www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas:Hm, paneks siis siia 2 rida kriitika kriitikat.

1 brigaad kodumaal toita ja varustada on 1 asi. Sama brigaad mägede ja merede taga, kuhu otseteed ei ole - hoopis midagi muud.

Sama õhukomponent - kui palju "elusat moona" see komponent kodumaal õppuste käigus taevast alla pillub, kui palju aga misioonil olles? Ja ei pillu ju enam mingeid 50 aasta vanuseid loll-pomme. Ainult. Kodumaal need lennukid isegi ei tõuse õhku tihedamini kui kord nädalas.

Ülelüldse on loll võrrelda üksuste kodumaal rahuolukorras pidamise kulusid missiooniga. Missioonil põleb raha ikka kordades kiiremini. Kui aga agenda on selline, et Venemaale on kõik nohu ja AIDSi veel pole näha, siis muidugi peab seda kõigile jutlustama...

Seda me kõike teame - ka siis, kui selle pidamine on 10 korda kallim kui kodus, moodustab see ikkagi tühise osa kogukuludest.
Lisaks tuleb muidugi märkida, et venes on piisavalt relvajõudude väeosi, kus ainus toimiv logistiline vahend on helikopter ja mis pole sugugi odav. Näiteks Kaug-Põhja piirialade kontrollimine. Venelaste relvajõudude kogusuurus on täna ca 780 tuhat meest (koos vastava tehnika ja infra kuludega), kellest missioonil on ca 5 tuhat ehk alla 1 %. Vene lennuväe aktiivsete lennukite arvu hinnatakse ca 1000 masina ümber (ca 80 eskadrilli), sellest pidevalt on Süürias hõivatud ca 60 masinat ehk ca 6%. Vene lennuväe "ei tõuse tihedamini kui kord nädalas" ei vasta juba ammu tegelikkusele, täna võib rääkida lendudest ülepäeviti. Sellele viitab ka piiriintsidentide arv, mis läheneb külma sõja ajale.

St operatsioon Süürias, ka siis kui komponent peaks mõnevõrra suurenema - ei muutu kaalukeeleks venelaste toimetulekus.
Nt "Krimmi näidisoblast" oma Kertsi väina sildade, uue veevarustuse ja elektrivarustusega saab minu arvates olema suurem kuluallikas.

Kui palju vene kaitse-eelarves võhma on, tasub mõttega lugeda järgmist artiklit: http://theaviationist.com/2014/12/17/ru ... at-planes/

21 prossa panna relvadesse,tundub mulle eelarve juures ikka olema väga suur number.
Kipub asi nagu sinna SSSR kanti juba tüürima.

Senikaua, kui aetakse agressiivset välispoliitikat/jõupoliitikat, siis nt NATO korrektse 2%-ga SKP-st poleks midagi teha. Ainuüksi valvatav territoorium on neil tohutu, mis neelab arvestatava osa eelarvest. Teine asi on muidugi selles, et käib aktiivne tehnoloogilise vahe vähendamine ning nõuka stuffi ringi vahetamine või uuendamine, mida nt USA-l pole tarvis teha. Selle agressiivse poliitika nimel kahjuks on vene lihtrahvas määratud teatud mõttes muru närima. Seda, et venelaste relvajõudude kulud järgnevatel aastatel vähenevad, ma ei usu.

NSVL tase oleks SKPst 10-12 %, praegu on alla 5%. Ka selle 10-12% tingimustes vähemalt meil omal ajal keegi näljas ei olnud, arstiabita ei jäänud ning kuuse all elama ei pidanud. Mingit rikkust ei olnud, kuid elu oli majanduslikus mõttes elamisväärne.

sass76 kirjutas:

Troll kirjutas:

sass76 kirjutas:Räägitakse, et Venemaa majanduslangus aastal 2015 on 2.7%. See tundub kuidagi kahtlaselt väike number. Näitab see ehk mingil põhjusel lihtsalt aiateibaid?

Nominaalis on langus 33.6% (1861 miljardilt 1236-le). Kuidas sealt see "tegelik langus" 2.7-le protsendile saadakse?

