Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Praegu on ühistute tegevus piiratud meie kõigi huvide vastu toimivate seadustega. Näiteks kuulub Eesti viie Euroopa Liidu riigi hulka, kus pole lubatud ühistuline kindlustustegevus.Kriku kirjutas:Mis konkreetsemalt?krizz kirjutas:Ah et meil on ühistegevus, aga eestlase iseloom... Pigem ikka seadusandlus on siin takistuseks.
See on küsimus Ennustaja Edgarile. Me lihtsalt ei tea seda. Pigem vajame me tarku poliitikuid ja poliitikat. EL on lihtsalt kergemat teed minek. Ma saan sellest täiesti aru aga tänaseks on EL muutunud juba liiga ambitsioonikaks ja kipub liialt "käskima, pooma ja laskma". EL piirab ka meie majandusvabadust, me ei saa eksportida igale poole, kuhu tahaksime/oleks kasulik. Eesti talunik ei saa olla konkurentsivõimeline, kui kõik sisseostetav on samas hinnaklassis mis teistel (ei tohi ka mujalt odavamalt osta!), kuid toetused palju väiksemad. Kui toetada omamaise kauba realiseerimist (sh soodustada ühistulist tegevust), oleks tootjal kindlus ja võimalus suuremahulisemalt toota ehk teenida kasumit Eestis. Ka tarbija saaks värsket ja head omamaist ja - soodsamalt! Paraku suurte toetustega/rikkad välisfirmad uputavad oma toodanguga Eesti üle. Ütleme ausalt - ELis on Eesti vajalik tarbijana, mitte tootjana. Ja odava tööjõuna. Alles see oli, kui aastakümnetega ülesehitatud piimakarjad pidid tapale või Türki minema. Mida sa siin siis konkureerid? Siis alusta uuesti nullist ja asu konkureerima? See peaks idioot olema. Räägitakse mingist vabast turumajandusest, kuid reaalsuses on see olematu. Jah vabadus on suurtel ja rikastel teha mida tahavad ja vabadus on väikestel ja vaestel pillid kotti või suurele kaissu pugeda. See on see vabaturumajandus reaalsuses.Aga paremas seisus kui oleksid väljaspool EL-i. Parem pool muna kui tühi koor.krizz kirjutas:ELis on meie talunikud vörreldes teistega halvemas seisus.
See ongi prostitutsioon, ükskõik kui leebete nimedega me seda enesepettuseks ka ei nimetaks. Pendel on juba ammu selle va raha poole kaldu. Iseseisvus kipub väga kergekäeliselt letti minema, peaasi, et saaks veel veidike seda va krabisevat. Kuid lõpuks tuleb siiski iseseisvaks hakata, nagu enamus maailma riike, ja oma isiklik prostituudi muskel ja aju tööle panna. Enda huvide eest seisma hakata. Tegelikult on eestlased piisavalt haritud ja töökad, et sellega ka hakkama saada. Lihtsalt tarku ja rahva huvide eest seisvaid poliitikuid/poliitikat on vaja. Muid alternatiive ei ole.Tuleb vaadata, kus on iseotsustamise / raha suhe kõige parem, mitte kumbagi eraldi.krizz kirjutas:Aga suhtumine, et loovutame oma iseseisvust, peaasi, et saame raha - see on prostitutsioon! Vblla homme on VFga liitumine veel kasulikum, mis siis?
Muidugi me teame seda. Ekspordiks on vaja turgusid ja väljaspool EL-i ning SRÜ-d oleks Eestil masendavad ekspordibarjäärid ees.krizz kirjutas:See on küsimus Ennustaja Edgarile. Me lihtsalt ei tea seda.kriku kirjutas:Aga paremas seisus kui oleksid väljaspool EL-i. Parem pool muna kui tühi koor.krizz kirjutas:ELis on meie talunikud vörreldes teistega halvemas seisus.
Kui palju on EL-is potentsiaalseid Eesti toodete tarbijaid ja kui palju Eestis EL-i toodete tarbijaid?krizz kirjutas:Ütleme ausalt - ELis on Eesti vajalik tarbijana, mitte tootjana.
Kõigepealt looks ikka samaväärsed tingimused Eesti tootjatele ja siis räägime edasi. Muidugi väiketootmine on alati kallim, kui suurtootmine. Aga selleks pekski kohalikku tootjat kaitsma ja toetama. Andma vähemalt Eestis turueelise. Aga see EL ju ei luba...Kriku kirjutas:Kui palju on EL-is potentsiaalseid Eesti toodete tarbijaid ja kui palju Eestis EL-i toodete tarbijaid?krizz kirjutas:Ütleme ausalt - ELis on Eesti vajalik tarbijana, mitte tootjana.
Küsimusel on mõtet ka praeguste tingimuste puhul.krizz kirjutas:Kõigepealt looks ikka samaväärsed tingimused Eesti tootjatele ja siis räägime edasi.Kriku kirjutas:Kui palju on EL-is potentsiaalseid Eesti toodete tarbijaid ja kui palju Eestis EL-i toodete tarbijaid?
