www.militaar.net

Jaanus2 kirjutas: ↑21 Juun, 2024 13:34Süsinik ei ole taimetoitaine, taimed teevad seda ise päikesevalgusest.

Atmosfäärist ikka .

Kriku, ära nori. Päikesevalguse abil teevad, selle energiaga.

Uudis Balkanilt

Power is out in entire Bosnia and Herzegovina, and parts of Croatia, Montenegro, Albania and Greece. Sarajevo is apparently a big traffic chaos.

It is 40°c there. (Might be the explanation?)

https://x.com/auonsson/status/1804129983784206819
Originaalartikkel, kus tulevad live uuendused peale, mis suudetakse taastada jne.
https://avaz.ba/vijesti/bih/912725/uziv ... ja-i-grcka

teeline35 kirjutas: ↑21 Juun, 2024 8:20

Kilo Tango kirjutas: ↑20 Juun, 2024 11:04

Jaanus2 kirjutas: ↑20 Juun, 2024 10:35 ... Ainult tuumajaamadele ka kogu maailma energiavajaduse katmist üles ei ehita...

1. See väide on sisutühi
2. Selle järele pole ka vajadust. Näiteks Austraalia on võimalik ilmselt viia 80-100% üle päikese+tuule+salvestuse mudelile.

Maakera on ümmargune, kassatead.

Kuidas Austraalia 80-100% taastuvenergeetika peaks välja nägema? Salvestavad tuuleenergia päikesesse või päikeseenergia tuulde? Siin pikalt juttu olnud, et vajalikus mahus salvestustehnoloogiat pole olemas ja pole lähitulevikus näha ka, et tuleb! ...

Ja millal viimati oli Austraalias korralik talv? Eesti probleem ei ole ju ööpäevane kõikumine, vaid sesoonsus. Ööpärevast kõikumist on juba täna võimalik salvestusega katta. Sesoonset kõikumist mitte. Austraalias on sesoonsuse mõju päikeseenergia toodangule kordades väiksem. Lisaks on neil energiatarbimise graafik teistpidi kõver, kui meil. Kui Eestis on kõrghooaeg talvel, siis neil suvel, kuna kõik eluruumid vajavad jahutamist. Juhtumisi toodavad ka päikesejaamad Austraalias just siis kõige rohkem elektrit, kui seda kõige rohkem vaja on. Meil on täpselt vastupidi.

Jaanus2 kirjutas: ↑21 Juun, 2024 13:34 Süsinik ei ole taimetoitaine, taimed teevad seda ise päikesevalgusest. Lämmastikku sisaldab biogaas väga vähe, enamus jääb digestaadi (muda) sisse ja viiakse põllule. Ka lämmastik ei ole kõige kriitilisem toitaine, liblikõielised taimed seovad seda õhust. Fosfor ja kaalium jäävad täielikult alles. Puitu suurtes katlamajades põletades lähevad need toitained kaduma, puutuhk enam metsa ega põllule reeglina tagasi ei jõua.

Soovitan lugeda. https://www.pollumajandus.ee/uudised/20 ... ohustuslik
Mul on keeruline elukeskkond. Taime kasvuks ei ole vaja ainult väetist ja päikesevalgust vaid korraliku kasvu tagab huumusrikas muld.

Mullaseire aruandes https://keskkonnaagentuur.ee/node/1484 on kirjas:

Mulla orgaanilise süsiniku sisaldus on üks olulisemaid mulla viljakuse ja kvaliteedi indikaatoreid
Võrreldes eelmise seireringiga toimusid väikesed muutused muldade orgaanilise süsiniku (MOS) sisalduses (joonis 3). See näitaja vähenes Abeli seirealal, suurenes Adavere ja Keskküla põllul ning Palamuse ja Viruvere aladel muutust ei olnud. Mulla orgaaniline aine mõjutab oluliselt mitmeid mulla füüsikalisi ja keemilisi tingimusi ning on energiaallikaks mullas olevatele mikroorganismidele ning seeläbi suureneb mullaelustiku mitmekesisus. Samuti vähendab orgaaniline materjal muldade tihenemisriski ja parandab mullavee kinnihoidmisvõimet.

