www.militaar.net

Laevaliikluse tihedust Soome lahe arvestades pole eriti võimalik seal eriti paljudel alustel sabas sõita.
Ainult mingit eelselektsiooni tehes. Ankruga kündmise puhul on kindlasti abiks sonar (soomlaste Haminad saavad selle), sest ankruketi ja ankru kolin merepõhjas kostab kaugele.

Paistab, et vajalik tehnoloogia on pukseeritav sonar, mis on laeva enda mürast eemal trossi otsas ahtri taga ja kuuleb rohkem. Nagu kahtlasi helisid hakkab kostma, tuleb välja selgitada, mis laevad antud asimuudil on ja küllap ka süüdlane juba paistab.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 0:19 Somaalias, rõhutan SOMAALIAS tehakse seda piraatide poolt.

Mereröövlid ei ole hea näide. Nemad saavad valida ilma nii ilma kui sihtmärki ja ka alati ei õnnestu. Kui meil õnnestub kinnipidamine igal kolmandal või kümnendal juhul, siis sellest ei piisa.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 0:19 Kui ilm on nii vilets, et meie paadid, kopterid ja laevad ei võimalda seda teha, siis võetakse alus maha enne Läänemerelt lahkumist või tuleb kasutada liitlaste abi.

Senine praktika pole selles osas julgustav.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 0:19 Alternatiiv on oodata siit edasi 3-5 aastat kuni olete omale "merekindlama, kiirema ja soovitavalt relvadega laeva saanud".

Jah. Ma ei nimetaks seda küll alternatiiviks, vaid siiamaani ongi tegu olnud plaaniga “A”. Oleks 3-5 aastat varem pihta hakanud, oleks praegu midagi valmis. Praegu on nii palju vahet, et kuna olemasolevad laevad muutuvad peagi kasutamiskõlbmatuks (laeva projekteerimine ja ehitamine võtab aastaid), võiks seekord lähtuda sellest, milliseid laevu tegelikult vaja on.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 0:19 Aga kuule URR, kui te nii väetid olete, äkki vähendaks siis teie ülesandeid ja hoiaks kokku ressurssi?

Teoreetiliselt täiesti võimalik lahendus: las Elering ja Elisa valvavad oma kaableid. Kuulsin täna ka ettepanekut hoopis riigile kaabliparanduslaev hankida, et katkised kaablid kiiresti korda saaks. Lahendus seegi, aga kas ka kõige väärikam riigi jaoks? Samuti võib ka vana süsteemi juurde tagasi minna, kus mere peal tegutseb PPA, aga need kulud peab ikkagi riik kandma, isegi kui raha teisest taskust tuleb.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 0:19 Ja selle kohalolu osas oled sa URR ka pigem teoreetik. Meelega kritiseerin, sest muidu vist ei hakkagi kaasa mõtlema. Ma küsisin: Mida see kohalolek sisuliselt tähendab? Mis tegevused sellega kaasnevad ja mis MeVil täna siis puudu on?

