www.militaar.net

Tuli teemaks kui uusvenelasest sõber läks kettasse selle pealt, et mainisin et matroshkad tema loetaval raamatul pärinevad Jaapanist. Või rohkem selle peale, kui küsisin, et mis siis üldse originaalis venemaalt pärineb. Tuli monoloog kuidas vene kultuur on rikas ja rahvusvaheliselt austatud ning inspireerib teisi ja nad polevat kunagi miskit teistelt pihta pannud. See on juba puhas ideloogia millega polegi mõtet vaielda.

Ikkagi tahaks teada, mis need päris originaalis venemaalt pärit asjad on. Või mis on vene kultuur? Sellele on ka nii palju vastuseid. Tore sõjavastane Peterburist kujutab omale ette et ballett jms kõrgkultuur ning ainult sellega piirdubki. Aga mida päriselt väärtuslikku vene kultuur teistele pakkunud on? Sisuliselt ju ikka rohkem võtnud, kui pakkunud. Praeguse sõja kontekstis ongi normaalne kõik venemaaga seotud asjad kriitilisemalt üle vaadata.

Ah, kõik rahvuskultuurid on nii üle võtnud kui teisi mõjutanud. Väljub täielikult foorumi temaatikast.

Kriku kirjutas: ↑28 Jaan, 2025 14:18 Ah, kõik rahvuskultuurid on nii üle võtnud kui teisi mõjutanud. Väljub täielikult foorumi temaatikast.

Jajah. See on hea vabandus Ukraina sõja kontekstis kus venemaa Ukraina kultuuri hävitab, kirjanikke-kunstnikke omastab ja muuseume okupeeritud aladel tühjaks tassib. Tüüpiline vene maailma whataboutism.

Ma ei öelnud, et kõik on teiste väärtasju kokku röövinud (kuigi seda muidugi ka), vaid et kõik rahvuskultuurid on üksteist mõjutanud (ja vastupidi).

Kriku kirjutas: ↑28 Jaan, 2025 14:32 Ma ei öelnud, et kõik on teiste väärtasju kokku röövinud (kuigi seda muidugi ka), vaid et kõik rahvuskultuurid on üksteist mõjutanud (ja vastupidi).

Absoluutselt. Siis on ka neid seoseid paslik esile tuua, et ala balalaika on tegelikult idamaine aasia instrument, Gogol oli Ukraina kirjanik, Bors on Ukraina supp, Kasatsok Ukraina tants, viinategemine Poolast, Enamus vene tsaare ja ka NL juhte polnud isegi venelased (vaid Saksa, Rootsi, Poola, Ukraina jne rahvusest), enamus vene impeeriumis rääkisid muud kui vene keelt jne.

Väljub foorumi temaatikast.

Vist peaks küsima teisiti: mida on venemaa lejutand viimase 50 aastaga et kogu maailm ütleks ohh see ju venemaal välja mõeldud.

vangilaagrite, propaganda ja repressioonivõtete meistriklassi õppisid küll venelased ära ja inspireerisid väga ühte saksa vuntsi. Rohkem nagu ei teagi. Aa...Palestiina liikumise leiutasid. Kindlasti oli ka häid asju. Vähemalt meil on Mendelejevi tabel.

Lemet kirjutas: ↑27 Jaan, 2025 12:05 Aga kas viisud ülepea rohkem pajukoore teema pole?

Niinest samuti.

Vene rulett siis kui vatijope ei kõlba Kultuur ikkagi.
Nõukaajal seostus terve NSV Liit Venemaaga ja kui välismaal teati midagi kui vene oma siis ei pruukinud see olla venelaste väljamõeldis.
Sputnik on üks asi mis siis venelastega seondus.

NSVL ja Venemaa areng jäi toppama ajast, kui sõjasaagiks saadud saksa insenerid koju läksid ja saksa tehnoloogiad ennast ammendasid. Midagi õnnestus virutada ja kopeerida, uuemate asjadega nii enam ei saa.
Minu nägemus asjadest siin ilmas.

Rebane11 kirjutas: ↑29 Jaan, 2025 16:23 NSVL ja Venemaa areng jäi toppama ajast, kui sõjasaagiks saadud saksa insenerid koju läksid ja saksa tehnoloogiad ennast ammendasid.

Jah, päris huvitav, mis saanuks, kui Koroljovi kõrval või koguni asemel olnuks vene sõjasaagi Wernher von Braun.

Rebane11 kirjutas: ↑29 Jaan, 2025 16:23 Midagi õnnestus virutada ja kopeerida, uuemate asjadega nii enam ei saa.

Seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel käibis nali (või mine tea?), mille kohaselt verelastel olevat maailma kõige paremad täppislihvpingid. Et kapitalistlikelt kividelt korpuse plast maha lihvida, kuni skeemini jõutakse. Ja siis polnud enam palju vajagi, et ilmuks, näituseks, Intel 8080-ga millegipärast väga sarnane kivi КР580ИК80.
Ja selle jutu teine osa oli see, et pahad kapitalistid olevat mõne aja möödudes hakanud oma kivisid tegema kergelt lainelisele aluspõhjale.

nukkel kirjutas: ↑28 Jaan, 2025 15:06 Vist peaks küsima teisiti: mida on venemaa lejutand viimase 50 aastaga et kogu maailm ütleks ohh see ju venemaal välja mõeldud.