Aga kus me üldse oleme näinud ehedat kommunismi? Kõige lähemal sellele oldi vast eelmisel sajandil Nauru saarel. Aga kui fosforiit otsa lõppes, oli pidu läbi ka. Ürgkogukondlik kord oli oma olemuselt mõnes mõttes kommunismi sarnane - ühiselt löödi mammut maha, ühiselt pandi nahka ka. Noored ja tugevad käisid jahil, kel selleks jaksu polnud, tegid midagi, millest jõud veel üle käis. Ehk igaüks oma võimaluste kohaselt. Neile režiimidele, mis siiamaani ennast kommunistlikeks on nimetanud, on raske isegi tabavat nime anda. Mingisugune kambakraatlik monarhia võibolla... Põhja-Koreaga on asi lihtne - kuigi kirjade järgi kommunistlik riik, on tegelikult ju tegu kõige pesuehtsama absoluutse monarhiaga, isegi võim pärandub isalt pojale. Valimiste nimelist tsirkust seal ju tehakse, aga sama hästi võiks selle ka tegemata jätta, midagi sellest ei muutuks. Sapakale võib ju ka rallitriibud peale maalida, sõiduomaduste poolest aga pole mingit vahet, kas neid on või mitte.Lemet kirjutas:No kuulge... täpselt samuti oli globalism ka kommunistide meelisratsu. Ei mingeid rahvusi peale töörahva (millalgi poogiti sinna külge ka intelligents) ja revolutsiooni eksport tääkidel üle kogu maailma on ju täpselt seesama globalism, mida te siin usinasti üritate kapitalismile kraesse väänata.
Kui sulle see blogi meeldis, siis ilmselt meeldib ka see: http://suurjalutuskaik.blogspot.com.ee/Z03 kirjutas:Viidatud blogi "Jalutuskäik ajas" on samuti väga huvitav.
Stop. Mu pea plahvatab kohe.krizz kirjutas:... Selleks ongi vaja riigi poolset juhtimist/toetust, mida ja kus toota, kuidas väärindada, kuhu müüa, et oleks ka mahud suuremad. Muidugi kui kõik nokitsevad omaette, riik soiub vaid mingist vabaturumajandusest ja ei tee kohaliku tootja jaoks midagi, siis mingit reaalset konkurentsi ei ole ega tulegi.
https://majandus24.postimees.ee/4492782 ... aal-oppidaMultikultuursus on popp: pea kõik Euroopa noored tahaksid välismaal õppida
Olles selle uuringu kohta natukene informeeritum, siis ülaltoodud väide ei ole tegelikult täiesti korrektne. Küsimused esitati stiilis "Kas välismaal õppimine tuleks pigem kasuks?". Loomulikult vastavad valdav enamus, et välismaal omandatud kogemused tulevad kasuks. Mulle jäi algusest peale mulje, et see on mingi kergelt käpardlik katse toetada ühte teemat - see nn Euroopa ülikoolide võrgustiku loomine. Mitte, et ma selle vastu oleks, kuid see küsitlus oli äärmiselt kahtlane, selle esitamine ajakirjanduses aga lausa väärinformatsioon.Värske Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab 90 protsenti Euroopa noortest, et välismaal õppimise kogemus on neile oluline ning lausa 93 protsendi arvates võiksid Euroopa Liidu ülikoolid luua ühtse võrgustiku, tänu millele saaksid tudengid teatud perioodidel enda eriala õppimas käia ka teistes riikides.
Minu puhul oli väga lihtne - istun Elisa internetiühenduse otsas ja teen kodust tööd. Kui ära tüütab, siis lähen välja ja nuusutan õunapuuõisi. Kui veel rokem ära tüütab, lõhun pool tunnikest puid.Some kirjutas:mis valemiga mind tagasi maale saaks... Või teisi, kes juba maalt linna kolinud on.
Poola puhul tuleb muidugi tähele panna, et seal kolhoseerimist ei toimunud ja hobusega järjepidevalt põlluharijaid võis kohata 1990-ndatel ka veel.Some kirjutas:Mis puutub väiketalupidamisse siis rääkisin selles ühe poola kolleegiga. Nende valitsuspartei saigi võimule väiketalunike häältega ja seal on päris vinged soodustused. Eriti maksude osas. Tulemus on see, et terve riik on täis paarihektarilisi "talusid", mille ainus eesmärk on maksudest eemale hiilida ja toetusi nillida.
Samas, kas me saame ikka öelda et riik turgu ei moonuta aktsiisidega? Elik kui vaba see turg siis ikkagi onSome kirjutas:Krizzist tõesti hästi aru ei saa... Igal pool - riik tehku, riik hoolitsegu ja see on siis vabaturumajandus?