Kohalolek tähendab, et piisava võimekusega laev on merel. Sellega kaasneb võime teisi laevu tuvastada, vajadusel ka peatada ja sihtmärgistada. Puudu on piisav hulk piisavalt kiireid ja merekindlaid, vajalike sensorite ja relvadega varustatud laevu. Edasi punktide kaupa.
1) Ideaalis jah, aga 90 miili pole vaja, sest huvialasid saab prioritiseerida. Teine aspekt on heidutus: ka liikluses vähendatakse kiirust, kui politseiautot näha on. Isegi kui ideaal pole saavutatav, on suur vahe, kas pidada silm peal igal kümnendal või igal kolmandal laeval või kahel laeval kolmest.
2) See on väga hea küsimus. Keegi meist ei tea, mis oleks juhtunud, kui Eagle S poleks Soome vetesse sõitnud. Ma saan aru, et vähemalt sellega praegu tegeletakse, et edaspidi oleks käsk ja õiguslik alus sekkumiseks.
3) Raju on 235 tonnine ja 44,6 meetrine laev. Ma pean uurima, milline ta merekindlus on, sellega läheb natuke aega. Oma kogemusest võin öelda, et kahemeetrise lainega on 50 meetrisel miinijahtijal juba väga ebamugav. Sealt edasi tegeleb meeskond peamiselt kusagilt kinni hoidmisega ja radar näitab enamasti laineid. 2,5 meetrised lained võivad takistada parvlaevaühendust Soome lahel. Selliseid laineid on seal 30-40 päeval aastas. 12,7 mm kuulipilduja jääb suure laeva peatamiseks nõrgaks. Seda pole väga märgata kui päris silla pihta pihta ei lase ja siis võivad juba ohvrid tekkida. Disabling Fire on võimatu. Kõige olulisem on see, et Rajusid on üks. Rusikareegel on, et ühe laeva 24/7 merel hoidmiseks on vaja kokku kolme. Kurvits saab muidugi paremini hakkama, aga kuulipildujast suuremaid relvi pole olemasolevale laevale lihtne lisada. Esiteks peab olema selleks vaba ruum. Teiseks peab tekk suutma relva raskust kanda (tuleb välja, et praegused kahurid on Sandownide jaoks natuke liig: laevade moderniseerimise ajal selgus, et kuigi kered on paremini vastu pidanud kui oleks võinud arvata, olid need kohad, kuhu kahuri alus kinnitub, väga kulunud). 76 mm kahur ulatub juba läbi peateki, st ka selle all peab vastav rum olema (https://www.mycity-military.com/slika.p ... cannon.jpg).
Ju on viga minus, aga mul hakab järg käest ära minema, mille üle vaidlus käib. Joonistasin algoritmi, et selgem oleks. Minu meelest on nr 3 vastus "rohkem ja paremaid laevu", KT jaoks helikopterid, kellegi kolmanda jaoks midagi muud.

Ma mõtlen selle Soome lahe kaabliteema osas, kas selle asemel et omale täispakett võimekusi in-house hankida, poleks mõtekam üritada soomlastega tihedamalt koostööd arendada? Nad veidi rikkam ja suurem riik, saavad omale lubada sellise relvastuse ja ilmastikukindlusega laevu mis meil eelarvesse üsna suure augu jätaks. Oleme ju nüüd ametlikult liitlased ja sõja korral on niikuinii vaja tegevusi Soome lahel operatiivselt kordineerida.

Nothing comes from nothing. Kui keegi küsib, et mis mereväel on puudu, siis palun lugege viimase paarikümne aasta riigikaitse arengukavu, kus on täpselt kirjas, mida arendatakse ja mida mitte. Ja te saate teada, et enamuse sellest ajast on arendatud miinitõrjelaevastikku. Eesti riigi kaitseks merel ei ole seni laevastikku arendatud. Miinid ja raketid tulid RKAK-i väliselt poliitilise otsusena ja on hea algus, aga ilma laevastikuta kasutud. Kui keegi peaks ka täna veel säutsuma, et kõike saab teha kaldalt, mehitamata vms, siis ma ütlen et tulge ja tehke – annan oma ameti päevapealt üle ja soovitan nii eelmisel kui tänasel MeVÜ-l sama teha. Hetkel on laevastiku arendamise protsess käimas ja selle ütles kaitseminister ise eelmise pühapäeva AK-s välja [1].

Teiseks, kui keegi küsib, miks merevägi midagi ei tee, siis isegi kui vahendid selleks oleks, ei oma MeVÜ (ega ka KVJ) voli, et potsentsiaalselt rahvusvahelisi poliitilisi probleeme põhjustada või isegi kogemata vaenutegevust alustada. Seda nüüd valitsuskabinetis arutati ja minister algatas kiirkorras seaduste täiendamise. Sõda on poliitika jätk teiste vahenditega. Meil ei ole huntat. Kui KVJ MeVÜ-le käsku ei anna, siis merevägi sõda ka ei alusta. Ja kui KVJ-le selget volitust ja korraldust ei anta, siis ta seda ka ei tee. On väga veider, kust tuleb õigusriigis soov õigust ignoreerida, rahvusvahelise õiguse puhul suisa ise Haagi või IMO arbitraaži poole astuma hakata? Äkki hariks end – nii Venemaa (küll erineval eesmärgil) kui meie liitlased ajavad vähemalt rahvusvahelises õiguses näpuga üsna selgelt järge.