Mul on kuskil mälusopis meeles, et maailma esimene linnamaastur olevat venelaste Lada Niva (VAZ 2121). Väike googeldamine andis
https://accelerista.com/eluviis/ajalugu ... 1-niva-10/
tsitaat sealt
VAZ 2121 ei olnud lihtsalt järjekordne uus nõukogude auto. Tegemist oli ainulaadse masinaga kogu maailma autotööstuse perspektiivis – Niva oli maailma esimene kompaktlassi mugavustega maastur. Mitte ükski „hale koopia“ (loe: maasturilaadne toode) ei saanud uhkustada pideva nelikveoga, kandekerega, eraldiseisva vedrustuse ning mugava salongiga.

kaupo51 kirjutas: ↑30 Jaan, 2025 14:15

nukkel kirjutas: ↑28 Jaan, 2025 15:06 Vist peaks küsima teisiti: mida on venemaa lejutand viimase 50 aastaga et kogu maailm ütleks ohh see ju venemaal välja mõeldud.

Mul on kuskil mälusopis meeles, et maailma esimene linnamaastur olevat venelaste Lada Niva (VAZ 2121). Väike googeldamine andis
https://accelerista.com/eluviis/ajalugu ... 1-niva-10/
tsitaat sealt
VAZ 2121 ei olnud lihtsalt järjekordne uus nõukogude auto. Tegemist oli ainulaadse masinaga kogu maailma autotööstuse perspektiivis – Niva oli maailma esimene kompaktlassi mugavustega maastur. Mitte ükski „hale koopia“ (loe: maasturilaadne toode) ei saanud uhkustada pideva nelikveoga, kandekerega, eraldiseisva vedrustuse ning mugava salongiga.

Jutt siis kompaktklassi sõidukist. Eraldiseisva vedrustuse all ilmselt peeti silmas sõltumatut vedrustust, mis on vale, sest Niva tagasild on tavaline sõltuva vedrustusega tala.

Venelased jah armastavad tuututada, kui "revolutsiooniline" Niva oli unustades sujuvalt selle "kompaktklassi" mainimata. Linnamaastur, kui selline sündis ikka juba 60-datel. Kõik hakkas pihta ikkagi Jeep Wagoneeriga.

Ehk siis tollase NSVL kontekstis oli tegu suurepärase masinaga. Muu maailma kontekstis uuenduslik, kuid mitte revolutsiooniline.

Viidatud artikli "kvaliteedile" viitab ka alljärgnev lause:

Möödunud sajandi kaheksakümnendatel peeti täiesti normaalseks nähtuseks enda Niva-järjekorda kirja panemine. Ühesõnaga, seda autot osati hinnata ka endistes sotsriikides.

Endistes sotsriikides (eriti NSVL-s) muud võimalust auto ostmiseks ei olnudki, kui järjekorras ootamine. Ainult invaliidiauto sai kuulduste järgi ilma.

Kilo Tango kirjutas: ↑30 Jaan, 2025 14:47

kaupo51 kirjutas: ↑30 Jaan, 2025 14:15

nukkel kirjutas: ↑28 Jaan, 2025 15:06 Vist peaks küsima teisiti: mida on venemaa lejutand viimase 50 aastaga et kogu maailm ütleks ohh see ju venemaal välja mõeldud.

Mul on kuskil mälusopis meeles, et maailma esimene linnamaastur olevat venelaste Lada Niva (VAZ 2121). Väike googeldamine andis
https://accelerista.com/eluviis/ajalugu ... 1-niva-10/
tsitaat sealt
VAZ 2121 ei olnud lihtsalt järjekordne uus nõukogude auto. Tegemist oli ainulaadse masinaga kogu maailma autotööstuse perspektiivis – Niva oli maailma esimene kompaktlassi mugavustega maastur. Mitte ükski „hale koopia“ (loe: maasturilaadne toode) ei saanud uhkustada pideva nelikveoga, kandekerega, eraldiseisva vedrustuse ning mugava salongiga.

Jutt siis kompaktklassi sõidukist. Eraldiseisva vedrustuse all ilmselt peeti silmas sõltumatut vedrustust, mis on vale, sest Niva tagasild on tavaline sõltuva vedrustusega tala.

Venelased jah armastavad tuututada, kui "revolutsiooniline" Niva oli unustades sujuvalt selle "kompaktklassi" mainimata. Linnamaastur, kui selline sündis ikka juba 60-datel. Kõik hakkas pihta ikkagi Jeep Wagoneeriga.

Ehk siis tollase NSVL kontekstis oli tegu suurepärase masinaga. Muu maailma kontekstis uuenduslik, kuid mitte revolutsiooniline.

Wagoneer on ikka suhteliselt päris maastur.
Esimeseks linnakaks võib vist lugeda AMC Eagle