www.militaar.net

Ah mis te jahute selle Kallase ümber, see nahk ei saa eales presidendiks. Mulle tundub et ta üritab end ise sinna pressida. Muus osas vaevalt et keegi sinna teda üldse tahab.
ot

Intervjueerisin Margaret Thatcherit Brexiti ja Grexiti teemal. Tõsi küll, kaude. Võtsin vastused tema 1993ndal ilmunud raamatust Downing Streeti aastad.

1. Esimest korda osalesite Euroopa Nõukogu istungil 21.-22. juunil 1979 Strassburgis, kus alustasite võitlust Briti netopanuse vähendamiseks EÜ eelarves. Miks Te pidasite senist olukorda vastuvõetamatuks?

Briti kaubanduse unikaalse struktuuri tõttu oli Suurbritannia osa EÜ eelarves liiga suur. Traditsiooniliselt importisime EÜ välistest riikidest palju rohkem kui teised EÜ liikmesriigid, kusjuures eriti käis see toidukaupade kohta. Seetõttu maksime me EÜ eelarvesse tollitariifidena rohkem kui teised. Olgu öeldud, et ühenduse eelarve oli raskelt kreenis farmerite toetamise suunas, mida nägi ette ühine põllumajanduspoliitika (CAP)-meie valitsuse ametisseastumise ajaks kulutati selleks 70 % eelarvest. CAP toimis (ja toimib ka praegu) üpris pillaval moel. Kaubaülejääkide eksportimine alla omahinna väljapoole Euroopa Ühendust deformeerib toiduainete maailmaturgu ja ohustab vabakaubanduse elujõudu. Briti majandus sõltub põllumajandusest vähem kui enamiku teiste Ühenduse maade majandus ning meie farmid on üldreeglina suuremad ja kõrgema tööjõudlusega kui Prantsusmaa ja Saksamaa farmid; järelikult saime meie subsiidiumide näol tagasi vähem kui Prantsusmaa ja Saksamaa.
Meie seisundit halvendas veel üks seik: Briti elujärg oli võrreldes Euroopa naabritega pidevalt langenud. Põhjamere naftast hoolimata oli Suurbritannia muutunud 1979. aastaks EÜ üheks kõige vaesemaks maaks, olles sisemajanduse koguproduktilt ühe inimese kohta liikmesriikide seas alles 7. kohal.

2.Kas eelmised valitsused olid sellest probleemist siis mööda vaadanud?

Endine leiboristide valitsus oli teinud suure panuse uutele läbirääkimistele GB EÜ-sse kuulumise tingimuste üle.1975.a. oli välja töötatud meie osamaksu limiteeriv põhimõtteline rahanduslik mehhanism, mis aga ei hakanud tööle.

3. Pidite aastaid taluma EÜ tippkohtumistel teiste riigijuhtide jahedat suhtumist. Kuid 3.-4. detsembril 1984 Dublinis oli häbipostis hoopis Kreeka. Miks?

Oli selgunud, et kaks peamist probleemi seoses Hispaania ja Portugali liitumisega on vein ja kala, millest mõlemad Pürenee riigid oluliselt sõltusid. Läbirääkimised näisid liginevat vastastikku rahuldavale lahendusele. Sel hetkel kostitas mr. Papandreou, Kreeka vasakpoolne peaminister, meid äkki mingi klassikalise näidendiga. Eraelus võluv ja leplik mees, muutus kogu tema isik, kui küsimus oli suuremate summade saamises Kreekale. Ta sekkus, pannes kindla veto laienemisele niikaua, kuni ta ei saa lubadust, et Kreekale antakse järgmise kuue aasta jooksul tohutuid summasid. Võimalus selleks tekkis seoses "integreeritud Vahemere programmiga", milles Kreeka oleks olnud suurim kasusaaja.
Sundmaks Kreekale tuli tasuda. Brüsselis vaidlesin üksinda ägedalt vastu arvele, mis meile esitati "integreeritud Vahemere programmi eest". Sakslased näisid kummaliselt tõrksad omaenda finantshuvide kaitsel ning keeldusid meie valitsuse ja ametnike tasemel tehtud katsetest teha koostööd.

