www.militaar.net

Kriku kirjutas:Minu puhul oli väga lihtne - istun Elisa internetiühenduse otsas ja teen kodust tööd. Kui ära tüütab, siis lähen välja ja nuusutan õunapuuõisi. Kui veel rokem ära tüütab, lõhun pool tunnikest puid.

Nii minagi. Kaasaegne maja on ehitatud vana maja kohale ja ümber maja on vanad õunapuud, kõrged kuused ja kased... Pirita jõe ja Selveri lähedal. Palju linnulaulu ja rahulik. Aga linnas
Iseenesest maal elamise vastu polegi midagi, aga põllumeheks või loomakasvatajaks nagu eriti ei taha enam. Kuigi arvatavasti saaksin vana rasvaga sellega häda korral hakkama. Kujutan ette, et üsna suur osa Harjumma elanikest käib tegelikult linnas tööl. Lihtsalt pole enam nii palju põllumehi enam vaja kui vanasti.

hmm, kas pole mitte nii, et nende "kahehektariliste poola talude" juurikad ja fruktid on meie toidupoodides muljetavaldavates kogustes müügil?
ja meie suured saavad väikestest paremini hakkama, kuna pool tehnikast maksab pria kohe kinni ja ülejäänule saab ka toetusi. lisaks toetatakse seemnete ja väetiste ja mürkide ostmist. ja muidugi igasugu toetused põllupinna järgi. ja toodetud kraami saab muretult maha ka müüa.
väiksed suuremat osa neist hüvedest mitte mingi valemiga ei saa.
numbreid ja fakte otsida ei viitsi, seega nimetame eelpool toodud väiteid minu arvamuseks.

Ega siis CAP-i mõte pole rohkem toota. Vastupidi - siis suureneks toiduainete pakkumine ja hinnad läheks alla. Kogu CAP põhineb müüdil, et Euroopa peab olema valmis ennast vajaduse korral ise ära toitma. Selleks hoitakse maad põllumajanduslikus kasutuses, kuid ei soovita eriti toodangu kasvu. Jaan Sõrra väitele võib aga vastata, et kui EL peaks avama turu USA odavatele toiduainetele, siis on ninali suur osa nii Euroopa kui Eesti põllumajandusest.

Jah, tehnoloogiliselt maha jäänum tootmine saabki konkurentsis püsida vaid arenenuma ette riikliku sunni abil barjääre püstitades.

Martin Peeter kirjutas: Jaan Sõrra väitele võib aga vastata, et kui EL peaks avama turu USA odavatele toiduainetele, siis on ninali suur osa nii Euroopa kui Eesti põllumajandusest.

Kui USA GMO-pask EL turule peaks tulema siis ma hakkan päevapealt põllumeheks. Saab vähemalt endale toidu lauale .

Indrek Tarand arvab, et Vabaerakond oleks tema jaoks loogiline valik: https://www.err.ee/834674/kas-indrek-ta ... pist-valja

Üsna huvitav intervjuu.

vanahalb kirjutas: Kui USA GMO-pask EL turule peaks tulema siis ma hakkan päevapealt põllumeheks. Saab vähemalt endale toidu lauale .

Milles GMO süüdi on? Lihtsalt üks teaduse samm edasi
mis annab uued laiad võimalused.
Tuleb ainult neid võimalusi kasutada arukalt.
Pääsu teaduse arengust aga pole.
Varem või hiljem jõuab ka siia.

ants431 kirjutas:

vanahalb kirjutas: Kui USA GMO-pask EL turule peaks tulema siis ma hakkan päevapealt põllumeheks. Saab vähemalt endale toidu lauale .

Milles GMO süüdi on? Lihtsalt üks teaduse samm edasi
mis annab uued laiad võimalused.
Tuleb ainult neid võimalusi kasutada arukalt.
Pääsu teaduse arengust aga pole.
Varem või hiljem jõuab ka siia.

Ei ole need GMO-taimed ilmtingimata süütud ja ohutud asjad. Üks riske on nt. selline, et nad võivad anda hübriide kohalike looduslike liikidega ja tulemuseks on nn. superumbrohi, mis on resistentne umbrohutõrjevahenditele. Sellised superumbrohud võivad olla ka taimehaiguste kasvulavaks - taim võib olla haigusele piisavalt vastupidav, et haigus teda ei tapa, küll aga toimiksid sellised haigusekandjad-taimed väga edukalt haiguste levitajatena. Või siis võivad taolised taimed olla mürgised neist pahaaimamatult toituvatele kasulikele putukatele. Nii nagu relva tuleb käsitseda kui laetut, kuniks pole veendutud vastupidises, tuleb ka GMO-desse suhtuda kui potentsiaalsesse ohtu, kuniks pole 101% veendutud nende ohutuses.