Kokkuvõttes – kui viimase kümne aasta RKAK-ides ei ole midagi kirjas võimest merealadel kohal olla ja seal toimetada, siis isenenesest sellist võimet tekkinud ei ole. PPA-st üle tulnud on küll hea algus, aga nagu selgub, mõnevõrra butafoorne. Ning kui riigi poliitiline juhtkond pole sõnastanud poliitikat (ingl k sõna policy), siis me KV-s ei saa seda sõjaliste vahenditega ka ellu viia.

Aastakümnete jooksul toimunud ingorants paistab üha selgemini välja. Tänane seis on kehvake – see ei ole ju kellelegi saladus, aga arenguperspektiiv näikse olemas olevat, nagu minister ütles. Samas, kui täna ei otsustata ja tegema ei hakata, oleme ka 3-5 aasta pärast samas seisus. Kui see nii jääb võib ka mu miinid kellelegi targemale ära kinkida, sest veesata pole neid millegagi. Kindlasti on võimalik ka merejulgeolekuekspert Rahumägi käest teenust ostma hakata, või luua eraldi kolme-neljatähelise lühendiga amet (neid juba on), manguda soomlaste käest või NATO-t appi paluda.

NATO puhul tasub natuke ettevaatlik olla, sest meie nagu olemegi see NATO. Mis puudutab NATO ’operatsiooni’, kahte Läänemerre sisenenud laeva jms, siis NATO käsuahelas olevate laevad on nähtavad HQ MARCOM kodulehel: https://mc.nato.int/missions/NATO-standing-naval-forces (vajutage nr 1 gruppidele, need on Põhja-Euroopas). Jah, lugesite õigesti, kokku täna kõigest 4. Aga lisaks Eestimaale ja tema kaablitele on NATO-s veel 31 maad oma probleemidega, nii et kõike siia ei saadeta.

Kõik eelnev on kirjutatud mitme grammi irooniasoolaga, sest kogu küsimusepüstitus teeb tigedaks. URR mainis üht killukest, mis on vähemalt mõni paar korda kordunud: merevägi esitab järjekordse arenguplaan - otsustajad-ametnikud ütlevad, et liiga kallis - merevägi küsib siis, kui palju raha siis kulutda saab - otsustajad-ametnikud ütlevad, et ei ütle. Kusjuures kogu see punnitamine on olnud alt-üles: näe vaadake, see sinine on meri! Siiski pole see mingi mere-spetsiifiline nähtus, vaid SDS – Strategy Deficiency Syndrome (ref: Colin Gray).

Parima soovituse kogu kupatusele andis Jaak Aaviksoo [2]. Vb on tõesti aeg selgroog kasvatada ja suveräänse riigina käituma hakata. „Vähem möla, pikem samm,“ nagu ta aastaid tagasi kunstnikelt saadud sõnumiga neile tagasi lajatas!

1. https://www.err.ee/1609573633/ak-nadal- ... ks-vajavad
2. https://epl.delfi.ee/artikkel/120347376 ... -pekstakse

Poti soldat kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 18:09 Ma mõtlen selle Soome lahe kaabliteema osas, kas selle asemel et omale täispakett võimekusi in-house hankida, poleks mõtekam üritada soomlastega tihedamalt koostööd arendada? Nad veidi rikkam ja suurem riik, saavad omale lubada sellise relvastuse ja ilmastikukindlusega laevu mis meil eelarvesse üsna suure augu jätaks. Oleme ju nüüd ametlikult liitlased ja sõja korral on niikuinii vaja tegevusi Soome lahel operatiivselt kordineerida.

Soome Laivu 2020 projekt tellime ka ühe "Virumaa" hinnaga 400+ miljonit, äkki saaks Ukraina abistamise 100 miljonit kaitseeelarve realt minema ja 4 aastaga laeva raha koos. Saaksime laeva 117m jääklassiga, õhutõrje, torpeedod ja Blue Spear pardal. Soomel oleks neid 4 ja meil samasugune viies juures.

aj. sellega see jama et sõna on antud, politiikud pildi teind , uus amet Brüsselis olemas. Kui pole suutnud 15 aastat kopteri probleemi lahendada, õppust võtta eelmisest lõhkumisest , siis miks peaks nüüd midagi juhtuma.

