Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Kunagi olid Läänemere kasutusel selline sõjalaevade klass nagu rannakaitse soomuslaev, seda nt muudel meredel ei tuntud.

- Monitor?

Jah, monitor on midagi sarnast ja küllap see rannakaitse soomuslaev võikski olla selle edasiarendus - aga klassikalises tähenduses tähendab ta siiski natuke erinevat asja:
https://en.wikipedia.org/wiki/Monitor_(warship)
Põhiline vahe tundub selles, et rannakaitse soomuslaevaga kannatab ka merele minna, monitor on ainult kaldalähedaseks tegevuseks. Näiteks II Vaikse ookeani eskaadri tarbeks (peale esimese hävimist) kraabiti kokku ka siin asunud tsaarilaevastiku rannakaitse soomuslaevad ja need sõitsid ümber Aafrika lõpuks Tsushima lahingusse (kus ka vene laevastik hävis).

Aga soomlaste alus oligi nagu "väikealus" suurte suurtükirelvastusega laevade kontekstis, Väinamöinen-klassi veeväljasurve oli 4000 tonni ringis, samas meil figureerinud nõuka raskeristleja Kirov oli 9400 tonni ja väga tugevate rannakaitse soomuslaevade mõjutustega Petropavlovsk-klass (selle laeva kõlbmatust suures laines sõita ja tegutseda on märgitud palju -vabaparda kõrgus oli olematu) veeväljasurve oli juba 12 000 tonni. Väinamöinen oli tõeline kääbus.

Kui me vaatame seda rohelise viirastuse pilti, siis sellisesse kohta just paljud alused ei sõida. Muide meie vastasmeeskond on ka endale loonud sellised "rannikulaevad", Buyan-klass, mis tänu tunneltüüpi kerele on erakordselt madala süvisega, toodetakse neid Volga jõel asuvas tehases ning neid on võimalik siseveeteid mööda liigutada Kaspia, Musta, Valge ja Läänemere vahet (tõsi, Läänemerre saamiseks peavad nad läbima Soome lahe luku. Ja nad peaksid olema suutelised pääsema ka Laadoga järvele.

[URR]

Vabandan õeluse pärast, aga ei suuda end tagasi hoida: sadakond lehekülge tagasi olid rohelised viirastused veel valged elevandid.

[nukkel]

Vabandan õeluse pärast, aga ei suuda end tagasi hoida: sadakond lehekülge tagasi olid rohelised viirastused veel valged elevandid.

Progress

[Kapten Trumm]

Üks valge elevant läks ju 1941 turskade juurde. Teine tuli hoolega maskeerida ning hoida madalat profiili, millest ka imagoloogiline muudatus.
Lp MeV esindaja teab kindlasti ka öelda, mitu pauku selle aluse peakaliiber siis tegelikkuses NSVL maa- või mereväe pihta ka tegi. Minu mälu järgi tegi NSVL mingi dessandikatse ka Viiburi lahel, üritades Soome rinnet murda, kuid selle katse tõrjumises osalesid peamiselt väikealused, rannapatareid ning paar suuremat, veel aurumasinaga alust. Valget elevani aka rohelist viirastust seal polnudki ja ühe saksa õhutõrjeristleja kurb saatus Kotka sadamas andis ka aimu, mis oleks teda seal oodanud.

[London Bridge]

Mõistete valge elevant ja roheline viirastus samaaegselt kasutamine tundub kuidagi imelik. Kui miski on viirastus, siis ta käib ka edukalt kollitamas ja seega vastast mõjutamas. Kui ta vastast mõjutab, siis ei ole ju ometi tegemist millegi kalli ja kasutuga, millest tahaks ainult lahti saada.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt ühel hetkel hakkas valgele elevandile kulutatav VA ressurss ületama elevandi enda tõrjevõimet, mistõttu oli arukas profiili muuta.
Muidu, antud elevant pole minuteada sihtotstarbel ühtegi pauku punalaevastiku pihta teinud ja tegelikkuses oli VA lennuväe ressurss selline, et ka olukord, kus kogu punalaevastiku lennuväli seda püüdmatut laeva jahtis, ei päästnud see soomlasti pommirahest ikkagi.

Siit edasi on ka küsimus, et kas taolised laevastikulahendused on väikeriigile kohased, kui dilemma on, kas saadad selle lahingusse ja VA hävitab selle või peidad seda kusagil ja see jääb ehk alles, kuid selle lahinguline kasutegur on ka üsna null.