Täpselt sama käib terariistade, autode ja relvade kohta.

Ei metallurgia ega GMO pole hea või halb iseenesest. Mõlemaga annab teha nii palju häda kui palju head.

Riigireformijate üks liidreid Olari Taal demonstreerib asjatundmatust:

Millal te ise viimati kohtasite ametnikku, kelle puhul mõtlesite, te tema tööd pole tegelikult vaja?
Seda tuleb päris tihti ette. Kohe tulevad meelde looduskaitseametnikud. See bürokraatia on täitsa üle mõistuse. Palju funktsioone võiks üle anda kogukondadele.

Kuidas see välja peaks nägema, et kogukond teeb looduskaitset?
Kui on tugevad omavalitsused, siis midagi teeb omavalitsus ja võiks olla midagi, kus kohalik rahvas saab kaasa rääkida. Miks ei võiks looduskaitsealade või hoiualade juhtimine käia läbi ühiskondlike nõukogude?

Eesti maksukoormus on umbes 34 protsenti SKTst ja ettevõtjad on märkinud, et koormus hakkab üle jõu käima. Milline maksukoormus võiks olla, et inimesed saaksid elada ja ettevõtlus õitseks?
Sellele ma ei oska vastata. Hädaga on inimesed õppinud elama igat moodi. Meil on momendil 618 000 palgasaajat ja 622 000 ülalpeetavat. Palgasaajate hulgas, pange tähele, on 130 000 avaliku sektori töötajat. Primaarseid maksumaksjaid on meil seega jämedates joontes 500 000 inimest, kes peavad kogu ühiskonda üleval. Ma ei oska öelda, kus see piir on. Kui oskaks, ega ma ausalt öeldes ei passiks siis siin teie juures, vaid oleksin Londonis mõnes pangas vanemanalüütik.

Kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - kui tõesti on vajadus Eesti riiki reformida ning mingid Londoni pankade vanemanalüütikud selle käigus tekkivatele küsimustele vastata oskavad, siis tuleb need vanemanalüütikud selle kallal tööle panna ja neid kuulata. Ma üldiselt pean Olari Taalist lugu, aga sellised teaduspõhised tegevused lihtsalt ei ole tema cup of tea, nagu Londonis öeldakse. Kui inimene ise tunnistab, et vaatab mõne Londoni panga vanemanalüütiku poole alt üles, siis ta ei peaks arvamusliidrina esinema.

Ja tegelikult on need vajalikud inimesed muidugi Eestis olemas, pole vaja Londoni poole vaadata.

Ikka hämmastavalt nõrk jutt.

LISATUD: Viga parandatud, OT Riigireformi SA, mitte 200-te tegelane.

Härrased,suur suvi kohe kohe käes.Poliitelul on tegus suvepuhkus Eestis,sest kõik valmistuvad 2019 aasta valimisteks.Mõll hakkab pihta ju kohe peale suvepuhkusi.
Panen siia 2015 aasta Riigikogu valimiste tulemused:
https://et.wikipedia.org/wiki/2015._aas ... _valimised
Esikolmik oli Reform(27,7),kesikud(24. ja sotsid(15,2).Nendest tahapoole jäid IRL(13,7),Vabaerakond(8,7) ja EKRE(8,1).Alla valimiskümnist Rohelised,Rahva Ühtsuse Erakond,Eesti Iseseisvuspartei ja uue nimega kommud.
Nüüd oleme aastas 2018 ja viimaste küsitluste järgi on Reform juurde saanud ca.5 protsenti(kuskil 32 prossa peal),kesikud samal tasemel,sotsid kukkunud valusasti nagu ka IRL.Kui sotsidel on veel võimalus jääda parlamenti,siis IRL.ga on asjad väga kriitilised.Viimases hädas tahetakse isegi oma algset nime tagasi-Isamaaliit aga poliitiliselt on nad ennast ikka parajalt laibaks lasknud,alustades koostööd loomakarja parteiga,kellest meist ajakirjanduses meil ja mujal hõikab näiteks keemiaproua Janake või muud sulelised.
Üks proua parteis veab oma agendat-tasuta transporti,kuigi seda raha(mis läheb tasuta transpordile) oleks näiteks vaja peredele,huvialakoolidele,spordiringidele.Aga oma tagasivalimise nimel tehakse kõik vigurid ära ja tulemuseks on see,et kuuleme kuidas sünnitusosakondi väljaspool Suurt-Tallinna suletakse,kuidas ka meil rahvas radikaliseerub ja tahab kõva kätt.
Tõusnud on IRL-i ja ka näiteks parlamendist välja jäänute arvelt muidugi EKRE,paneme numbrid kokku ja tulemuseks ongi nii enam vähem toetuse suurus käes.
Seega on minu arust aeg teha esimesi pakkumisi.
Usun,et võidu saavad reformikad,kas just 32 prossaga aga usun,et 30 protsenti tuleb ära.
Trend,kus kesikud jäid napilt võidule Tallinnas võib tegelikult ka riigi tasandil hakata toimima.Seetõttu arvan,et,kui jäädakse eelmise valimistulemuse juurde oleks see tegelikult Ratasele väga suur saavutus.
Sotsid võivad osa vene hääli endale saada ja sellega kesikute vene keelse valija selgelt eristada(kesikud-nn.nõuka aja inimesed,venelased,kes näevad integratsiooni ühesuunaliselt,nn.putinistid).Sotsid võivad hankida endale noorema põlvkonna hääli,mida nad ka tegid kohalikel valimistel,see võib neid aidata Riigikokku aga üle 11 protsendi ma neile ei paku.
IRL-i saatuse määrab milline on EKRE valimiskampaania,kui see on edukas ja suunatud just ka IRL valijate suunas eesmärgiga need endale saada,siis IRL,kui parlamendipartei on tegelikult ajalugu.
Ma ei näe nende hulgas karismaatilist ja aktiivset liidrit peale tulemas,mis nad laukast välja tõmbaks.
EKRE,pakun maksimum 17-18 protsenti,mis teeks nad kolmandaks parteiks Eestis ja peale hulga aastaid peale nende eelmise osaluse (siis Rahvaliidu nime all) ka annaks võimaluse osaleda valitsuses aga siis on variandid kas reformarite või kesikutega.Mistõttu oleks sellised liidud väga pingelised ja usun,et oleme siis tagasi 90-nendate poliitikas,kus valitsuste iga oli maksimum 2 aastat.
Võimalikud üllatajad oleks Vabaerakond,kui ta jääks parlamenti ja rohelised,kui nad jõuaks parlamenti.Ülejäänud eelmiste valimiste osalejad teevad oma tulemuse,nagu nad alati on teinud(1-2 protsenti).
Need on mu pakkumised.

