www.militaar.net

Viimasel ajal on olnud rohkem uudiseid elektrihoidlate põlengutest ja need põlengud kestavad kaua, päevi ja kauem. Lenduvad gaasid on mürgised ja seetõttu neid akusid elupiirkondade lähedale ehitada ei tohiks. https://youtu.be/A7UY4ioP4VQ?si=Zz3DXs0_IqI4RvA4

Kilo Tango kirjutas: ↑18 Juun, 2024 15:32

kalvis kirjutas: ↑18 Juun, 2024 14:12 ... Tänane seis - eestis pole salvestusvõimsust.

Ükski realistlik salvestustehnoloogia ei võimalda meil üle elada perioodi oktoobrist märtsini.

100% nõus. Ka on salvestusjaamad üsna kallid.
Heal juhul võibolla 10 aasta pärast on ehk niipalju - päevase liigse päikeseenergia suudaksime tipptunni jaoks kasutuseele võtta.

Ükski realistlik salvestustehnoloogia ei võimalda meil üle elada perioodi oktoobrist märtsini.

Mina sellega nõustuda ei saa. Esmalt vesiniku tootmine ja seejärel suuremast osast vesinikust metaani tootmine on realistlik. Tehnoloogia on olemas, seda arendab Saksamaal asuv Karlsruhe tehnoloogiainstituut, kasutegur pole täiuslik, aga on talutav. Hoidla on Lätis. Et mitte täielikult sõltuda Lätist, võib rajada Eestis väiksemaid gaasihoidlaid, tõenäoliselt küll maa peale, kuna puudub sobiv geoloogia.

Ja Läti hoidla mahutab "oktoobrist aprillini" koguse energiat kõigi kolme Balti riigi jaoks praeguste vajaduste juures. Kasvanud tulevikuvajadusi võib-olla mitte.

Kas seda sorti salvestus on majanduslikult kõige mõistlikum, ma öelda ei tahaks. Aga tehniliselt realistlik on ta kindlasti.

lennumudelist kirjutas: ↑19 Juun, 2024 20:05 Kas seda sorti salvestus on majanduslikult kõige mõistlikum, ma öelda ei tahaks. Aga tehniliselt realistlik on ta kindlasti.

Mõiste "tehniliselt realistlik" ei oma tähendust, kui majandusmudel sellega kaasa ei tule.

lennumudelist kirjutas: ↑19 Juun, 2024 20:05

Ükski realistlik salvestustehnoloogia ei võimalda meil üle elada perioodi oktoobrist märtsini.

Mina sellega nõustuda ei saa. Esmalt vesiniku tootmine ja seejärel suuremast osast vesinikust metaani tootmine on realistlik. Tehnoloogia on olemas, seda arendab Saksamaal asuv Karlsruhe tehnoloogiainstituut, kasutegur pole täiuslik, aga on talutav. Hoidla on Lätis. Et mitte täielikult sõltuda Lätist, võib rajada Eestis väiksemaid gaasihoidlaid, tõenäoliselt küll maa peale, kuna puudub sobiv geoloogia.

Ja Läti hoidla mahutab "oktoobrist aprillini" koguse energiat kõigi kolme Balti riigi jaoks praeguste vajaduste juures. Kasvanud tulevikuvajadusi võib-olla mitte.

Kas seda sorti salvestus on majanduslikult kõige mõistlikum, ma öelda ei tahaks. Aga tehniliselt realistlik on ta kindlasti.

Iga kord kui keegi mainib energeetika kontekstis vesinikus energia salvestamist kobab käsi kabuuri järele. Tegemist on rohekorruptsiooni põhilise meetodiga, mis ei saa mitte iial reaalsuseks.

Maailmas siiski vesinikuga tõsiselt tegeldakse ja vaevalt see kõik korruptsioon on. Tõsi on see, et gaasilise vesiniku säilitamine pole kõige parem plaan. Aga seda saab siduda ka vedelatesse ühenditesse ja neid on juba kergem säilitada. Enne veel peab vesinikku õppima piisavalt odavalt ja väikeste energeetiliste kadudega tootma.

Enne selliste vesinikupõhiste ulmeprojektidega tegelemist võiks biometaaniga hakkama saada , kas saame ? Olid katsetused linnaliinibussidega , kuidas õnnestus , vist jäi katki .

Jaanus2 kirjutas: ↑20 Juun, 2024 6:21 Maailmas siiski vesinikuga tõsiselt tegeldakse ja vaevalt see kõik korruptsioon on. Tõsi on see, et gaasilise vesiniku säilitamine pole kõige parem plaan. Aga seda saab siduda ka vedelatesse ühenditesse ja neid on juba kergem säilitada. Enne veel peab vesinikku õppima piisavalt odavalt ja väikeste energeetiliste kadudega tootma.

Ka vedelasse olekusse säilitamine on liiga kallis tegevus. (samal põhjusel ei tasu rõhu eneergiasse elektrit hoiustada). Elektrolüüsil meetod ei olegi väga kallis, asi on energias (kogu vesiniku kütteväärtus tuleb elektrienergiast) - hiljem vesinikust tagasi elektrit tehes on kas väga kallis või kogu protsessi kasutegur olematu.

parkija kirjutas: ↑20 Juun, 2024 6:35 Enne selliste vesinikupõhiste ulmeprojektidega tegelemist võiks biometaaniga hakkama saada , kas saame ? Olid katsetused linnaliinibussidega , kuidas õnnestus , vist jäi katki .