Iga lõikuskorraga viid põllult süsinikku minema ja kui seda ei asenda siis muld vaesestub ja viljakus langeb.
Isegi siin kehtib termodünaamika seadus. Ei ole nii lihtne, et korjad põllult kõik kokku, paned tünni ja muutkui kääritad gaasi.

Aastaid tagasi sai töötatud EMÜ biogaasilaboris. Sellest ajast jäi meelde, et biogaasi jaam on osa jäätmekäitlusest, mitte energia tootmise vahend. Asi on selles, et kolmandik energiast, mida jaamast saab, kulub jaama enda käimashoidmiseks. S.t. pumpamine, segamine, soojendamine, jahutamine jne. Kui solk tuleb niisama sisse või makstakse isegi selle käitlemise eest peale, siis on see väga hea ja tõhus meetod; saab isegi veidi energiat. Aga kujutage nüüd ette, et tooraine eest tuleks maksta, seda jaama transportida ning digestaat tagasi põllule viia. See ei ole energeetiliselt ega majanduslikult mõistlik. See et Saksamaal kasvatatakse põllul maisi ja sellest gaasi toodetakse, on võimalik ainult tänu dotatsioonidele. Ütleme ausalt: see on kahjulik nii loodusele kui ka maksumaksjatele. Lihtsam ja säästlikum oleks põllu harimisele ja maisi transpordile raisatud diislit otse kasutada, kui see konverteerida biogaasiks ja alles siis põletada.

Digestaadi kasutamine väetisena on pisut problemaatiline küll. Aga mitte toitainete kao tõttu, vaid seetõttu, et biogaasi jaamas läga käitluse käigus ei tõuse temperatuur nii kõrgele, et hävitaks ära patogeenid ja umbrohu seemned. Korralik kompostimine hävitab neist enamuse. Teine häda on selles, et kääritamiseks tuleb segu lahjendada. Vesi teatavasti kaalub päris palju: kuupmeeter on terve tonn. Mis omakorda toob kaasa selle, et pärast põllule väetist vedades on digestaadi mass ja ruumala tunduvalt suurem kui komposti või läga puhul. Jälle üks koht, kus tuleb kõvasti diislit põletada...

Kokkuvõttes: biogaasijaam on osa reovee puhastamise süsteemist. Mitte elektrijaam ega gaasivabrik. Välja arvatud juhul, kui õnnestub maksumaksja rahale küüned taha ajada.

Akude kohapealt, siis need hinnad on päris soodsaks läinud, täiesti uued kvaliteetsed LFP A-grade elemendid saab kätte 76 eur/kWh hinnaga(5000 tsüklit ja 15 aastat kalendriline eluiga lubatud). Ettevõte ja hulgi ostes ilmselt veel soodsamalt. Mingi hübriidinverter maksab max 7kW väljundvõimsusega võrgupingele 1 faasiline kõige odavam ca 300 euri, sellele inverterile saab ka paneelid külge otse ühendada ca 5kW jagu, võrguga liitumist poleks vaja sellise lahenduse puhul, tarbib senikaua akudelt ja päikeselt kuniks seda on ja siis lülitab end ise kiirelt võrgutoitele tagasi. Kes ise teha viitsiks ja veidi teadmisi oleks, see saaks suhteliselt soodsalt sellise pool aastat elamise energiavarustuse tagava süsteemi valmis teha. Koos nende akudega arvestasin puusalt, et nii 6-7 aastaga võiks sisendisse pandud raha elektrihinna arvelt tasa teenida, lisaks veel vähemalt pooleks aastaks või rohkemakski kas osaline või täielik elektrienergia tagatud, juhtugu võrguga mis iganes.

Siiski, põllutaimed saavad oma süsinikku enamuses õhust mitte mullast. Õhku ei pea juurde vedama.
Isegi suur puu pidi aastas "mulda tarbima" kilogrammi suurusjärgus, mille asendab sajakordselt oma lehemassiga.