Mina prognoosin, et üle pika aja tulevad tõepoolest põnevad ja ka osaliselt prognoosimatut valimised nii erakondade poolt jagatava häältearvu kui ka valimiste järel kokku pandava valitsuse osas.

Nii 2007., 2011. kui ka 2015. aasta valimiste puhul võis olla ette täiesti kindel, et sisse saavad neli senist suuremat peavooluerakonda (Ref, KE, IRL, SDE) ja küsimus oli vaid häälte täpses jagunemises, ning ka selles, et kes väikestest ja väetitest napilt sisse saab (rohelised, EKRE, Vabaerakond) või välja langeb (Rahvaliit, rohelised). Valitsuskoalitsiooni osas ei olnud ei 2011. kui 2015. aastal mingit kahtlust, et valitsuse moodustab Reformierakond koos IRL-i ja/või SDE-ga, sest alates 2007. aasta aprillisündmustest ei olnud küsimustki Keskerakonna valitsusse pääsemise osas seni, kuni erakonda juhib Savisaar. Mis tegelikult oli ka kõigile teistele asjaosalistele tegelikult üsna mugav olukord.

Tänaseks (ja ilmselt ka 10 kuu pärast, kui on valimised), on aga Keskerakond muutunud kõigi jaoks de facto parketikõlbulikuks, ning järgmise valitsuse moodustab üsna suure tõenäosusega see kahest suurest (KE või Ref), kes saab valimistel enim hääli. Valides seejärel siis juba ise, keda ta valitsuse paati kaasab.

Keskerakonna puhul ei ülehindaks ma nende tänast Ref-ist kehvemat seisu reitingutes. Neil on kindlasti teatud potentsiaal oma toetuse suurendamiseks eestikeelsete valijate seas (venekeelsete osas on neil monopoolne seisund), ja nad ei ole oma kampaaniamasinat veel õieti käimagi pannud. Kaasa aitab võimul olemine, st valija viimase 10+ aasta puhul on alati eelistanud miskipärast peaministrierakonda. Kõik tänase valitsuse patud ja probleemid nuhtleb valija pigem IRL-i ja SDE kaela, ja seda ka paljuski teenitult.

Nii et mina täna mürki ei võta, et Ref-i 30+% reiting püsima jääb. Aga võib ka jääda, sest neil on 10 kuud aega et valitsuse tänast poliitikat kritiseerida, neil on palju tuntud ja populaarseid nägusid (ja enne valimisi tuleb neid veel juurde), neil on ajalooliselt olnud tugevad kampaaniaid. Lisaks on prognoosimatu, millist mõju võib valijate käitumisele avaldada vahetult enne valimisi toimuv tulude deklareerimine „uue süsteemi“ järgi – kui see peaks esimesel korral kujunema suuremat sorti pornoks, siis võib lubadusega „taastame vana hea lihtsa ja võrdse maksusüsteemi“ päris palju võita.

