www.militaar.net

Verelaste allveelaevade mõte Läänemerel saab olla peamiselt NATO laevaliikluse takistamine, sealhulgas merelise logistika kinni keeramine. Selleks sobib diisel-elektriline Kilo klass väga hästi, neid on ka piisavalt saadaval. Ellujäämise võimalused on siin paremad kui suures ookeanis, siinne kihiline veestik teeb allveelaevade leidmise ja jälgimise väga keeruliseks.

kangelaspioneer kirjutas: ↑01 Jaan, 2025 23:03 Verelaste allveelaevade mõte Läänemerel saab olla peamiselt NATO laevaliikluse takistamine, sealhulgas merelise logistika kinni keeramine. Selleks sobib diisel-elektriline Kilo klass väga hästi, neid on ka piisavalt saadaval. Ellujäämise võimalused on siin paremad kui suures ookeanis, siinne kihiline veestik teeb allveelaevade leidmise ja jälgimise väga keeruliseks.

eks selle allveelaeva https://maailm.postimees.ee/8163932/taa ... allveelaev point olegi see üks osa sellest praegusest hübriidsõjast Läänemeres, enne kui need https://www.err.ee/1609563508/nato-tuge ... laanemerel kohale jõuavad

kangelaspioneer kirjutas: ↑01 Jaan, 2025 23:03 Verelaste allveelaevade mõte Läänemerel saab olla peamiselt NATO laevaliikluse takistamine, sealhulgas merelise logistika kinni keeramine. Selleks sobib diisel-elektriline Kilo klass väga hästi, neid on ka piisavalt saadaval. Ellujäämise võimalused on siin paremad kui suures ookeanis, siinne kihiline veestik teeb allveelaevade leidmise ja jälgimise väga keeruliseks.

Nende Kilodega on keeruline seis, ametlikult on Läänemerel venelastel neid üksainus.
Teoorias peaks saama juurde tulla, aga seda saab teha kahest kohast
1. läbi Taani väinade, mis ilmselt teatud hetkel "kinni" lähevad.
2. läbi vene siseveeteede (lõpuga Neeva jõel), kuid selleks vajatakse ujuvdokki, sest aluse süvis on 6m, siseveeteede suurim süvis on 3.5 m. Neid dokke on üksainus.

Pigem peaks kartma nende Buyanide juurde toomist, oma 2 m süvisega sõidavad nad omal jalal kasvõi Kaspialt kohale. Peterburis paraadil on alati Kaspia flotilli aluseid olnud - küllap nad neid siseveeteid pidi ka sõitsid. Ja kui mitte, siis Musta merre pääsuks tuleb mööda Volgat ja Doni nagunii sõita. Aintud aluseid ehitatakse Zelenodolskis Volga jõel.

Kuna Vene mereväe peamine relv on nagunii Kalibr, siis neid võib läkitada kasvõi Laadoga järvelt, Soome lahele tulemata.

Trummiga nõus. Pealegi ehitab venelane Ladogale Karakurtide (Kalibr) flotilli taristut. Või on juba valmis.
Minu andmetel on Kilo toodud ka põhjast mööda jõgesid.

