Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kriku]

Aitäh, see siis jääb plusside poolele.

[Martin Peeter]

Ma arvan, et isegi rootslased ei eeldanud kogu selle idealiseeritud multikulti lähenemise juures, et olemasolevad või uued tekkivad kultuurid/ kogukonnad ei peaks nt. kohaliku keelt oskama. Pigem loobuti senisest assimilatsioonipoliitikast. Aga mine tea.

Rootslased on tegelikult väga edukad keeleõpetajad ja ka assimileerijad. Ja peale hakkab see rootsikeelsest koolist kõigile. Mingit sellist asja, et immigrantidel oleks õigus omakeelsele koolile, nagu meie venekeelsetel, seal ei ole. Kooli kaudu assimileeritakse ka päris edukalt vanemaid.
Aga muidugi on neil suured probleemid: kultuurilis-religioosne assimileerimine on tunduvalt raskem teema ja selles osas on nende ebaõnnestumine immigrantide getode teke. Aga sugugi mitte kõik sisserändajad ei ela sellistes getodes.

[2korda2]

/offtopic

Ääremärkuse korras - olin paar aastat tagasi ühes hindamiskomisjonis, kust käis läbi taluniku toetustaotlus traktorile autopiloodi paigaldamiseks. Tegu ongi sisuliselt robotiga, traktoristi pole enam kabiini vaja. Kusjuures vajadus seadme järele tuleb sellest, et põlluharimine on täna sõna otseses mõttes sentimeetritäpsusega töö GPS-i järgides ja inimvõimed jäävad sellele juba paratamatult alla. Rõhutan, et see tehnoloogia ei oota uue põlvkonna masinaid, vaid on valmis üle võtma need, mida juba praegu põllul toimetamas näeme.

Ma oletan, et see käis ka mingi lokaalse süsteemi abil, mitte ainult GPS-i?

Autopiloot traktoritel on tänapäeval sama levinud kui iseparkimine autodel - vähegi asisemad traktorid tulevad tehasest selle üdini asjaliku lisaga. Süsteemi "südameks" on GPS aga kasutatakse ka muid signaale: mobiilidelt tuttav A-GPS, traktorite omavaheline side (naabertraktoril on tugev GPS signaal ja tema asukoht on kindlasti X,Y,Z; asub minust M meetri kaugusel suunas N, järelikult minu asukoht on X1, Y1, Z1"). Targemad süsteemid mitte ainult ei suuda järgida piinliku täpsusega varasemaid radu vaid oskavad põllu perimeetri järgi joonistada sinna peale ka kõige optimaalsema põldu katva raja. Sellest omakorda tuleneb, et nendel radadel rataste alla jäävale maale enam ei külvata (mõni % seemne kokkuhoidu).
Tehnika hinnad on ka vastavad.

[Dr.Sci]

/offtopic

Ääremärkuse korras - olin paar aastat tagasi ühes hindamiskomisjonis, kust käis läbi taluniku toetustaotlus traktorile autopiloodi paigaldamiseks. Tegu ongi sisuliselt robotiga, traktoristi pole enam kabiini vaja. Kusjuures vajadus seadme järele tuleb sellest, et põlluharimine on täna sõna otseses mõttes sentimeetritäpsusega töö GPS-i järgides ja inimvõimed jäävad sellele juba paratamatult alla. Rõhutan, et see tehnoloogia ei oota uue põlvkonna masinaid, vaid on valmis üle võtma need, mida juba praegu põllul toimetamas näeme.

Ma oletan, et see käis ka mingi lokaalse süsteemi abil, mitte ainult GPS-i?

Autopiloot traktoritel on tänapäeval sama levinud kui iseparkimine autodel - vähegi asisemad traktorid tulevad tehasest selle üdini asjaliku lisaga. Süsteemi "südameks" on GPS aga kasutatakse ka muid signaale: mobiilidelt tuttav A-GPS, traktorite omavaheline side (naabertraktoril on tugev GPS signaal ja tema asukoht on kindlasti X,Y,Z; asub minust M meetri kaugusel suunas N, järelikult minu asukoht on X1, Y1, Z1"). Targemad süsteemid mitte ainult ei suuda järgida piinliku täpsusega varasemaid radu vaid oskavad põllu perimeetri järgi joonistada sinna peale ka kõige optimaalsema põldu katva raja. Sellest omakorda tuleneb, et nendel radadel rataste alla jäävale maale enam ei külvata (mõni % seemne kokkuhoidu).
Tehnika hinnad on ka vastavad.