EKRE teeb tänase seisuga ilmselt kolmanda tulemuse, ilmselt u 15% kanti. Nende üldine, stabiilselt sel tasemel reiting ja väljakujunenud püsivalijaskond toetab seda. Ilmselt ei kujune probleemiks ka tuntud ja uute nägude puudumine (vähemalt täna), sest erinevalt kohalikest valimistest (kus EKRE tegelikult põrus võrreldes reitingu ja erakonna enda ootustega) valitakse parlamendivalimistel nende puhul rohkem brändi, maailmavaadet ja nimekirja nr 1-te, kes iganes seal parajasti ka kirjas pole.

SDE on nendest „väiksematest ja vasematest“ vendadest minu hinnangul see, kes kindlasti Riigikokku sisse saab. Iseasi, kui suure hulga kohtadega. Mida iganes parempoolse inimesena arvata nende maailmavaatest ja poliitikast, siis on neil siiski olemas tugev püsivalijaskond, paar-kolm tuntud ja populaarset nägu igas valimisringkonnas, ning erinevalt IRL-ist ja Vabaerakonnast ka mingi selge maailmavaade ja poliitika.
IRL võib enne valimisi teha veel ühe viimase pingutuse, ja napilt sisse saada. Nagu juhtus 1995. ja 2003. aastal. Aga igasuguse maailmavaate ja püsivuse on see erakond kahjuks kaotanud, ja ka valija tunnetab seda. Aga võibolla oleks parem, kui nad 2019. aastal künnist ei ületaks, likvideeruksid ja vabastaksid platsi mõnele uuele ja värskele positiivse programmiga konservatiivsele erakonnale. Nišš selleks on olemas inimeste näol, kes ei taha tegelikult toetada ei allakäinud IRL-i, vormitut Vabaerakonda ega ka poliittehnoloogilist Ref-i, aga kes seda siiski parema puudumisel teevad.

Sama kehtib ka Vabaerakonna kohta. Ei näe, et kellelgi, sh neil endal oleks enam erilist usku selle ettevõtmise jätkusuutlikkusse. Kui neil õnnestub enda ridadesse meelitada I. Tarand, siis on künnise ületamine vast garanteeritud, kuid mitte selline kohtade arv, mis võimaldaks neil ka midagi suurelt mõjutada. Ja see jälle on asi, mille peale I. Tarand, nagu ta viimases intervjuus viitas, ilmselt välja ei lähe.

Uute tulijate tulemisse ma eriti ei usu. Kõik nišsid on täna täis, isegi liiga hästi täis selleks, et nt Eesti 200 tõsiselt püünele pääseks.

Aga valitsuskoalitsioonide osas on minu arvates lahti kõik võimalused, v.a. võibolla valitsus, kuhu kuuluksid korraga nii SDE kui EKRE. Kõik teised ei ole täna mingeid „välistavaid“ erakondi välja käinud. St ilmselt moodustab valitsuse KE või Ref (olenevalt sellest, kes rohkem hääli kogub). Koalitsiooni võetakse ka EKRE, sest teised kombinatsioonid on väsinud ja kulunud, ning ilmselt on ka teised erakonnad huvitatud sellest, et EKRE end „reaalse eluga“ ära põletaks, või vähemalt oma demagoogia-tuure maha keeraks. Kui kahepeale ei tule kokku 51+ häält, siis võetakse ka mõni väiksem vend punti. Ei saa välistada ka Keskerakona ja Reformierakonna ühist koalitsiooni juhul, kui EKRE oma punased jooned liiga punaseks ajab, ja teised hädavaevu sisse saanud erakonnad soovivad pigem opositsioonis jõudu koguda.

Suuresti nõustun akf analüüsiga ja ütleks, et põhistsenaariumid on kajastatud.
Siiski on tänapäeva kaootilises maailmas alati võimalikud üllatused, mida võivad põhjustada näiteks järgmised tegurid:
1. Rahvas on tüdinud vanadest poliittehnilistest nippidest ja enesega rahulolevast eliidist. Seetõttu on uute tulek siiski võimalik. Kõik oleneb tulijaist endist.
2. Seekord saab Reformil ja Keskil olema raske väljamängida omavahelist vene kaarti. Keski valitsemine ei ole põhjustanud riigi okupeerimist ega pankrotti, kuid valitsusjuhi erakonnana ei ole eriti mugav oma vene valijatelele varjamatut putinismi välja käia. Reformil on ka üsna nõrk liider ja see saab enne valimisi ka selgeks.

Eesti 200 erakonda muudkui aga tehakse: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=82271563