Oidsalu omas kastmes: https://arvamus.postimees.ee/8167192/me ... uv-tsirkus. Seekord on ta jõudnud faktiväänamise, kui mitte öelda valetamiseni. Mainitud Eesti merejulgeoleku uuringu raport (https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploa ... k_veeb.pdf) pole KVA koostatud, KVA lihtsalt trükkis selle ära. Selle eesmärk polnud mitte vahendite, vaid võimete ja võimaliku organisatsiooni kirjeldamine. Nimetatud laevade, lennukite ja helikopterite hulk on seal toodud mereväe, PPA ja Veeteede Ameti peale kokku. Kui puhtalt numbrid kokku lüüa, siis soovitud arv ongi pea-aegu olemas, aga võimed pole päris need, mida vaja ja enamik laevu on vahepeal vanaks jäänud. Seda tunnistab Oidsalu ise ka, et neli (tegelikult kuus) mereväe laeva on oma eluea lõpus, aga soovi uusi hankida peab ta millegipärast patuks. Mis puutub mereväe isikkoosseisu, siis praegu on see enam kui kaks korda suurem kui 2016. aastal. Tundub, et oligi võimalik. Mis puutub laevade maksumusse, siis nende kalkulatsioonide juures ma ei olnud, ei tea, kas väited vastavad tõele, aga protsess olevat olnud selline, et pakutud lahendust peeti liiga kalliks, aga kui palju võib kulutada, et vaadata, mis selle eest siis saaks, ka keegi ei öelnud. Võrreldes praeguste kaitsekulutustega polegi need summad enam nii suured. Lõpuks on küsimus prioriteetides: kas tahame, et keegi kaableid kaitseks või ei. Lõppude lõpuks (kasutades Oidsalu oma loogikat keskmaa õhutõrje ja radarite kohta samas artiklis) ei hangitaks laevu ju mereväele, vaid riigi kohaloleku tagamiseks merel ja ühenduste kaitsmiseks. Kui „kohaloleku“ mõiste on pärast kümnekonna aasta pikkust puust ja punaseks tegemist ikka veel abstraktseks jäänud, lihtsustan maksimaalselt: see tähendab, et riigi vahend on kusagil füüsiliselt kohal, suudab tuvastada, mis toimub, on nähtav ja suudab sekkuda. Nagu politsepatrull. Merekeskkonnas on vastuseks „laev“.
Kust võtab Oidsalu, et mereväe peamine sõjaline ülesanne on miinide veeskamine ja demineerimine? Kui on haamer, siis lööngi naelu? Aga milleks me need laevavastased raketid siis hankisime? Ja millest kogu see kära, kui torud-kaablid mereväe asi pole? Las Elering tegutseb! (Ehkki sellist suhtumist heitis ta ette hoopis kaitseministrile...) Torud-kaablid on 2016. aasta raportis muide sees ja ka muus osas pole see liiga vananenud. Oidsalu mainib uue asjana droone (mis on ka vahendid, mitte võime!), aga mina küll ei kujuta ette, kuidas droonidega karvasel merel tankerit peatada.
Ma lähen täiega leili, sest ohud, mille eest on 10-20 aastat on hoiatatud ja mille vastu on lahendusi pakutud, on teoks saanud, aga need, kes hoiatust ignoreerisid, süüdistavad hoiatajat ja lahenduste pakkujat. Süüdistada organisatsiooni üheaegselt selles, et ta ei suuda oma ülesandeid täita ja tahab luua võimed, mis neid täita lubaks, on skisofreeniline.

Mul on paar võhiku küsimust.

Avalike kaartide järgi paistab, et meie piiril liigub väga palju suuri aluseid.

https://www.marinetraffic.com/
https://www.vesselfinder.com/
https://www.myshiptracking.com/
https://www.fleetmon.net/

Tänaseks teame, et need suured laevad võivad olla seotud ka kahtlase/küsitava tegevusega?

Me ehitame idapiirile betoonist putkasid, paneme okastraati, silume liivariba ja paigaldame valvekaameraid.

Minu paar küsimust:

1) Kui 10 sellist massiivset alust meile randa või sadamatesse uhavad, oma luugid avavad ja igalt aluselt mingi 1000+ orki välja ronivad - oleme me selleks valmis? Või ei sobi meie rannajoon sedasi randa "uhamiseks"?

2) Kui tanker ankrut järgi ei vea, siis mingit pistelist kontrolli me teha ei või? Kui juriidika kõrvale jätta. Oleme me mingist selliseks "pisteliseks kontrolliks" üldse võimelised? Sedasi pool-naljaga... meil vist on 2 kopterit ja üks neist on remondis?

URR kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:03 Oidsalu omas kastmes: ...
Süüdistada organisatsiooni üheaegselt selles, et ta ei suuda oma ülesandeid täita ja tahab luua võimed, mis neid täita lubaks, on skisofreeniline.