4. Sealsamas Dublinis kinnitati Euroopa Komisjoni esimeheks Jacques Delors- mees, kes Briti euroskeptikute silmis andnud föderalismitondile nime ja näo. Mida Te temast selleks hetkeks teadsite?

Et hr. Delors on äärmiselt intelligentne ja energiline mees, kes Prantsuse rahandusministrina pälvinud tunnustuse president Mitterrand´i algselt vasakpoolse sotsialistliku poliitika ohjeldamise ning Prantsuse rahanduse kindlamale alusele panemisega. Prantsuse sotsialist on äärmiselt hirmuäratav elukas. Ta on tõenäoliselt kõrgesti haritud, täiesti enesekindel, üleolev veendumuste poolest ning pärit poliitilisest kultuurist, mis on üleolev traditsiooni poolest. Selline oli Hr. Delors.

5.Kas prantslasena seisis hr. Delors eeskätt Prantsusmaa riiklike huvide eest?

Delors taotles enda sõnul kahe suure Euroopa unelma teostumist- need olid piirideta regioon ja rahandusliit. Igasse erandisse või kitsendusse, mida taotlesid teised riigid, näiteks Suurbritannia, näidi suhtuvat, kui reetmisse. Mulle öeldi, et ühel või teisel ajal oli Delors hukka mõistnud peaaegu kõik liikmesriigid, v.a. Itaalia, Belgia ja Holland.
Kõige väiksemad Euroopa riigid ihaldasid tõepoolest kõige kiiremat ja nende jaoks kõige odavamat teed Euroopa majandusliku ja poliitilise liiduni. Kõik see oli kokku võetud Luksemburgi peaministri Jacques Santeri kirjas minule. "Resoluutselt edasipüüdilik hoiak lubaks meil kahtlemata saavutada stimuleerivaid tulemusi ning pakkuda stardipunkti majanduslikele ja psühholoogilstele muutustele, mis on olulise tähtsusega, kui Euroopa omandab uue rolli". Briti delegatsioonis kaldusime sellist ilukõnet kõrvale heitma.

6. Kas hirmuäratav elukas Delors sai toetuda vaid oma väljapaistvale isiksusele või toetasid teda ka mingid objektiivsed asjaolud?

Vastupidiselt Suurbritanniale ei olnud Euroopa mandril riigiametnike ja valitud rahvaesindajate osatähtsuse hindamisel kuigi suurt vahet. See tulenes suurest umbusaldusest, mida valijad näiteks Prantsusmaal ja Itaalias oma poliitikute vastu tundsid.Sama umbusaldus soodustas ka föderalismi võidukäiku. Kui oma kodumaa poliitilise süsteemi või selle esindajate vastu usaldust ei tunta, siis olllakse sallivamad vaieldamatult intelligentsete ja võimekate välismaalaste vastu, nagu oli Delors.
Teiste sõnadega- ka mina eelistaksin, et mind valitsetaks Brüsselist, kui ma oleksin Itaalia kodanik.

7. 1988.a. juunis Hannoveris toimunud Euroopa Nõukogu istungil moodustati EÜ keskpankade juhtivatest jõududest komisjon sellesama Jacques Delors' i juhtimisel, kelle ambitsioonikus ja sõnamurdlikkus Teid juba 1986ndal välja vihastasid. Komisjoni ülesandeks oli koostada ettekanne majandus- ja valuutaühenduse kohta. Kuidas Teie ja Teie valitsuse rahandusminister Nigel Lawson sellesse suhtusid?