Minu arvates olete te mereväelased aina rohkem kaldumas "teise äärmusesse".

Miinid ja raketid tulid RKAK-i väliselt poliitilise otsusena ja on hea algus, aga ilma laevastikuta kasutud. Kui keegi peaks ka täna veel säutsuma, et kõike saab teha kaldalt, mehitamata vms, siis ma ütlen et tulge ja tehke – annan oma ameti päevapealt üle ja soovitan nii eelmisel kui tänasel MeVÜ-l sama teha. Hetkel on laevastiku arendamise protsess käimas ja selle ütles kaitseminister ise eelmise pühapäeva AK-s välja [1].

Miinid ja raketid ei tulnud midagi ainult poliitilise otsusena. Sel hetkel kui nad otsustati, olid nad KV arenduse prioriteedid 1 ja 2. Täpsemalt 2 ja 3 oli lühimaa- ja pikamaa laevatõrjeraketid. See oli MeV ja KVJ ja KVPS ettepanek KaMinile, mille nad heaks kiitsid kui raha on. Seda me küsima läksime - täiendavat raha täiendavateks võimeteks. Sel hetkel saabus grupp poliitikuid ÕT jutuga ja välja tuli see mida KV (MeV) tahtis eelkõige.

Nüüd teie äärmusest. KES on see kes ütleb, et KÕIKE saab teha kaldalt? Ma ei tea mitte kedagi KVs või KaMinis. Mitte kedagi. Ausalt. Küsimus on siiski selles - mitu, kui suured ja mis võimekusega. Kas mäletate või teate (URR ja Laanemets), kuidas disainiti Roland ja Risto? Kummipaadist 18m metallist güropalliga aluseni ja RCWni? Kohe pärast rakettide ja miinide otsustamist rääkisime Gõteborg klassi korvetist (57m). Miinide veeskamist (osalist) ja toetuslaeva nägime "Virvelaadses" 45m laevas. Miinide veeskamiseks arutasime isegi "parsade" kasutamist. 2022 sai KV olulist lisa relvade ja laskemoona hankimiseks. Teate miks? Sest see on mõeldud sõdimiseks. Vastase hävitamiseks.
Ma ei saa siin kajastada kõiki neid juhiseid ja arutelusid, kuid ma soovitan teile ühte: mõelge ja öelge esiteks, kuidas BML laevad "nullida" ja mere suunast tulevad tiib- ja prügiraketid hävitada ning alles siis selgitage kohalolekut vms. Ma ei räägi nendest asjadest eraldi. Ma ei eita laevade vajadust. Kuid teie "rusikareeglites" ja laevade pikkuses, arvus ja võimekuses lihtsalt ei nähta mereVÄGE. Mina näiteks ei saa URRi väitest "laevu on vaja sihtmärgistamiseks". Ma tean, et enamasti ei kujutata ette, et teisiti ka saab aga ... peab saama. Või rusikareegel 3. Soomlased vahetavad ühe "koliku" välja kahe vastu. Ütleme, et teil on 3x 90m laevad. Kas hulk 1 on neist aasta läbi hoolduses ja hulk üks on laevagrupis? Te pigem öelge, et kahe puhul ei saa me aastas keskmselt 43 päeva teha ühte või teist ja häda korral mitte kumbagi. Kui nendel päevadel on veel "laine X", siis on väga sitt mereväelastel või üldse ei lähe merele. Väiksemate laevadega on veel hullem. Kui need peavad paiknema teatud kohas, siis pole väga suure tõenäosusega mõlema koha nr 2 hooldudes ja nr 3 grupis või puhkusel.
Lühidalt: Teid ei taheta ilma jätta laevadest. Teie käest tahetakse teada kuidas sõdite - nullite või vähendate vastase MeV võime. Koos liitlastega. Ja alles siis kirjeldage muud.