Et siis tuleviku põllumajanduses pole vaja mitte traktoristi vaid paari kõrgharidusega IT süsteemide operaatorit kelle käe all kogu masinapark 24/7 iseseisvalt tegutseb, hooldus tehakse tehaseesindaja poolt, põldudel hoiavad droonid silma peal ja kui kuskil miskit käerammu abi vaja siis jalutab kohale humanoidne robot ja tõstab näiteks kivi eest...
Pärast ongi nii nagu Asimovi järgi et inimesed on koondunud suletud linnadesse, maal toimetavad robotid. Ise ka kaudselt asjale kaasa aidanud - robot-tolmuimeja on, muruniitja on, järgmiseks tuleb vist aknapesija. Ja kui TI-d saavad piisavalt teadlikuks, äkki peaks laskma need riigipiruka juurde, alustuseks võiksid teha oma erakonna. Siit edasi arendes - saaks luua Tuleviku I-Eesti Erakonna mille põhieesmärgiks oleks tagada eestlaste (eestimaalaste) ülim heaolu võttes kasutusele kõige modernsemad IT süsteemid kõiksugu maailmas toimivate protsesside ennustamiseks, optimaalsete lahenduste väljatöötamiseks ja tegevuste läbi viimiseks. EW 200 jms kahvatuks selle kõrval.

[mäger]

Robotitega seoses - vist oli Prantsusmaa valimistel, kus nõuti robotite maksustamist. Kuna robotite intelligentsus/võimekus teha erinevaid töid ja täita ülesandeid paraneb ekspotentsiaalselt, siis riigid valmistuvad aktiivselt uueks tööstusrevolutsiooniks. Ma arvan, et kuna töökohti jääb inimestele vähemaks, siis ühel hetkel ei olegi inimeste muul viisil toitmiseks võimalik majandada, kui robotid maksustada ning maksta mingit kodanikupalga moodi asja. Siin on mitmeid probleeme, töösturid näevad seda kindlasti nende ärivabaduse ahistamisena ja konkurentsivõime piiramisena, lisaks oleks maksustamise põhimõtted käesolevalt veel väga hägusad. Valitsustele on teine võimalus aga ühel hetkel näljamässud. Praegu ei ole see Eestis teema, pigem painab tööjõu puudus, kuid ma arvan, 5-10 aastat on see piir, kui robotid võtavad üle mitmed seni loomulikult inimesele peetud tööd ja rohkem erialadel, kus tööjõu asendamine on kulutõhusam. Praegu on näha, et näiteks toidupoodides leevendab kassiiride nappust iseteeninduskassade levik. Arstiteadusest - kuigi radioloogid seda ei usu, olen kindel et 10+ aasta perspektiivis kaob oluline osa radioloogide tööst, kuna pildid hindab robot. Samamoodi muutub tõenäoliselt kirurgi töö, kus kirurg valvab paari kuni mõnda robotit, kes samaaegselt lõikusi teevad. Siin on muidugi mitmeid probleeme, mh. kogenud kirurgi käemälu, mille modelleerimine on keerulisem, kui anatoomiaõpiku sisse söötmine, aga arvestades ekspotentsiaalset arengut on see lahendatav. Kas psühhiaatriaeriala muutub - jah, kindlasti. Soomes on juba praegu olemas portaal mielenterveystalo.fi, mille üks osa on mh. ka "nettiterapia", ehk võrgu vahendusel toimiv psühhoteraapia. See muidugi ei asenda empaatilist ja inimlikku kontakti, aga teatud pts. rühmadele see sobib.

Valitsustele siis jäääb lahendada pähkel, kuidas tagada, et rahvas on rahul ja toidetud, kuigi tööd kõigile ei jätku, samas et töö, ka seni suhteliselt vähetasustatud töö, tegemine ikkagi kasulik oleks ja selleks inimesi leiduks.

Kuidas selline areng nii demograafiale, populatsioonile kui majandusgeograafiale mõjub, on iseasi. Kui raha nö kodanikupalgaga kätte tuleb, siis pole enam vahet, kus elada, ja mõned linnastumise suundumused võivad hoopis teistpidi käima hakata.

[Kriku]

Robot on nagu ükskõik mis muu mehhanism. Selle käivitaja teenib kasumit ja maksab selle pealt ka makse.

[Dr.Sci]

Robot on nagu ükskõik mis muu mehhanism. Selle käivitaja teenib kasumit ja maksab selle pealt ka makse.