Lootsime, et Inglise Panga president Robin Leigh-Pemberton ja Saksamaa Liidupanga president Karl Otto Pöhl ei nõustu ettekandega, mis annaks majandus-ja valuutaühendusele uusi impulsse. /-/
Kõige saatuslikum oli, et Pöhli vastuseis Delors´i ettepanekutele ei tulnud sellest dokumendist kuidagi ilmsiks. Isegi kui Inglise Panga president saanuks midagi ette võtta, oli õige aeg juba mööda lastud. Delors'i ettekanne avaldati 1989.a aprillis, ja meie kõige halvemad kartused leidsid kinnitust. Alguses oli juttu olnud kolmeastmelisest kavast, mis vähemalt jätnuks meile võimaluse tempot pidurdada ja koguni mõelda, kas üldse esimeselt või teiselt astmelt kaugemale minna.Aga nüüd nõuti ettekandes, et EÜ kohustaks iga osalist juba esimesele astmele astudes tõrkumatult silmas pidama täielikku majandus- ja valuutaühendust. Edasi seati eeltingimuseks uue lepingu koostamine ja nõuti, et kohe asutaks selle teksti koostama.Peale selle sisaldas raport rohkesti märkusi regionaal-ja sotsiaalpoliitika kohta- Delors'i kulukas sotsialism Euroopa mõõtkavas. Kõik need ettepanekud olid mulle vastuvõetamatud.

8. Olete ise öelnud, et vastastikku kauplevate riikide rahanduslik koostöö on hädavajalik, vältimaks "vaese naabri võidujooksu", kus raskustesse sattunud naaberriigid lühiajalise kasu nimel üksteist rahvuslikku valuutat devalveerides üle püüavad trumbata. Mis alternatiivi nägite Delors'i kavale?

Minu arvates tuleks meil järgida USA ettepanekuid, mida välisminister Jim Baker ühes kõnes oli esitanud.Tema soovitas suurendada NATO poliitilist mõju ja arendada ka selle liikmete vahelist kaubavahetust. Nõnda võiks Euroopa ühineda Põhja-Ameerika vabakaubanduspiirkonnaga.

9. 1.oktoobril 1982.a. sai Saksamaa kantsleriks kristlik demokraat Helmut Kohl. Palun iseloomustage teda.

Kantsler Kohlis on tubli annus Saksamaa provintsipoliitikut, mis on talle poliitiliselt alati kasuks tulnud. Alles hiljuti- õigupoolest alles pärast Saksamaa taasühendamist-alustas ta teistest erinevat välispoliitikat. Suurema osa 1980.aastatest näis ta olevat valmis allutama Saksa huve Prantsusmaa juhtimisele, kuna see rahustas Saksamaa naabreid.Liiati on ta kristliku demokraadina parempoolne rohkem sotsiaalselt kui majanduslikult ja näeb seega maailma vaatenurgast, mis on tunduvalt lähedasem Prantsusmaa sotsialistist presidendi kui mõne Briti konservatiivi omale.

10. Kuidas käitus Kohl Brüsseli kohtumisel 11. veebruaril 1988, kus Teie koos oma ainsa liitlase, Hollandi peaministri Ruud Lubbersiga, kaitsesite seisukohta, et iga riik kandku ise oma põllumajanduse ületoodangust johtuvad kulud; ning Kohl surus peale oma üle-euroopalisena mõeldud kava söötijäetud põldude eest maksmiseks (Teie sõnul eriti tobedat)?

Kohli diplomaatiline stiil paistab silma veel suurema otsekohesusega kui minu oma.Ta ei häbenenud rusikaga vastu lauda põrutamast ja rääkis üldse kogu selle kohtumise aja veltveebli toonil.

11. Näib, et pärast Saksamaa taasühendamist muutus Delors'i projekt sujuvalt Saksa projektiks. Millised ohte Te selles tõsiasjas nägite?