Muide selle soomuslaeva pidamine Turu saarestikus väidetavas dessanditõrje reservis ei heidutatud punalaevastikku kuidagi 1944 suve lõpus maandamast meredessanti Viiburi ruumis.

Küsimus siis sümbolväärtusega aluste mõttekuses - kui ristleja Moskva poleks Maosaare "idi n****" operatsioonis osalenud ja muidu liigselt merel promeneerinud, vaevalt siis ka UKR oleks hakanud niipalju vaeva nägema. Lihtsalt antud küna uputamine muutus UKR sõjalisele juhtkonnale juba maine küsimuseks.

Minu isiklik arvamus on, et väikeriik nagu Eesti peaks sõdima eelkõige külma pea ja praktilise meelega ja vältima igasugu emotsionaalsel tasandil teemasid. Ka antud soomuslaeva jälitas saatus ka peale sõjategevuse lõppu, antud alusest lahti saamine oli nii tähtis emotsionaalne teema, et üks rahu tingimus oli nii selle soomuslaeva kui ka mõnede venelastelt ära hiivatud torpeedokaatrite andmine NSVL-le, vist kaalutlusel, et soome lihtrahvas ei käiks ja irvitaks, et see ongi see laev, mida NSVL ei suutnud 6 aasta jooksul uputada

[URR]

Lp MeV esindaja teab kindlasti ka öelda, mitu pauku selle aluse peakaliiber siis tegelikkuses NSVL maa- või mereväe pihta ka tegi.

04.07.1941 8 lasku Hanko pihta
12.07.1941 18 lasku Hanko raudteepatarei pihta ja teadamata arv laskemoonaladude pihta.
14.07.1941 teadamata arv laske häiriva tulena Hanko pihta.
Vikipeedia väidab, et Balti laevastiku pihta jäi laskmata eelkõige seepärast, et see ei tulnud merele.

tegelikkuses oli VA lennuväe ressurss selline, et ka olukord, kus kogu punalaevastiku lennuväli seda püüdmatut laeva jahtis, ei päästnud see soomlasti pommirahest ikkagi.

Sellele väitele tahaks vastu vaielda. Vastasel korral muutub mõttetuks pool õhutõrjest ja kogu pettetegevus, sest vastasel jääb mingi ressurss ikka veel üle.

Soome rannakaitsesoomuslaevad olid ehitatud kindlal otstarbel: ujuvate patareidena merekindlusi toetama ajal kui õhuoht ei olnud veel väga suur ja õhuväe kiiret arengut ei osatud ette näha. Merekindlustega on nimelt see häda, et need ei saa liikuda ja võivad vahel osutuda vales kohas olema. See, et laev venelastel nii pinnuks silmas oli, et teda ohtralt pommitada üritati ja pärast sõda välja nõuti näitab pigem, et tast oli kasu ka muutunud oludes.

Mis Moskvasse puutub, siis nii palju kui ma aru saan, sai sellele saatuslikuks, et ta oli seal, kus ta oli, mitte nimi või suurus. Kui ikka pikalt ja ettearvatavalt vastase laskeulatuses patrullida, siis lõpuks saad ka pihta. Admiral Esseni pihta tulistati päev-paar varem, aga see pääses. Moskva uputamisest oli lisaks psühholoogilisele ka käegakatsutavat kasu: see jättis Vene õhukaitsesse augu, mis tõi kaasa lahingud Maosaare pärast. Isiklikult arvan, et ukrainlased tegutsesid oportunistlikult (mulle näib, et see on neile omane) ja tulemus oli oodatust parem või osati seda hästi ära kasutada.

[Kapten Trumm]

Tegelt on moraal ju selles, et Soome laevastikus oli palju odavamaid ja lihtsamaid sõjalaevu, mis esinesid igagi hästi ning mida NSVL ei suutnud uputada - lihtsalt ei ole vaja teatud psühholoogilist lävendit ületada.

Näiteks need ürgaegsed kahuripaadid 102 mm relvadega osutusid palju kasulikumateks kui see üks soomuslaev, mis sõja ajal peamiselt Turu saarestikus kamo all istus. Nende uputamiseks venelastel mingit erihuvi polnud ja küllap ka seetõttu ei kulutanud venelased selleks ka piisavalt auru.