Ma ei tea, kui meeletult Poola oma talunikke toetab aga mina oleks tollele poolakale meelde tuletanud natukese ajalugu. Sest selline sots eksperiment on ju nende naaberriigis läbi viidud, kus külaühiskond koos talunikega hävitati. Palju see Venemaale õnne on toonud?Some kirjutas: Mis puutub väiketalupidamisse siis rääkisin selles ühe poola kolleegiga. Nende valitsuspartei saigi võimule väiketalunike häältega ja seal on päris vinged soodustused. Eriti maksude osas. Tulemus on see, et terve riik on täis paarihektarilisi "talusid", mille ainus eesmärk on maksudest eemale hiilida ja toetusi nillida.
Ma ei tea kas Krizz on kunagi maal elanud aga väiketalud juba oma olemuselt ei suuda vabaturumajanduses toime tulla, suured on lihtsalt niipalju efektiivsemad. Parimal juhul suudavad väiketalud omaenda pere ära toita ja võibolla miski nišitootega pisut taskuraha juurde teenida. Juhul kui tõesti on tegu vabaturumajandusega aga mitte, et riik võtab väiketalud oma ülalpidamisele.
Some kirjutas:Krizzist tõesti hästi aru ei saa... Igal pool - riik tehku, riik hoolitsegu ja see on siis vabaturumajandus?
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alus põhineb kuue Euroopa Majandusühenduse asutajariigi keeldumisel aktsepteerida vabakaubandussüsteemi, mis oleks kaasa toonud nende riikide põllumajandusettevõtjate sissetulekutoetuste vähenemise.
https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevu ... iitika-upp...Siiski sisaldavad veel tänases ühises põllumajanduspoliitikas kasutatavad meetmed ajalooliste otsuste loogikat, milleks on põllumajandusettevõtjatele otsetoetuste maksmine ajalooliste tootmismahtude alusel.
Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.... Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.
Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.
Olgu toetused ELi või liikmesriikide oma vahenditest makstud, mõjutavad need peale põllumajandustootjate majandusliku olukorra ka otseselt põllumajandustootjate võimet konkureerida hinnas teiste riikide põllumajandustootjatega. Suuremate toetuste saajatel on võimalik vajadusel oma toodangut ka odavamalt müüa ja ikkagi edukalt majandada.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/01/ ... atta-jaadaRiigikontroll leidis, et kuigi Eestis kasutatakse väetisi Euroopa keskmisest vähem, vajab põllumajandusest tuleneva hajureostuse vähendamine senisest enam tähelepanu. Hajureostuse piiramine on eriti vajalik kaitsmata põhjaveega aladel, kus saasteained jõuavad kiiresti põhjavette.
Riigikontroll märgib, et põhjavee puhtus sõltub paljuski põllumeeste keskkonnateadlikkusest - toota kaitsmata piirkondades mõõdukamalt, vähendades sellevõrra tootmises vajalikke väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võivad jõuda põhjavette.
Seadsime juba aastateks 2014-2020 eesmärgi, et meie otsetoetused moodustavad vähemalt 90% ELi keskmisest, kuid tundub, et me ei suuda seda taset saavutada isegi 23 aastat pärast ELiga liitumist. Ligikaudne arvutus näitab, et praegu on jutt pigem natuke rohkem kui 80% tasemest. Eesti valitsusel, Euroopa Parlamendi liikmetel ja põllumajanduse esindusorganisatsioonidel seisab ees suur töö, et lõplik kokkulepe tuleks komisjoni pakutust oluliselt parem.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=819781792020. aastal on prognoosi kohaselt ELi keskmine otsetoetuste tase hektari kohta 242 eurot, Eestis aga vaid 177 eurot. Osades riikides ulatuvad otsetoetused aga ka rohkem kui 400 euroni.
https://majandus24.postimees.ee/3911199 ... vaga-hastiTartumaa põllumeeste liidu juhi Jaan Sõrra sõnul saaks Eesti põllumees võrdses konkurentsis kenasti hakkama. «Oleme seda ammu rääkinud, et kui terves Euroopa Liidus toetused ära kaotataks, elaks Eesti põllumees väga hästi,» rääkis Sõrra.
Täna on Eestis tegutsevale põllumehele makstavad toetused aga alla poole Euroopa Liidu keskmisest. «Kui vaatame toetuste suurust, on nad tagantpoolt kolmandad. Kui näiteks Soomes saavad põllumehed kordades rohkem toetusis, siis võivad nad ka oma toodangut odavamalt müüa,» selgitas Sõrra.
* 2003a ülevaatematerjalid olukorrast enne EU-ga liitumistÜhine põllumajanduspoliitika jaguneb oma meetmetelt I ja II samba toetusteks. I sammas puudutab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid, II sammas aga maaelu arengut, mida Eesti tasandil on juhitud Maaelu Arengukavaga (MAK). Kahe samba toetustele lisanduvad veel siseriiklikud toetused.
Just. Seda mina ka ei väida, nagu ei väida ka vastupidist.Kriku kirjutas:Aga sellest ju ei saa tuletada, et EL-ist väljas oleks Eesti põllumehel parem. Neil väidetel puudub igasugune loogiline seos.
Krizzist tõesti hästi aru ei saa... Igal pool - riik tehku, riik hoolitsegu ja see on siis vabaturumajandus?