Oidsalu oli ise ministeeriumis planeerimistega ja kaitsevalmidusega aastaid otseselt seotud.
Eks ta võttis nüüd kaustast välja paberid mida sel ajal ise kõrvale tõstis, uurib neid ning üritab "enneolematute" ideedega ennast minevikus taandada?

chill kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:26 Mul on paar võhiku küsimust.
...

Siin paar profaani vastust.

chill kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:26 1) Kui 10 sellist massiivset alust meile randa või sadamatesse uhavad, oma luugid avavad ja igalt aluselt mingi 1000+ orki välja ronivad - oleme me selleks valmis? Või ei sobi meie rannajoon sedasi randa "uhamiseks"?

Mis alust? Tankurit? Kui tankur meile randa tuleb, siis enamikus kohtades jääb ta kaugel enne rannikut kivide otsa seisma. Randumiseks on eraldi laevad ja need on jälgitavad. Selliste suurte tsiviillaevadega saab vedada pmst. ka vägesid, aga randuda saab praktiliselt siiski ainult sadamas. Ka on tankuritel ainus "luuk" minu teada lootsi pardale pääsemise uks. Selle kaudu suuremat rünnakut korraldada on pehmelt öeldes kahtlane.

chill kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:26 2) Kui tanker ankrut järgi ei vea, siis mingit pistelist kontrolli me teha ei või? Kui juriidika kõrvale jätta. Oleme me mingist selliseks "pisteliseks kontrolliks" üldse võimelised? Sedasi pool-naljaga... meil vist on 2 kopterit ja üks neist on remondis?

Rahvusvahelistes vetes mitte. Sellest ma siin ka varem rääkisin, et Eesti ja Soome peaksid territoriaalveed kokku viima ja siis saab kehtestada kõiksugu reegleid (teatud piirides), mis võimaldavad kehtestada kindlustusnõudeid, laevade kvaliteedinõudeid jms. See annab õiguse neid aluseid ka kontrollida.

Mis puudutab kohalolu merel ja sedalaadi aluste kontrollimist / pardumist jms., siis mina olen alati olnud laevade asemel (mis on peaaegu ALATI valel ajal ja vales kohas) selle poolt, et meil oleksid kopterid pardumisvõimekusega. Lisaks paar Diamond DA42-DA62 monitooringulennukit (mida on ca. 3x odavam rutiinselt käitada, kui meie kohandatud Beechcrafti) või mõnda sarnaste võimetega drooni. Hea oleks pardumisvõimalusega kopteritele lisaks omada ka vähemalt nelja ründevõimekusega kopterit pardujate turvamiseks.

Oleks palju paindlikum komplekt, mis oleks võimeline reageerima iga ilmaga ja oluliselt kiiremini, kui mistahes vee peal liikuv alus.

URR kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:03 Ma lähen täiega leili, sest ohud, mille eest on 10-20 aastat on hoiatatud ja mille vastu on lahendusi pakutud, on teoks saanud, aga need, kes hoiatust ignoreerisid, süüdistavad hoiatajat ja lahenduste pakkujat. Süüdistada organisatsiooni üheaegselt selles, et ta ei suuda oma ülesandeid täita ja tahab luua võimed, mis neid täita lubaks, on skisofreeniline.

Kas oleks lootust lugeda akf. sellesisulist vastuväidet näiteks järgmise teisipäeva lehes?

Tõepoolest, mõned asjad ei muutu vist kunagi. Hakkamegi nüüd jälle merevahu teadusliku uurimisega tegelema? Ja nii kümme aastat järjest? Ja seda sõja ajal?

Ilma pikema meenutamiseta tuleb ette kaks näidet: Ligi palgaarmee kampaania ja tuuleenergeetika kampaania. KaMin andis Ligi kampaania ajal välja brošüüri, kus oli pikalt ja põhjalikult lahti kirjutatud, kuidas see on no nii kaasaegne, veelgi enam, igati tulevikuvärk, rahaliselt mõttekas, vabadusi austav, tehniliselt ainuvõimalik, sest kõik need uued tehnoloogiad, mis lahendavad mängeldes igavikulised probleemid jne. jne. Ainult täiesti loll poleks aru saanud, et palgaarmeele üleminek on täiesti vältimatu. Ainult ühele asjale ei olnud seal pühendatud sõnagi - kes läheb vaenlasele vastu. Kui mõni aeg hiljem algas energeetika-arutelu, siis tuli see juba väga tuttav ette. Samasugune sõnavaht, a vat kust tuleb vool, sellest mitte sõnagi. Füüsikaseadused ei muutu sellest, et meie siin ilusti sõnu suudame ritta seada.