Venelased ei jätnud jonni ja keegi pidi NSVL kangelaseks ju saama - ning saadigi
https://en.wikipedia.org/wiki/HNLMS_Gelderland_(1898)
(uputati Kotka sadamas vene lennuväe poolt, soomuslaeva pähe).

[A4]

Kisub OT-ks, ilmselt tasuks nende elevantide ja viirastuste kohta II maailmasõja alla eraldi teema teha, aga ei vasta tõele, et venelased tegelikult oleksid alguses kangesti tahtnud pärast sõja lõppu Väinamöinen’it endale saada või soomlased oleksid pidanud selle laeva rahuleppe tingimuste alusel Nõukogude Liidule loovutama.

Tegelikult oli nii, et ei 1944. aastal sõlmitud Nõukogude-Soome vaherahuleping ega 1947. aasta Pariisi rahuleping ei kohustanud soomlasi sellest laevast loobuma ja/või seda kohustuslikus korras Nõukogude Liidule (või mõnele teisele liitlasele) loovutama. Esimestel sõja-järgsetel aastatel polnud venelased üldse selle küna vastu mingit erilist huvi ülesse näidanud, kuigi muidu olid venelased toona Soomes tegutsenud nn liitlaste järelvalvekomisjoni egiidi all väga varmad igal võimalusel soomlaste elu keerulisemaks muutma ja niigi sõjast kurnatud riigist kõike väärtuslikku Venemaale lohistama.

1947. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping pani Soome relvajõududele kohati üsna ranged piirangud ja keelud teatud relvastusliikide või vägede (rahuaegse) suuruse osas. Mereväe osas sätestati, et Soome sõjalaevastiku kogutonnaaž ei tohi ületada 10 000 tonni ja isikkoosseis 4500 inimest, keelatud oli omada allveelaevu, torpeedokaatreid, hävitajaid ning akustilisi ja magnetlõhkepeaga torpeedosid ja meremiine. Väinamöinen’ist või selle klassi alustest loobumist rahuleping ei nõudnud, küll aga tekkis ilmselt samal ajal soomlastel endil soov ühel või teisel moel soov sellest alusest lahti saada, sest see üks ja ilmselgelt küsitava kasuteguriga vanenev laev oleks „ära söönud“ 40% rahuleppega lubatud tonnaažist. Samal ajal tekkis ka venelastel äkitselt soov see laev omandada – miks, ei oska öelda. Iseensest läks Nõukogude Liidus kohe sõja lõppedes lahti suurem sõjalaevastiku taastamine ja arendamine, milleks kasutati maksimaalselt ära ka kõik, mis kapituleerunud Saksa ja Itaalia sõjalaevastikest loosi alusel venelastele jagati (ameeriklased ja britid saatsid suurema osa trofeelaevadest suht kohe utiili).

Seejuures vormistati laeva üleandmine Nõukogude Liidule ostu-müügitehninguna hinnaga 265 miljonit marka. Hind on antud juhul mitmes mõttes väga „mõtteline“, sest sisuliselt vormistati tehing järgmiselt: Soome pidi Nõukogude Liidule maksma sõjakahjude korvamiseks reparatsioone 300 miljoni sõja-eelse USA dollari väärtuses, mis Soome sõjajärgsetes markades kujutas endast tohutut, kümnetesse (kui mitte sadadesse) miljarditesse markadesse ulatuvat summat, mille eest tuli Nõukogude Liidule erinevaid kaupu, laevu, masinaehitustööstuse tooteid jpm tarnida. Sealhulgas pidi Soome 6 miljardi marga ulatuses tegema venelastele tarneid sõja kaotanud ja Soomes olnud või Soomele võlgnetud Saksa riigi varade arvelt, kust siis Väinamöineni müügihind n-ö maha kustutati.

[URR]

Tegelt on moraal ju selles, et Soome laevastikus oli palju odavamaid ja lihtsamaid sõjalaevu...

Ujuvpatarei ongi suur ja kallis, sest see peab kandma suuri suurtükke. Miskipärast ei heida keegi seda ette mullast ja betoonist merekindlustele.

[Kapten Trumm]

mis kapituleerunud Saksa ja Itaalia sõjalaevastikest loosi alusel venelastele jagati (ameeriklased ja britid saatsid suurema osa trofeelaevadest suht kohe utiili).