Sotsiaalsel turul, mida Keith Joseph ja mina pooldasime, oli väga vähe ühist Saksamaal rakendatava nn. turumajandusega. Seal oli sellest saanud korporatiivne, riiklikult väga tugevasti juhitav ja n.-ö. konsensusel rajanev tootmissüsteem, mis suurendas tootmiskulusid, kutsus turul esile tardumuse ja tugines tublile teutooni töömoraalile. Kui see süsteem peaks laienema kogu Euroopa Ühendusele, tunneks Saksamaa end vähemalt mõnda aega väga hästi, sest vaesemad Euroopa riigid ei suudaks enam Saksa kaupade ja teenustega võistelda. Selle, et kõnealuse süsteemi laiendamise kulud kaetakse rahvusüleste dotatsioonidega, millesse peavad oma panuse andma ka Saksa maksumaksjad, olid Saksa poliitikud nähtavasti kahe silma vahele jätnud. Nii juhtub ikka, kui mõni süsteem peab silmas pigem tootmiskartellide huve kui tarbijanõudlust, nimetagu ta siis ennast sotsialistlikuks või mitte.

12. Palun kirjeldage oma jutuajamist Portugali peaministriga Madriidis Euroopa Nõukogu istungil 1989.a., kui arutati Euroopa sotsiaalhartat,

Mina istusin väga aruka Portugali peaministri Cavaco Silva kõrval. Silva olnuks kahtlemata veel arukam, kui tema riik poleks olnud nii vaene ja Saksamaa nii rikas.
"Kas märkasite," küsisin ma Silvalt, "et sotsiaalharta üks eesmärk on takistada Saksamaa edasisi kapitalipaigutusi Portugali, kuna Portugalis kehtivad väga madalad palgad? See on Saksa protektsionism. Sotsiaalharta alusel koostatakse vastavad eeskirjad, ja teil lähevad töökohad kaduma." Kuid Silva arvas, et harta kujutab endast vaid üldsõnalist deklaratsiooni. Vahest ta mõtles, et saab sealt vahelt veel kasugi lõigata, kui sakslased on valmis nn. sidusvahendeid maksma. Järelikult jäin ma hartaga ihuüksi opositsiooni.

13. Olete korduvalt kirjeldanud Briti huvidest ülesõitmist Euroopa Nõukogus. Kas proovisite neid huve kaitsta Euroopa Kohtus?

Teoreetiliselt me oleksime võinud oma huve kohtus kaitsta, sest ikka ja jälle juhtus, et Komisjon andis Euroopa Nõukogu nimel selgitusi ja korraldusi, neid nõukoguga kooskõlastamata. Kuid meie advokaadid juhtisid tähelepanu tõigale, et et Euroopa Komisjoni pädevust käsitlevates küsimustes lähtub see kohus alati "Euroopa dünaamilise ja ekspansiivse arengu huvidest", selle asemel, et vaagida ühe või teise dokumendi vastavust lepingule. Seetõttu polnud meil häid väljavaateid.

14. Lõpetuseks. Just Teie valitsemisajal võõrdus Šotimaa oluliselt ülejäänud Suurbritanniast. Mis juhtus?

50 % Šotimaa rahvastikust elas riigilt suuri kulutusi nõudvates , omavalitsusele kuuluvates üürimajades. Inglismaal oli sääraseid inimesi 25 %. See tähendas Šotimaa rahvastiku sõltuvusseisundit, millega inimesed olid harjunud. Sõltuvusseisund teatavasti on sotsialismi toitepinnas.

Tänan, proua Thatcher!

Wau,huvitav lugemine.Üldjoontes on nii EL-is läinudki.
Saksa majandus on saanud hoo sisse Teacheri poolt mainitud põhjustel,prantslased aga on jäänud ülbeteks poliitikuteks,mitte majandusinimesteks.
Ja,et Saksa tööstuse tempo ei raugeks,liideti uusi liikmeid Euroopa Liitu väga meelsasti(analoog,mis juhtus Portugaliga tema jutus on lausa aabitsanäide).
Ja nüüd meil probleem,kui laieneda ei saa,siis on vaja juurde sisemaiseid tarbijaid...........või tõsta sissemakseid.
Nokk kinni,saba lahti situatsioon.