Palgaarmee-juttu häbeneb vist isegi Ligi (tuleb meelde vähemalt kaks juhtumit, kus ta avalikult seletas, et ei-ei, tema küll midagi sellist ei ole teinud), energeetika-hädade põhjused ei ole arvatavasti kõigile veel kohale jõudnud, aga noh, rahakoti õrnal ja armastaval suunamisel suudame ilmselt korda saata veel igasugu kangelastegusid, et ületada takistusi, mille ise oleme püstitanud.

Kui Oidsalu artiklist ei vaataks vastu nii suurt sisemist põlemist, siis võiks kahtlustada, et tegemist on paroodiaga, kuhu on kokku koondatud kõik need rumalused, millega Eesti kaitseplaneerimine kunagi õrnas eas tegeles.

ERRis artikkel võimete puudumisest
https://www.err.ee/1609569115/saska-ees ... korraldada
Valikud kas me hakkame merd kaitsma või jäkame Eestimaa kaitsega.

Mis alust? Tankurit? Kui tankur meile randa tuleb, siis enamikus kohtades jääb ta kaugel enne rannikut kivide otsa seisma. Randumiseks on eraldi laevad ja need on jälgitavad. Selliste suurte tsiviillaevadega saab vedada pmst. ka vägesid, aga randuda saab praktiliselt siiski ainult sadamas. Ka on tankuritel ainus "luuk" minu teada lootsi pardale pääsemise uks. Selle kaudu suuremat rünnakut korraldada on pehmelt öeldes kahtlane.

Kel merekaarte pole, siis maa-ameti kaardirakenduses on täitsa olemas meie veekogude, sh territoriaalmere kaart koos sügavustega. Neid uurides võib täitsa lihsalt hinnata, kus mis võimalik on.

Muidugi paljas merepõhja ja ranna profiil pole kogu tõde, oluline on ka maastik rannast eraldi, teede olemasolu ja pääs suurtele teedele. Hea rannaga dessandiüritus võib kergesti takerduda rohketele kitsastele metsavaheteedele enne kui nad kuskile üldse pääsevad.

London Bridge kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 12:07

URR kirjutas: ↑07 Jaan, 2025 11:03 Ma lähen täiega leili, sest ohud, mille eest on 10-20 aastat on hoiatatud ja mille vastu on lahendusi pakutud, on teoks saanud, aga need, kes hoiatust ignoreerisid, süüdistavad hoiatajat ja lahenduste pakkujat. Süüdistada organisatsiooni üheaegselt selles, et ta ei suuda oma ülesandeid täita ja tahab luua võimed, mis neid täita lubaks, on skisofreeniline.

Kas oleks lootust lugeda akf. sellesisulist vastuväidet näiteks järgmise teisipäeva lehes?

Lugege rohkem juhtivaid eestikeelseid sõjandusajakirju, mu sõber

Palgaarmee-juttu häbeneb vist isegi Ligi (tuleb meelde vähemalt kaks juhtumit, kus ta avalikult seletas, et ei-ei, tema küll midagi sellist ei ole teinud), energeetika-hädade põhjused ei ole arvatavasti kõigile veel kohale jõudnud, aga noh, rahakoti õrnal ja armastaval suunamisel suudame ilmselt korda saata veel igasugu kangelastegusid, et ületada takistusi, mille ise oleme püstitanud.

Kunagi vanavanemad rääkisid - pigi peab pitsule tagumikku minema!
Kui mingid lapspoliitikud panid "meretuule" kuskile paberile - järelikult nui neljaks teha!
Ei mingeid kõrvalekaldeid, poliitikud ei eksi!

Kas keegi teab milline on naabrite Peipsi laevastik? Ja milleks nad võimelised on?