Kindlasti, mina maksan enda omade pealt elektriaktsiisi ja omandamise hetkel ka käibemaksu. Aga küsimus on siiski selles et robotid võtavad üle valdkonnad kus varem olid tööl inimmassid, ja nende tööjõumaksud jäävad maksmata. Ning tee või tina aga ei koolita igat noortki it spetsiks, rääkimata keskealisest, seega robotite tõttu tekib tulevikus järjest suurem töötute mass keda peab ülal pidama kes?

[metssiga]

Ühe näitena vöib tuua ka N. Mandela, kes avalikult laulis valgete tapmisest. Aga ei midagi.

Tõsiselt häirib EKRE puhul just see, et nad on kas lollid või lihtsalt siis valetavad. Nelson Mandela rääkis ja kirjutas (kas ta ka laulis, seda teab vist ainult EKRE) hoopis-hoopis midagi muud. Valgete tapmisest mitte ainult ei laulnud, vaid ka praktiseeris (no neegreid samuti) Winnie Madikizela, kes juhtus Nelsoniga abielluma enne viimase vangipistmist.

[Kriku]

Ning tee või tina aga ei koolita igat noortki it spetsiks, rääkimata keskealisest, seega robotite tõttu tekib tulevikus järjest suurem töötute mass keda peab ülal pidama kes?

Samal ajal robotite toodang muutub odavamaks, nii et töötuid on ka odavam ülal pidada.

Kõik need vaidlused peeti juba ludiitide ajal ära.

[Troll]

Ühe näitena vöib tuua ka N. Mandela, kes avalikult laulis valgete tapmisest. Aga ei midagi.

Tõsiselt häirib EKRE puhul just see, et nad on kas lollid või lihtsalt siis valetavad. Nelson Mandela rääkis ja kirjutas (kas ta ka laulis, seda teab vist ainult EKRE) hoopis-hoopis midagi muud. Valgete tapmisest mitte ainult ei laulnud, vaid ka praktiseeris (no neegreid samuti) Winnie Madikizela, kes juhtus Nelsoniga abielluma enne viimase vangipistmist.

Just nimelt Nelson Mandelaga oli see skandaal, et ta osales LAV-i president olles üritusel, kus laulis koos teistega valgete tapmisest: https://www.youtube.com/watch?v=fcOXqFQw2hc

[Manurhin]

Aga kui valitseb globalism, rahvaid-kultuure ei ole, siis pole ka riikidel mingit mötet. Kui edasi möelda, siis peaks vaenlase hoopis lilledega vastu vötma, sest ta ju üksnes rikastaks meie multikultuurset ja globalistlikku ühiskonda.

Kas globalismi kaugem eesmärk pole mitte rahvusriikide ja riigipiiride kaotamise läbi lõpetada kõik sõjad? Kui territoorium on kõigi oma, siis pole mõtet selle pärast ka võidelda? See nii minu kui ulmesõbra arusaam globalismist.

Globalism on kapitalismi tööriist. On ju teada, et kui üritada eri rahvaid ja kultuure kokku segada, siis need mitte ei segune niisama lihsalt, vaid kõigepealt tekivad eri gruppide vahel vastuolud. Ja mõnede jaoks ongi ju hea, kui orjad omavahel kaklevad ja sellele kogu oma aja ja energia raiskavad. Nii saab hõlpsalt rahvamasside tähelepanu olulistelt probleemidelt eemal hoida. Liiiga ühtne ja ühtmoodi meelestatud rahvas võtab kätte ja hakkab lõpuks revolutsiooni tegema, kui midagi ei meeldi. Seega, mida killustatum nii majanduslikult, etniliselt, religiooniliselt jne. on rahvamass "rikaste ja ilusate" klassist allpool, seda lihtsam on neid masse ohjata. Rahvusriik on väga ohtlik nähtus nende jaoks, kes on harjunud lihtsalt oma olemasolu eest ja mitte midagi kasulikku tehes saama kõike, mida hing ihaldab. Vaat' kui võtavad veel viimaks kätte, löövad selja sirgu ja saadavad eliidi sirgelt kuradile. Ja pärast seda kõike ei suregi hoobilt välja, vaid oh õudust, saavad hakkama paremini veel kui enne. Peale mida hakkab sama tsükkel paradoksaalsel kombel muidugi otsast peale .
EL apologeetide retoorika ei erine mitte millegi poolest omaaegsete tipp-punaste omast. Väga hästi on meeles, kuidas läbi terve nõukaaja, eriti veel laulva revolutsiooni päevil rääkis mõni mees lausa pisarsilmil, et mida te, hullud, teete! NSVL-st välja astudes on Eesti kohe kiviajas tagasi ja hommikul päike ka enam ei tõuse. Kõige paremini olevat Eesti iseseisvus kaitstud ikkagi vaid N. Liidu koosseisus ja nii edasi, ja nii tagasi...
Mõned head näited nõukaaegse retoorika kohta, mida täna enam hästi mäletada ei taheta: http://jalutuskaikajas.blogspot.com.ee/ ... chive.html
Kuniks EL teenib ja esindab võrdselt kõigi oma liikmete huve, on kõik OK. Kui aga rikkad lääneriigid hakkavad meid ja teisi ida-Euroopa riike käsitlema ühest küljest kui doonorriike, kes oma raha eest neile tööjõudu koolitavad, kohapeal odavaid allhanketöid teevad ja oma loodusressursid poolmuidu käest annavad ja teisest küljest kui prügimäge, kes sanktsioonide ähvardusel igasuguse üleliigse saasta, sh. etnilise, peavad vastu võtma, on asi juba kurjast (googelda: toidurassism).