Eee...kes ja kus räägib 2,7% AASTASEST majanduslangusest Venemaal?

http://knoema.com/mgarnze/russia-gdp-gr ... and-charts

Sellel lehel olid erinevate organisatsioonide ennustused. WB -2.7%, IMF -3.8%, UN -3% ja OECD -3.1%.

Kõik need numbrid tunduvad jube väikesed.

Nagu siin juba väga õigesti märgiti, arvutatakse SKP muutust rahvusvaluutal põhinevalt. Mh ka seepärast on majandusteadus märksa keerulisem, et olukorra kirjeldamisel tuleb kasutada erinevaid karakteristikuid. Olulised on praegu ka ka rahvusvaluuta langus, SKP ostupariteedi alusel, inflatsiooninäitajad: erinevad hinnaindeksid, maksebilanss jne. Ei ole olemas universaalset "allakäiguindeksit". Valuuta devalveerumine 45% on ikka üsna jube allakäigu näitaja, hoolimata sellest, et Vene propaganda vastupidist väidab, kusjuures see on ainus enam-vähem kindel arv, ehkki ka valuutat ei tohi residendid enam vabalt vahetada.
Kaitsekulud 21 prossa eelarvest jääb veel alla 5% SKP-st. Aga muidugi see tõuseb, kui kas või sama faktilise finantseerimise taset säilitada.

Kõige suurem risk Venemaa majandusele sama liini jätkamisel on inflatsioon. Kui peaks tekkima hüperinflatsioon, mida me nägime NLiidu lõpus, siis kaob majandusest täielikult usaldus, terved majandusharud surevad ja tekib ka tööpuudus, mis praegu on veel väga väike. Teine võimalus olukorra stabiliseerimiseks on minna armutu kulude kärpimise teed. Praegu pigem paistab, et Venemaa püüab kuidagi balansseerida inflatsiooni ja kärpimise vahel.

Kaitsekulud 21 prossa eelarvest jääb veel alla 5% SKP-st. Aga muidugi see tõuseb, kui kas või sama faktilise finantseerimise taset säilitada.

Need kulud on otseselt Vene Kaitseministeeriumi kulud.
Kogu STK kompleks jookseb veel lisaks erinevate ministeeriumite all.

Kapten Trumm kirjutas: Vene lennuväe aktiivsete lennukite arvu hinnatakse ca 1000 masina ümber (ca 80 eskadrilli), sellest pidevalt on Süürias hõivatud ca 60 masinat ehk ca 6%. Vene lennuväe "ei tõuse tihedamini kui kord nädalas" ei vasta juba ammu tegelikkusele, täna võib rääkida lendudest ülepäeviti.

Hm, BS generaator. loe nüüd üks kord veel üle, mida sa kirjutanud oled. Siis hinga sisse, ja arvuta. Uuesti. 1000 lennukit lendavad üle päeva tähendaks 500 lennukit lendab iga päev.

Arvestuslik lennutundide arv lendude kohta avalike allikate järele on 125 h lenduri kohta aastas. (Kurski baasis olla olnud 150 h. aastas). Mitu lendurit lendab ühel lennukil?
Ma ei hakka kirjutama mitu päeva on aastas ning mitu tundi päevas....

Ma võiks isegi ütelda, et iga päev on mõni lennuk õhus. Venemaal, mitte Süürias. Nii et lendavad iga päev ikka. Mitte üle päeva.

Aga kodus Venemaal lendavad nad ikka mõned tunnid nädalas, ja start-maandumine harjutus ei ole lend.

VKSi arvukuseks nimetatakse 430 000 inimest. Sealhulgas õhujõududes 280 000. Huvitav, kui suur hulk nendest on piloodid?

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/12/3 ... karm-aasta

See rubla maailma valuutaks jutt, seda on raske isegi kommenteerida. Peaks olema võimas majandus selle valuuta taga, aga ei näe kuidagi..

Lemet kirjutas:VKSi arvukuseks nimetatakse 430 000 inimest. Sealhulgas õhujõududes 280 000. Huvitav, kui suur hulk nendest on piloodid?