Mul põhimõtteliselt selline süsteem kodus üleval mida akf otsija86 kirjeldas. Täienduseks on süsteemi lisatud 3 päikeseküttepaneeli 120l boileri kütmiseks. Maja 220m2 koos 120l boileriga + puuküttega saun 100l boileriga. Viimase kuu elektriarve oli 0 euri.

Akf otsija86 kirjutas: ↑23 Juun, 2024 9:58 Akude kohapealt, siis need hinnad on päris soodsaks läinud, täiesti uued kvaliteetsed LFP A-grade elemendid saab kätte 76 eur/kWh hinnaga(5000 tsüklit ja 15 aastat kalendriline eluiga lubatud)...

Poolteist senti kWh on akude kulum sellisel juhul. Mõte hakkab kohe liikuma. Muidugi siis peaks iga päev tsükli läbi tegema, et 15 aastat enne vastu ei tuleks.

Päris ehk teemasse ei lähe, aga Lõuna-Koreas põles maha suur liitiumakude tehas. Võimalik ka kellegi(orkide) karvane käsi selle juures.

Massive explosion in South Korea after a Lithium battery factory exploded.

At least 16 fatalities, 6 people missing after a fire broke out at the factory in Seoul before it exploded into a huge fireball.

https://x.com/OliLondonTV/status/1805153464185491623

A fire broke out at a lithium battery factory in the South Korean city of Hwaseong. It is reported that 20 workers were killed in the fire.

https://x.com/nexta_tv/status/1805156567446151412

A powerful explosion set on fire a lithium battery factory in South Korea on Monday, killing 22 workers, most of them Chinese nationals, local fire officials said.
The fire, which has largely been extinguished, ripped through a factory run by battery manufacturer Aricell in Hwaseong, a major industrial cluster about 90 minutes southwest of the capital Seoul.

Established in 2020, Aricell makes lithium primary batteries for sensors and radio communication devices. It has 48 employees, according to its latest regulatory filing and its Linkedin profile.
Calls to Aricell offices were unanswered.
The company is not listed on South Korea's stock market but is majority owned by S-Connect, according to Aricell regulatory filing. S-Connect is registered on the junior Kosdaq index and its shares closed down 22.5%.
South Korea, a major industrial economy, has made efforts to improve its safety record after several past accidents, many of which have been blamed on negligence.

https://www.reuters.com/world/asia-paci ... 024-06-24/

Ei tea mis fenomen see on et mida rohkem taastuvat ehk siis päikese - ja tuuleelektrit seda kõrgem on ööpäeva keskmine elektri hind , kas päikese osa on nii suur ja õhtul on kallid gaasijaamad töös ?

Läheb järjekordselt hirmsaks vesiniku tegemiseks https://parnu.postimees.ee/8045663/enef ... e-rajamist. Kogu ilusa jutukese point on vist artikli viimases lauses ja pauku tundub et kardavad ka

parkija kirjutas: ↑24 Juun, 2024 16:57 Ei tea mis fenomen see on et mida rohkem taastuvat ehk siis päikese - ja tuuleelektrit seda kõrgem on ööpäeva keskmine elektri hind , kas päikese osa on nii suur ja õhtul on kallid gaasijaamad töös ?

Nii see ongi.

Päikese- ja tuulejaamad suruvad päeval turult välja kõik muu. Ööseks põlevkivi katelt kuumaks ajada ei ole majanduslikult mõistlik, see kulutab katelt ja raiskab soojust (katlal ja muudel jaamaosadel on ka soojusmahutavus). Seetõttu põlevkivijaamad peavad sügiseni pausi, öise tarbimise katavad gaasijaamad.

Ja katkine Estlink 2 ka muidugi, 700 öist megavatti turult puudu.
Mis on ikka ja jälle hea näide, palju merealuste välisühenduste peale (rahuajal!) loota saab.