Tulles veelkord tagasi globalismi juurde, siis võiksime ju teha ühe katse. Võtame ühe mikrotsivilisatsiooni, nt. loomaaia, ja paneme kõik selle vägagi erinevad asukad ühte puuri kokku. Exceli tabelis näeb ju igati kena välja. Ainuksi juba tööjõuvajadus väheneks oluliselt. Mis saab? Kas tegelikult hakkavad kõik loomad omavahel sõbralikult integreeruma ja erinevus rikastama? Reaalsus on paraku see, et päeva lõpuks poleks seal puuris enam keegi elus. Järeldus - loomaaias on kõik korras seniks kuniks iga loom püsib omas puuris. Inimestega on täpselt samamoodi, vaadakem või maailma suuremaid linnu. Ei elata mitte rõõmsalt läbisegi üheskoos, vaid ikkagi on justkui mikroriigid: neegrid omas linnaosas, hiinlased jt. pilusilmad chinatownis, valgetel jällegi omad piirkonnad. Nemadki mitte koos vaid nn. eliit, keskklass ja töölisklass veel igaüks eraldi. Ja ei taha kusagil üks seltskond teise esindajaid oma territooriumil näha, kohe läheb kismaks, olgugi, et see territoorium oleks vähemalt paberile pandud seaduse järgi justkui kõigi oma. Loodusseaduste vastu ei saa miski, ajalugu on seda juba enam kui korduvalt tõestanud. Globalism on mittetoimiv utoopia ehk kure koht on soos, nagu öeldi õpetlikult filmis "Laanetaguse suvi".

[Kriku]

Rahvusriik on väga ohtlik nähtus nende jaoks, kes on harjunud lihtsalt oma olemasolu eest ja mitte midagi kasulikku tehes saama kõike, mida hing ihaldab. Vaat' kui võtavad veel viimaks kätte, löövad selja sirgu ja saadavad eliidi sirgelt kuradile. Ja pärast seda kõike ei suregi hoobilt välja, vaid oh õudust, saavad hakkama paremini veel kui enne.

Meil siin baltisakslastega oli tõesti umbes nii (noh, muidugi tegid nad ka hulka kasulikke asju, aga tõepoolest ekspluateerisid kohalikke nagu jõudsid). Nende rahvaste/rahvuste kohta, kus valitsev klass pärineb omade hulgast, ei tea ma aga ühtegi näidet niisugusest revolutsioonilisest eduloost. Vastupidiseid on samas palju.

[Z03]

Aitäh akf Manurhinile hea selgituse eest globalismi teemadel.
Viidatud blogi "Jalutuskäik ajas" on samuti väga huvitav.

[Lemet]

No kuulge... täpselt samuti oli globalism ka kommunistide meelisratsu. Ei mingeid rahvusi peale töörahva (millalgi poogiti sinna külge ka intelligents) ja revolutsiooni eksport tääkidel üle kogu maailma on ju täpselt seesama globalism, mida te siin usinasti üritate kapitalismile kraesse väänata.

[Kriku]

Jah. Et tehnoloogiline protsess toob kaasa lähenemise, transport ja kommunikatsioon muutuvad järjest lihtsamaks, on paratamatu fakt. Mingisugune ideoloogiline ülemaailmse ühtsuse asi aga hoopis midagi muud. Ühest teist automaatselt ei tulene.