Kurioosse vahemärkusena ja täiesti teemaväliselt - üks suur saksa sõjalaev (mida saksa laevastikus peeti õnnelikuks laevaks) sai peale Saksamaalt äravõtmist üle elada kaks (!) tuumakärakat laeva läheduses ja ei tahtnud seepeale uppuda, saksa rauatöö oli kõrgest klassist.

[eeru]

Täiesti ebaõnnestunud natzi-saksamaa sõjalaev.
https://en.wikipedia.org/wiki/German_cr ... rinz_Eugen

[URR]

"Eksperdid": https://www.postimees.ee/video/7735175/ ... id-vaeliik
1. Merevägi on riigi tööriist ja teeb seda, mida on kästud, või seda, mida seadus ette näeb. Miks SP puhumisreide ei korralda? Sest pole kästud ja seadus ei nõua. Merevägi on aastaid jauranud, et merealal (mh merelise taristu osas) tuleb ülesanded paika panna.
2. Rahvusvaheline mereõigus sätestab, millistel alustel võib rahvusvahelistes vetes teise riigi laeva peatada. Vastasel juhul on tegemist piraatluse või agressiooniga. Vaevalt et keegi kaheldava põhjusega kinni peetud laeva pärast Eestile sõda kuulutab, aga rahvusvahelises merearbitraaži kohtus peab vastust andma riik, mitte merevägi.
3. Laeva peatamiseks või muuks "aktiivseks" tegevuseks on vaja vahendeid. Neid on küsitud, aga mitte saadaud. Süü ei saa olla küsijal, vaid sellel, kes vahendeid jagab, mh endisel asekantsleril.

[Kapten Trumm]

Tahtmata kuidagi õigustada endise ametniku tonaalsust, tuleb siiski tunnistada, et strateegia maaväe eelisarendamisest Eestis on siiski õige ja ainuvõimalik. Selleks, et sõjas võita (või vähemalt vältida otsest ja kiiret lüüasaamist) tuleb kõigepealt vältida taktikalise tasandi kiiret kaotust maismaal. Alles peale seda tekib järgmiste probleemide ring nagu merelt/õhust lähtuvatest ohtudest tulenevad operatsioonitasandi probleemid. Kuivõrd meie strateegia VF täiemahulise rünnaku vastu saab olla ainult viivitavat laadi (peame vastu senikaua, kui aidatakse), siis COA on ju ikka selline, et üritame seda hetke, kui tekib dilemma suremisest või alla andisest, võimalikult kaugele lükata.

Mereväe ja merekaitsega me väldime rohkem operatsiooni- ja strateegilise tasandi probleeme nagu see, et meie vägi piiratakse kuskil sisse või ühel hetkel lõpevad meil varud ja oleks vaja neid üle mere vedada (ja vedusid turvata).

See on lihtsalt minu arusaam ja ei pretendeeri millelegi. Kui me leiaks Hiiumadalalt naftat ja kaitse-eelarve kolmekordistub, küllap saaks ka mere- ja õhuväe välja arendada.

Paluksin tungivalt selle posti peale mulle mitte mingit mereväe-antagonisti imagot omistada, ma reaalelus olen tõesti see, et üritaks (niipalju kui võimalik) väeliikide vahele teha sildu ja seletab mõnikord mõnele hardcore maaväelasele kuidas tuleks kontrollida ka ise meredomeeni, hästi rahulikult ja kannatlikult. Näiteks radarivaatluse problemaatikast meil - maaväes teatakse neid probleeme pahatihti vähem kui tahaks.

Nüüd nendest Hiina ankrulohistajatest. Isegi väikelaeva juhtimise kogemusega on aru saada, et ankur põhjas kümneid miile märkamatult ei sõida. Kodanikuna mind veits ärritab see kingapaeltel tallumine. Kas tõesti lastakse meil mingitel Hiina kaptenitel kõik ära äestada ja laiutatakse käsi? Kas IIsrael laseks või oleks Hiina laeva põhja all juba mingi imelik plahvatus käinud, mille peale käsi laiutatakse? Sest taoline seltskond mõistab kahjuks sellist keelt, nende "hajameelsete hiina kaptenitega" ei ole pääsu jõupoliitikast ja poliitikud peavad siin ka julguse leidma ning käske andma.

[Walter2]

Väidetavalt on laeva kapten venelane
https://www.newsweek.com/baltic-cable-s ... to-1988689