Kriku kirjutas: Mingis artiklis pärast jaanipäeva (viidet pole aega otsida) toodi välja ka üks asi, mis mulle tegelikult meeldib ja mida ma olen ise ka pikalt mõelnud. Brexit jt. moodsate populistide kampaaniad lükkavad lõplikult ja suure käraga ümber väite, et valija toimib ratsionaalselt. See otsapidi valgustusajastust pärit luul on kõikide liberaalsete maailmaparandusprojektide nurgakivi.

Vaata, sellega on nii, et osa valijaid toimib ja osa ei toimi.

Valimisvõit sepistatakse jah kõikuva elemendi toel, kes peibutatakse valima igasugu tiluliluga:
A) õõnsad loosungid nagu Plats Puhtaks, Vali Kord ja Viie Euroopa Rikkama Riigi Sekka
B) poriloopimine vastaste pihta. Savisaare ema viljastanud venelasest vangivalvur, Kallas 10 mingisugust milli pihta pannud, Laar põllumajanduse põhja lasknud ja Rüütel kunagi kellegi kingapaelu sidunud.
C) pseudoteemad, nagu meil Eestis astmeline tulumaks. Nii oravad kui kesikud unustavad meelega ära, et tegelikult meil ju on juba kaheastmeline tulumaks, mille esimene aste lihtsalt null. Eks Inglismaal oli siis pseudoteemaks poola torumees.
Küllap neid odavaid trikke on terve tähestiku jagu.

Aga pikalt pildil püsimiseks vajab iga partei hädasti püsivalijaid. Ja need juba toitvat kätt ei hammusta, kuna nende huvid on teiste kodanike arvelt ülihästi kaitstud.
"Vana Euroopa" kristlike demokraatide püsivalijaks on näiteks farmer.
USA- s on värvikaks näiteks jälle neegrid. Miks neil küll pole oma parteid? Sest nende huvid on paremini kaitstud Demokraatliku Partei püsivalijana. Ühe silmaga telekasse kiigates võiks ju arvata, et neegreid on USA rahvastikust vähemalt kolmandik, võibolla isegi pool... pidevalt mingi neeger pildis seal! Aga tegelikult on vist umbes 13 % ainult. Musta mehe ja valge naise abielust (just see on USAs levinuim rassidevahelise abielu variant) sündinud isikud eelistavad end pigem mustanahalisena positsioneerida, kuna nii on kasulikum.
Eesti kohta näiteid tuues alustan Isamaast, mille toimimist olen seestpoolt põgusalt näinud. Mitte, et väliseestlased oleksid 90ndatel Isamaa püsivalijana hea näide. Väliseestlastel oli muudki jagada peale häälte, eelkõige ülimalt magusaid küllakutseid vabasse maailma. Nii et võib lugeda ka kaudse äraostmise süüks, miks Isamaa 90ndatel eesti asja sildi all väliseesti asja ajas.
Palju parem näide samast ajast on Keskerakonna nn. sundüürnikud. Sest Savipätsil oli pooldajaid ilma nendetagi ju küll. Siiski peeti vajalikuks neid seadusandlikult nii kõvasti poputada, et see veel praegugi üürituru normaalset toimimist häirib. Minu teada püüdsid paljud nn. sundüürnikud oma seisusest võimalikult kaua kinni hoida, kuna nii oli kasulikum.
Aga va Rehvierakond loeb minu meelest püsivalijaks nn. üksikemasid. Võibolla komparteilisest traditsioonist, võibolla arvestatakse, et sellel grupil on vast keerulisem jalgadega hääletada. See seletaks meeste (ja isegi poiste!) tüütut kiusamist kõigi nelja võimu poolt. Muidugimõista, kui meest on kõige praktilisem pidada alimendimaksjana, siis paljud nutikad Maarjamaa tütred selle peale välja lähevadki. Sestap ongi Eestis vallaslaste % Euroopa suurim minuteada.

Mis juhtub parteiga, kellel püsivalijat pole?
See, mis Res Publicaga pärast Lihula ausamba äraviimist. Asja algatas rehvist välisminister Ojuland ja viis läbi rahvaliitlasest siseminister Leivo- aga selle tulemusena hävis Res Publica. Kui kõikuv element neile poriloopimise tõttu selja pööras, ei jäänud lihtsalt toetajaid alles.