Nüüd tagasi miinide ja rakettide saamise juurde. Õigemini väite juurde, et kui VV ei käsi KVJ ja see MeVÜd, siis mitte midagi ei juhtu. VV-l pole mingi kompetentsi, et aru saada, mida saab teha olemasolevate võimetega olemasolevas õigusruumis. KVJ-il on seda oluliselt rohkem, kuid ikka palju vähem kui MeVÜ-l. See on MeV asi öelda MIDA saab teha ja pakkuda seda üles. Mitte mida saab teha kui meil oleks 90m laevad, vaid mida saab teha kui täna Eesti riigil ja liitlastel olevat ressurssi kasutada. Ja alles siis, mida saab paremini teha ühe või teise tonni, meetri vms lisandumisel.
Mitu aastat tagasi, kui üks Vene kahtlane alus, tegi kahtlaseid asju Soome lahes, rääkisime me, et pardale minek ja laeva kontrolli alla võtmine on võimalik. Vaja on VV otsust ja pikemas perspektiivis muuta seadusi. Täna ma kuulen peamiselt, rõhutan - peamiselt, et meil pole piisavalt palju ja suuri laevu. Kus ON sinna "tuleb juurde". Kus POLE, sinna pole tihti mõtet midagi anda. Teil ikka ON.

Lõpetuseks URRile kes räägib 12,7mm kuulipildujast millega ei saa laeva peatada ja 76mm kahurist mis on liiga suur tänastele laevadele ... Minu pärast võtke Javelinid, CGd, Spiked - mille poolest need kehvemad on kui 76mm? Või mida tähendab ja kuidas see "disabling fire" siis käib? Aga tegelikult ma vastust ei taha, sest meie maailmad on vist ikka liiga erinevad. Mina pole MeVi kunagi alahinnanud ega "vaeslapse" rolli surunud. Küll aga tahtsin ma teie "fuurad" ära kaotada Valge särgi ka.

Soovin MeVile palju sõjalist võimet (sh laevu), millega ka rahuaegseid ülesandeid täita saab.

Wiki ütleb : Eesti Vabariigi Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
Maismaa teema on KV hangetes ja tehnikas põhjalikult käsitletud, ilmselgelt peastaapide detailinfo pole meie jaoks jne.
Ei maksa unustada, et Soome laht oli Eesti (saksa) - Soome poole tegutsemisel 1941 -1944 Leningradi laevastikule suletud, Ja see on seoses NATO laienemisega väga tõsine probleem Venemaale. Laevade + õhusõidukite arv on 100+ 24 tunni lõikes Peterburg- Kaliningradi vahel
Laskem asjadel areneda, Skandinaavial oma ressursse müüa Euroopasse ja kõik rahuneb

See hakkab tõesti juba väga veidraid vorme võtma. Kui on terviklik plaan MV arendamiseks, siis öeldakse, et ei-ei, see ei kõlba, esitage visioon, mis on kooskõlas planeedi Maa võimalustega. Kui on tagasihoidlikumad soovid, mis päriselus tähendab, et terviklik plaan on jagatud osadeks ja see viiakse ellu järk-järgult, siis öeldakse, et ei-ei, see ei kõlba, teie käest tahatakse teada, kuidas te kohe praegu vaenlase mereväe hävitate. KV taastamisel üritati täpselt samasuguse taktikaga ka maaväe arengut takistada (ja tehti seda kohati päris edukalt). Tänapäeval on see aga lihtsalt piinlik.

Ausalt öeldes ei saa Tuna kriitikast aru.
Üldiselt asjad käivadki nii - esmalt vaatad kuidas saab ülesannet täita ja siis kohandad oma plaani ressurssidele.
See ongi terviklik plaan.
Ja kindlasti ei sobigi plaan, mis planeedi maa võimalustega ei ole kooskõlas.
Mis aga "ootamatut vaenlase mereväe hävitamise ülesannet" puutub, siis ... kas MeV ja KV tervikuna saab üldse mingit muud ülesannet olla?

Paraku elame me osaliselt jätkuval maailmas, kus Eesti kaitseväe ülesanne ei üle sõdida, vaid kasvatada noori, mängida pilli, aidata ülejäänud riiki, näha ilus välja ja olla lihtsalt riigi elementaarne institutsioon.
Teine äärmus on see, et kõik peab olema "ideaali" järgi.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Lõpetuseks URRile kes räägib 12,7mm kuulipildujast millega ei saa laeva peatada ja 76mm kahurist mis on liiga suur tänastele laevadele ... Minu pärast võtke Javelinid, CGd, Spiked - mille poolest need kehvemad on kui 76mm?

