toodangut" täitsa ametlikult võiku hinnaga osta. Mul üks tuttav tegi plekksepatööd õhtuti - no tema varuosad olidki sel teel hangitud.

Jah, muidugi oleks mõni brutaalne neostalinist Gorbatšovi asemel võinud putkat veel paarkümmend aastat koos hoida. Valgevenes ju sisuliselt nii läkski.

Mul käinud tuttavad räägivad, et elu on seal täiesti elatav - st senikaua kui sa batka vastu meelt ei avalda või opositsiooni ei tee, siis ei juhtu ka midagi.
Muidugi pole elujärg nagu meil, aga meenutavat see 90ndate teist poolt, kus lääne kraami on poed täis, kuid mitte kõigil pole selleks raha. Restoranis viina kõrvale tehase Luka kohta nalja ning keegi käsi raudu ei pane - ilmselt pigem Breku stiilis värk seal.

Lemet kirjutas:Vaevalt väga vene mäss hetkel päevakorras on, pigem oleks realistlikum loota sellele va "paleepöörde" versioonile.

Süüria sõja õppetundi ei tohi unustada. Süürias toimunu näitab, et kogu maa mattumine laastavasse ja suure hulga osalistega kodusõtta on ka tänapäeva suhteliselt moderniseeritud riigis võimalik. Venemaa katastroofistsenaarium võiks põhimõtteliselt olla sarnane:
* ulatuslikud rahutused, leivamässud ja separatistlikud ülestõusud;
* jõhker ja brutaalne reaktsioon neile;
* vastuhakkude laienemine armees, massilised deserteerumised, relvaladude rüüstamised ja kodusõja puhkemine.

Minust targemad võrdlesid NSVL-i juba 1960-ndatel Ülem-Voltaga, millel on tuumaraketid. Sisemise kokkuvarisemise kontekstis muutub see erinevus tähtsusetuks.