Pilootide arv neist on ilmselt murdosa. Kui nüüd viimasel ajal mingit revolutsiooni ei ole toimunud, siis vanasti oli ikka et 1 piloot = 1 lennuk. Isegi PVOs, kus olid pidevalt 24 h valved - järgmine piloot tuli valvesse oma lennukiga. Sest lennukeid oli ka vaja kontrollida ning hooldada, kui nad isegi ei lennanud.

Seega näitab pilootide lennutundide arv üsna täpselt lennuväeosa lennutundide arvu, ja samuti lennukite lennutundide arvu, jne...

Lennukoolis lendab ühel lennukil muidugi rohkem 1 kursant. Ei tea kommenteerida, mis seal see arv 1 lennuki kohta võiks olla.

fredeg kirjutas:Vene rahva võime kannatada võib väga ruttu ka lõppeda, seda juhul kui avastatakse, et näe - meie kannatame, aga ülemkiht, nomenklatuur ei hoia end milleski tagasi, ikka priiskab - et leidub inimesi, kellele on lubatud rohkem kui meile... Siis võib see kannatlikkus väga ruttu üle minna vene mässuks.

Juba naljatatakse
"У чиновников нет конфликта холодильника с телевизором. Есть конфликт — на кого переписать собственность чтобы её не нашёл Навальный."

2015 aastast mõned arvud ja faktid kokku kogutud.
http://rusnsn.info/vazhnoe/2015-putin-v ... aktah.html

toomas tyrk kirjutas:

Lemet kirjutas:VKSi arvukuseks nimetatakse 430 000 inimest. Sealhulgas õhujõududes 280 000. Huvitav, kui suur hulk nendest on piloodid?

Pilootide arv neist on ilmselt murdosa. Kui nüüd viimasel ajal mingit revolutsiooni ei ole toimunud, siis vanasti oli ikka et 1 piloot = 1 lennuk. Isegi PVOs, kus olid pidevalt 24 h valved - järgmine piloot tuli valvesse oma lennukiga. Sest lennukeid oli ka vaja kontrollida ning hooldada, kui nad isegi ei lennanud.

Seega näitab pilootide lennutundide arv üsna täpselt lennuväeosa lennutundide arvu, ja samuti lennukite lennutundide arvu, jne...

Lennukoolis lendab ühel lennukil muidugi rohkem 1 kursant. Ei tea kommenteerida, mis seal see arv 1 lennuki kohta võiks olla.

Mingi väga jämeda arvu annab ju tuletada...ühtepidi oli enne 2008 aastat alanud ümberformeerimist VVS koosseisus kuskil 75 polku. Polgus keskmiselt 56 lendurit. Seda siis hävitus-, ründe- ja taktikalise lennuväe polkudes. VTA ja strateegid on pisut teiste numbritega, aga suurusjärgu saab selle najal vast kätte- kuskil 4500-5000. Või teistpidi- plaanitakse lennumasinate arv viia 3000 peale, lendav- ja tehnilist koosseisu ettevalmistust eeldatakse sealjuures 1,5 ekipaaži masina kohta.

Üks piloot lennuki kohta on reegliks vaid ühekohaliste hävitajate puhul ja sealgi võib ühe lennuki kohta olla väeosas mitu pilooti või, vastupidi, pole igale väeosa lennukile mingil ajavahemikul pilooti võtta.
Pommitajate ja transpordilennukite puhul aga on alati tegu ühest piloodist suurema meeskonnaga. Kõik nad on lendavkoosseis, kuid kas näiteks pardamehhaanik või -insener loetakse statistikas lenduriteks? Samuti relvasüsteemide operaatorid.

Venemaa keskmised palgad regiooniti ja võrdluses teiste riikidega...

http://bs-life.ru/rabota/zarplata/srednyaya2015.html

Lemet kirjutas:Venemaa keskmised palgad regiooniti ja võrdluses teiste riikidega...

http://bs-life.ru/rabota/zarplata/srednyaya2015.html

Mina küll saan veidi enam kui Venemaa keskmine elanik- kas rõõmstada või kurvastada?

Vana uudis, aga alles täna sattus silma alla. Sõnum on pastakast välja imetult poliitiline - "vene vastased meeleolud". Kas keegi oskab seletada, mis Lukoili kiirustava lahkumise taga tegelikult olla võiks? http://majandus24.postimees.ee/3446891/ ... -ja-leedus