Kusjuures biometaan on neist projektidest kõige asjalikum ja täiesti tasuv. Vaja on vaid 3 auguga (kaks on suurt, ühest rohi sisse, teisest kompost välja, 3 on metaani jaoks) madalsurvega suurt paaki. Väidetavalt saab mõni isegi kilega hakkama... Lae all imed metaani välja, kes otse pliiti, kes kompressoriga balloni (auto omassee). mõnel maal talunikud kasutavad. Vaja on lihtsalt heinamaad ja niidukit. Ma ei tea kuidas talvel käitad, kas siis kasutada reovett?
Eestis lihtsalt praegu rohkem ei jätku biometaani kuna tootjaid on liiga vähe. Aga talunikud võiksid mõelda.

Eestis biometaani täitsa kasutatakse, bussid sõidavad sellega. Sama metaan mis maagaasis, vahet pole. Toodetakse liiga vähe veel ja saaks toota rohkem. Aga Euroliidule metaan (ka biometaan) ei meeldi, pidi lekkima ja kliimasoojenemist põhjustama.

Jaanus2 kirjutas: ↑20 Juun, 2024 6:21 Maailmas siiski vesinikuga tõsiselt tegeldakse ja vaevalt see kõik korruptsioon on. Tõsi on see, et gaasilise vesiniku säilitamine pole kõige parem plaan. Aga seda saab siduda ka vedelatesse ühenditesse ja neid on juba kergem säilitada. Enne veel peab vesinikku õppima piisavalt odavalt ja väikeste energeetiliste kadudega tootma.

Vesiniku puhul on probleemiks see, et selles energia salvestamiseks on vaja:
1. Väga kalleid elektrolüüsereid
2. Vesiniku salvestamist (mis on kallis mistahes kujul - ka vedelal)
3. Selle tagasi elektriks moondamist (samuti kallis ja ebatõhus)

Kõik need energiakaod liituvad ja tulemuseks on väga madal ringtsükli tõhusus mistahes lahenduse puhul.

Jutud sellest, et "moondame vesiniku vahepeal ammoniaagiks või metaaniks" vms. lähtuvad inimeste suust, kes lähtuvad (tõesest) eeldusest, et keskmisel poliitikul ja tema valijatel pole õrna aimugi, mis asi on energia jäävuse seadus ja kuidas entroopia asjasse puutub. Igatahes asja rusikareeglini lihtsustades - iga konversioon toob kaasa lisa energiakaod ja seega salvestatud energiakoguse vähenemise.

Ehk siis mistahes vesiniku mudel teile nina alla torgatakse - mida rohkem etappe selles on, seda lollim see on.

Aga - kui taastuvenergia on mingil perioodil väga odav ja ülekülluses, siis lihtsalt peab seda kuidagi salvestama, et asjal mõte oleks. Selleks elab kaod ka üle, kui need vähegi mõistlikud on. Isegi pumpelektrijaam salvestab umbes 20-protsendise kaoga. Valida on kas midagi salvestada või mitte midagi salvestada. Ainult tuumajaamadele ka kogu maailma energiavajaduse katmist üles ei ehita. Meie küll põhimõtteliselt saaksime, aga me ei saa lihtsamaidki asju otsustatud ja tehtud. Rohkem ei jaura praegu.

Kaod salvestusel kadudeks aga ärme unusta nende mega / hüper / super / giga projektide ehitusmaksumust , pumpsalvesti projekti vedav ettevõte on ju ka riigi garantii ootel . Miks küll ei saa olla energiaturul aus toetustevaba konkurents , kui on toodangut üle ja hind vastu põrandat , tooda vesinikku või veeldatud sünteetilist kütust või aja mereveest kulda välja , vabad valikud , millegi pärast on vaja garantiisi riigilt , tahad rajada meretuulepargi , palun aga kaablid ehk ühendused ehita ka ja ilma toetusteta .

Jaanus2 kirjutas: ↑20 Juun, 2024 10:35 ... Ainult tuumajaamadele ka kogu maailma energiavajaduse katmist üles ei ehita...

1. See väide on sisutühi
2. Selle järele pole ka vajadust. Näiteks Austraalia on võimalik ilmselt viia 80-100% üle päikese+tuule+salvestuse mudelile.

Maakera on ümmargune, kassatead.

Jaanus2 kirjutas: ↑20 Juun, 2024 10:35 Aga - kui taastuvenergia on mingil perioodil väga odav ja ülekülluses, siis lihtsalt peab seda kuidagi salvestama, et asjal mõte oleks. Selleks elab kaod ka üle, kui need vähegi mõistlikud on. Isegi pumpelektrijaam salvestab umbes 20-protsendise kaoga. Valida on kas midagi salvestada või mitte midagi salvestada. Ainult tuumajaamadele ka kogu maailma energiavajaduse katmist üles ei ehita. Meie küll põhimõtteliselt saaksime, aga me ei saa lihtsamaidki asju otsustatud ja tehtud. Rohkem ei jaura praegu.

Ärme unusta, et salvestid on ikkagi ka tarbijad. Kui elekter odav siis salvesti näol on tegu tarbijaga ja see tõstab ka hinda. Salvestist elektrit välja anda on see tootja ja alandab ka hinda. Akudel põhinevad salvestitel on mõtet teatud arvul täis ja tühjaks laadimise tsüklites ja elektri hinnas. Sellel ei ole mõtet, et suvel laen täis ja sügisel tühjaks. See ei tasu lihtsalt ära.
Põhiline probleem on ikkagi pikaajalises tootmise puudujäägis. Selleks ei ole normaalse hinnaga lahendust.