Mis juhtub homogeense grupiga, keda ükski suur partei püsivalijana ei näe?
Eks ta võib oma väikepartei asutada, nagu Eesti meremehed 1920ndatel tegid- tulemus oli pigem null, kuivõrd meremeeste palgad jäid Euroopas eelviimasele kohale enne Kreekat.
Palju tulusam on kaaperdada olemasolev partei, nii nagu vaene valge mees püüab praegu teha USA Vabariikliku Parteiga (ja neegrid tegid Demokraatliku Parteiga möödunud sajandil)
Halvim variant on jäädagi poliitiliselt kodutuks- nii läks saksa protestantidega Weimari Vabariigis, kes otsustaval hetkel kõikusid otsustavalt natside tiiva alla.

Mis juhtub parteiga, kes kaotab oma püsivalija?
See, mis Euroopa sotsidega 1960ndatest 1980ndateni, kui kuhugi kadus valge meessoost lihttööline. Uue püsivalija otsingul kodustati kõik perverssed vähemused peale pedofiilide. Kuna sellest jäi väheks, siis hakati sihikindlalt Aasiast ja Aafrikast valijaid importima.

Mis juhtub, kui oluline küsimus pannakse referendumile?
Võib tulla ootamatu tulemus, kuna otsedemokraatias otsustab enamuse tahe. Parteilises demokraatias on see pigem ebatavaline, enamuse tahe taandub tavaliselt valemist välja.
Kas see on hea või halb, mina ei tea. Varsti näeme.

Kõik õige, aga ma kahtlen sügavalt ka selles, et püsivalijad käituvad ratsionaalselt ses mõttes, et iga kord kaaluvad oma otsuste plusse ja miinuseid riigi, kodupiirkonna ja oma perekonna jaoks ning rakendavad selles protsessis elementaarset arvutusoskust.

Olles ennast juba mingi erakonna tuulde sättinud, hakkavad nad - kasvõi alateadlikult - selle käitumist enda jaoks vaikimisi õigustama. Või siis jällegi vastupidi, kui enesehinnang kõrge ja ootused just sellele pundile, millega liituti, hästi suured. IL jällegi hea näide - selle suhteliselt kõrge IQ ning haridusega püsivalijaskond oli ka kõige kergemini pettuv, kui jälle mingi nende arust kahtlane afäär toimus või lihtsalt kellegagi nende kõrgete standardite järgi ei käitutud.

Välisminister Johnson: Suurbritannia ei loobu juhtivast rollist Euroopas.

Suurbritannia uus välisminister ja üks juhtivaid Brexiti toetajaid Boris Johnson lubas esmaspäeval Brüsselis, et Suurbritannia mängib ka tulevikus Euroopas juhtivat rolli.

„Me peame rahva tahte ellu viima ja Euroopa Liidust lahkuma, aga… me ei kavatse mingil juhul loobuda oma juhtivast rollist Euroopas osalemises,“ ütles Johnson AFP vahendusel.

Johnsoni sõnul oli tal „väga hea vestlus“ Euroopa Liidu välisasjade juhi Federica Mogheriniga.

„Ma ootan väga oma kolleegidega kohtumist,“ ütles Johnson.

Vaata kui tore.

Kriku kirjutas:Vaata kui tore.