Lihtsalt märgin ära, et Spike SR puhul, kui ma juutidelt küsisin, kas see sobiks ka näiteks kopteri laskmiseks, siis tehase instrukorid tegid suured silmad, pööritasid neid veidi, kogusid ennast ja möönsid, et no peaks ikka saama. Nad olid ikka täitsa kinni selles, et SR on vaid tankide hävitamiseks, okei, äärmisel juhul ka punkri pilust sisse laskmiseks.
SR puhul on mul kuskil olemas sel suvel tehtud õppevideo küll, et liikuvat kaatrit näiteks pole mõtet proovida lukku saada - paadi tagaosas mullitav vesi on kontrastsem kui paat ise ja rakett ei taha kuidagi paadile lukustuda. Seisva paadi puhul no problemo. Droonide, kopterite ja "metsavahiga" pole ka probleemi.

2,5 meetrised lained võivad takistada parvlaevaühendust Soome lahel. Selliseid laineid on seal 30-40 päeval aastas.

30-40 päeval aastas ei sõida parvlaevad Helsingi ja Stoki vahet? Tõsiselt või on see mingi omamoodi huumor? See ainus kord eelmisel aastal, kus Viking otsa ümber keeras ja Helsingisse tagasi kursseeris( Megastar tuli pool tundi varem probleemideta kai äärde), läheb 40 korra eest kirja? Või peab lugupeetav silmas näiteks Virtsu-Kuivastu liini? Ka nendel saarteliinidel ei korja kuidagi sellist kogust ühenduseta päevi kokku.

Lemet kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 8:19

2,5 meetrised lained võivad takistada parvlaevaühendust Soome lahel. Selliseid laineid on seal 30-40 päeval aastas.

30-40 päeval aastas ei sõida parvlaevad Helsingi ja Stoki vahet? Tõsiselt või on see mingi omamoodi huumor? See ainus kord eelmisel aastal, kus Viking otsa ümber keeras ja Helsingisse tagasi kursseeris( Megastar tuli pool tundi varem probleemideta kai äärde), läheb 40 korra eest kirja? Või peab lugupeetav silmas näiteks Virtsu-Kuivastu liini? Ka nendel saarteliinidel ei korja kuidagi sellist kogust ühenduseta päevi kokku.

Võib takistada. Sõltub suunast ja muudest parameetritest. Ei pruugi ära jääda, võib ka hilineda. Andmed on Soome ilmateenistuse lehelt: https://en.ilmatieteenlaitos.fi/warnings-on-rough-waves.

Martin Herem kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 7:59Üldiselt asjad käivadki nii - esmalt vaatad kuidas saab ülesannet täita ja siis kohandad oma plaani ressurssidele.

Noo, see nüüd küll ei ole asjade käik, mida uudisvoog mulle kui tavalisele maksumaksjale ette kannab. Tahate poole tuhande kilomeetri kaugusele kõmmutada? Palun väga, esmalt vaadake, kuidas ülesannet täita, ja siis kohandage see oma ressurssidele. Aga mitte ärge küsige miljardeid juurde. Mõelge ja öelge esiteks, kuidas vastane sellisel kaugusel hävitada ja alles siis selgitage kohalolekut. Et on otstarbekam teha seda rakettidega ilma ise kohal olemata. Viige ikka oma plaanid kooskõlla planeedi Maa võimalustega. Transpordilennukid on? On. Javelinid on? On. Lendate kohale, lasete õhku, mis vaja, ja tulete tagasi. Olete VÄGI või mitte?

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Ma ei saa siin kajastada kõiki neid juhiseid ja arutelusid, kuid ma soovitan teile ühte: mõelge ja öelge esiteks, kuidas BML laevad "nullida" ja mere suunast tulevad tiib- ja prügiraketid hävitada ning alles siis selgitage kohalolekut vms.

