Kohe huvitav, kus meil see Armani end küll peidab.
Ma saan aru, Trummi agenda on rõhumine, et EKV ei tohiks endale hankida uut ja moodsat.
Niipalju kui ma meie väeosades ringi käinud olen, siis tee või tina, no ei hakka silma need Armani-hunnikud.
Pea kõige kohta võiks öelda-second-hand.
Sealsamas peidabki.
Väeosades pole Armani hunnikuid, osades väeosades pole isegi auklikke Sangari "parmu kuluvate" hunnikuid. Nagu sa ise ütlesid.
Ja äkki on tekkinud Armani kihu. Nagu tekkis see Mereväes ja tegelikult tekkis ka Ämaris (viimase loogika on isegi mõistetav).
Seda enam, et liikurite (Armani) vajadus ei ole auklike Sangarite ja paljaste taguotsade kontekstis hädavajadus.
Soomusbrigaadi kontekstis (taktikaliselt) asju vaadates on hädavajadus tankid. Muu manna on hädavajaduse katteks olemas juba.
Terve armee kontekstis on hädavajadus tulejõu suuruse ja kättesaadavuse oluline kergitamine.
Pnz-2000 soetus ei haagi eriti kummagiga.
Lisaks - üksainus enamvähem relvis brigaad ei määra siin lahingutegevuse tulemust, vaid mobiliseeritava armee keskmine tase.
Seda taset nimetatud kallid soetused kergitavad vaid juuksekarva paksuse jagu.
Kui selle hinnaks on näiteks "suurtükipohmell"(analoogselt mereväe miinijahtijapohmelliga), kus selgub, et tundmatu keerukas relvasüsteem läheb kõvasti kallimaks ja seda kuidagi käiku anda ei suudeta ning raha säästmise nimel lähevad järelveetavad (vähemalt D30'd) kuskile kolaplatsile ja lõpeb nende üksuste elutee, on isegi keskmise taseme langus.
Lihtne.
Ja veel - armee loomise funktsioon pole üksnes kogukulu (TCO). Kogukulu kontekstis näevad asju tsiviilametnikud.
Armee funktsioon on ka võime pidada lahingutegevust igal ajahetkel - see seletab ka miks nt Soome ostis enne Leoparde augutäiteks T-72-sid.
Nad võinuks ju ka oodata. Ju siis arvati, et eksisteerib tõenäosus sõjategevuseks ka x aastal enne Leoparde.
Võinuks isegi oodata 20 aastat ja sõita T-55'dega, tänase (takkajärgi tarkus) oleks ju jube
smart move olnud....
Seega - kokkuvõtvalt - liikurite soetamine on õigustatud vaid brigaadi suurtükiväepataljoni tasandilt vaadates.
Brigaadi tasandilt juba nii ja naa - kui vaja oleks lahinguvalmidust 2023, siis igal juhul tankid, jalaväele Pasid ja suurtükivägi piirdub veetavatega (olemasolevad 155).
Minuarust on brigaadi probleem eelkõige selle "kineetilise odaotsa" ehk tankide puudumine, muu värk pole nii karjuv.
Strateegilisel tasandil (kuivõrd probleem on relvajõudude napp arvukus operatiivvajaduse tarbeks ja veel napim varustus) ei ole antud hange kõige teravam liigutus (mis mõistagi paneb selle täiendamisele korraliku põntsu, suurtükiväe täiendamisele võibolla kabelimatsugi). Strateegilisel tasandil on vaja eelkõige suurendada seda keskmist võitlusvõimet, mis täna tähendab arusaadavalt jalaväepataljonide ja -brigaadide tugevdamist.