Siin ongi peamine erinevus meie lähenemises. Kuna merel pole riigipiirid jäigad (pole nii selge, kus politsei ja sõjaväe ülesanded üksteiseks üle lähevad), algabki riigikaitse kohalolekust, mille peale järgmised kihid ehitatakse. Muidu võib kaotus enne sõda kätte tulla. Mulle tundub, et me praegu olemegi natuke sellises olukorras, aga võibolla ma eksin ja kõik on väga hästi.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Mina näiteks ei saa URRi väitest "laevu on vaja sihtmärgistamiseks". Ma tean, et enamasti ei kujutata ette, et teisiti ka saab aga ... peab saama.

Eriti sõja alguses on vaja tuvastada arvatava vastase laeva asukoht ja identiteet. Ma ei väida, et laev on selleks ainus vahend. Vahel pole see isegi parim vahend, aga hetk enne konflikti algust/alguses on ja see ongi kõige olulisem hetk. Teiseks on laevu niikuinii muude ülesannete täitmiseks vaja, tuvastagu siis juba ka sihtmärki.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Ütleme, et teil on 3x 90m laevad. Kas hulk 1 on neist aasta läbi hoolduses ja hulk üks on laevagrupis? Te pigem öelge, et kahe puhul ei saa me aastas keskmselt 43 päeva teha ühte või teist ja häda korral mitte kumbagi. Kui nendel päevadel on veel "laine X", siis on väga sitt mereväelastel või üldse ei lähe merele. Väiksemate laevadega on veel hullem. Kui need peavad paiknema teatud kohas, siis pole väga suure tõenäosusega mõlema koha nr 2 hooldudes ja nr 3 grupis või puhkusel.

Kõigepealt pean ma vabandama ebatäpsuse pärast: ma mõtlesin 365/24, aga kirjutasin 24/7. Üks laev on “kohal”, ülejäänud katki, remondis, hoolduses, puhkusel, Kuressaare merepäevadel, välisvisiidil, patrullib/patrullivad kusagil mujal, teel operatsioonialale, Kevadtormil, toetavad ajateenijate/allohvitseride/kadettide väljaõpet jne. Kui laevu on kaks, on “kohaloleku päevi” rohkem kui 121, aga vähem kui 365. See võib olla mõistlik kompromiss, aga tuleb aru saada, et ainult ühe laevaga ei saa kogu aeg merel olla.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Lühidalt: Teid ei taheta ilma jätta laevadest.

Levadega on nii, et neist ilma jäämine toimub ilma aktiivse sekkumiseta. (Mereväe kinni panemist on ka korduvalt arutatud,aga see on vist mõneks ajaks laualt maas.) Laeva normaalne eluiga on 30-40 aastat. EML Tasuja on 52 aastat vana. EML Admiral Cowan on 37 aastat vana. EML Sakala on 35 aastat vana. EML Ugandi on 33 aastat vana. EML Pikker on 29 aastat vana. EML Valve on 17 aastat vana. EML Kindral Kurvits on 13 aastat vana. EML Raju on 9 aastat vana. Tehnilisest seisukorrast ei kirjuta, sest muidu avaldan jälle riigisaladusi või levitan kuulujutte, aga nii palju mainin ära, et kõik endised PPA laevad on oma karjääri jooksul pärast “ujuvate kividega” kohtumist remonti vajanud. Soome Pohjanmaa klassi hakati disainima 2008. aastal. Esimese laeva merekatsetused peaksid toimuma 2026. aastal. Igaüks võib arvutused ise teha. Kriitikat ennetades: see on ainult näide, aga laevade ehitamine võtab aastaid.

Martin Herem kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 23:21 Lõpetuseks URRile kes räägib 12,7mm kuulipildujast millega ei saa laeva peatada ja 76mm kahurist mis on liiga suur tänastele laevadele ... Minu pärast võtke Javelinid, CGd, Spiked - mille poolest need kehvemad on kui 76mm?

Tavaline protseduur on hoiatuslask vööri ette. Kui see ei aita, siis lask üle tekiehitiste. Kui see ei aita, siis disabling fire – lask või mitu roolimasina- või masinaruumi, mis peatab peamasina, aga ei uputa laeva ega tekita suurt tulekahjut. Kui see ka ei aita, siis lastakse põhja. Kuidas seda tankitõrjeraketiga teha? Lainega?