Kui poliitik ütleb, et miski ei ole nii, siis see nii ongi

Pärast brittide referendumit on riigis vähenenud nii tootmine kui teenindussektor, kuid naela nõrkuse tõttu on suurenenud eksport. IHM Markiti peaökonomist Chris Williamson teatas, et ÜK majandus võib selle aasta kvartalis 0,4% võrra kahaneda, sõltuvalt sellest, kas tootmise ja teenindussektori madalseis jätkub. „Taolist indeksi kukkumist nägime viimati 2008/2009 ülemaailmse majanduskriisi, dotcom-mulli lõhkemise ja 1998 Aasia finantskriisi aja,“ rääkis Williamson BBC-le, lisades, „seekord on numbrid aga täielikult isetekitatud, mis viitab, et mõju ÜK majandusele võib olla suurem kui varem.“ Teisalt tuleb tunnistada, et uuring põhineb vaid ühe kuu andmetel ning tegemist võib peaökonomisti sõnul olla ka šokiga, millest majandus mõne kuuga taastuda suudab.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/sa ... d=75139327

Eile tuli BBC pealt paneeli tüüpi jutusaade,publiku,parlamendi liikmed,Brexiti toetajad ja mittepooldajatest prominentidest isikud.
Ja muidugi tehti reise üle riigi.Kui see on BBC arhiiv tasub vaadata.
Tehti korralik läbilõige Briti ühiskonnast,mitte nagu mingid eksepressi leheküljed.
Ja tundub mulle,et selle suure sissevoolu üheks põhjuseks Euroopast neile oli lihtne fakt,et kogu see muslim-paki ja osaliselt pubides tööpäeva lõpetav briti seltskond lihtsalt ei olnud konkurentsivõimeline tööturul.Ja tuleb välja,et meie ehk siis lääne keeli ida-eurooplased on oma omadustelt ja kvaliteedilt igati asjalikud.Meie puuduseks on,kui ma üldistaks asja majanduslikus mõttes,see,et selle riikide piirkonnal ei ole väljakujunenud rahvusvahelisi kaubasidemeid,mis kaotati peale Teist Maailmasõda ning nn.Lään kasutab kogutud kapitali ja sidemeid,et hoida oma kaubamärke ja tehnoloogiaid eelises muu Euroopa ees.Kui meil oleks rahavaru suurem,mida kohalikud ettevõtjad saaks kasutada innovatsiooniks,turustuseks ja arenguks,siis inimeste tööomaduste taha asi seisma ei jää.
Kui keegi Ida-Euroopa suurtest(ma ei mõtle siin Venemaad) alustab nende riikide vahelist integratsiooni siseselt ja koos,siis osad vanad Lääne riigid võivad olla tulevikus mures kindlasti.
See on brittide peal selgelt näha,kui juba Ida-Euroopast tulnud isikud oma tööalase konkurentsiga suutsid osad elanikonna kihid närvi ajada.
Mulle jäi meelde ühe Somaaliast saabunud naise hüüe(saanud kodakonsuse):nüüd saan ma rahulikult oma toetused kätte Vot sellise kvaliteediga on osad valijad seal.
Ja saates tulid ikka esile väga suured lõhed kogu Briti saartel kokku,eelkõige kuumeneb praegu Šotimaa.Vahest sellega seletub sotside nii suur toetus Briti tuumalaevastiku moderniseerimisele Parlamendis,proovitakse vaigistada seda piirkonda majanduslikult,sest need laevad annaks tööd Šoti laevaehitajatele,kust siiani tuleb enamus sõjalaevu.
Ja Põhja-Iirimaal asi ei ole ka rahunemise poole liikunud,inimesed seal on selgelt närvis,eelkõige ajaloo tõttu.
Ja selgelt on lõhenenud selgelt ka puht Inglise elanikkond ja vastaspoole ehk siis Brexitit eitanud osa arvamuse vajaduse arvestamist mõõnis ka konservatiivist saadik,kes oli BREXI-ti suur toetaja.
Tundub,et,see kuumade peade seltskond seal konservatiivide BREXITI leerist on hakanud asjadele pihta saama,et riik pole enam Victoria aegne unelmateriik ja suur hurraa,et meil pole Euroopa kaubandust vaja on osutunud "halvaks" unistuseks.
Otseselt toodi välja,et näiteks ainuüksi panganduse see osa,mis võib Euroopasse kolida,annab 30 protsenti Briti SKP-st.
Ja,et selle peale ihuvad hammast Saksa ja Prantsuse pangad,seda enam ei varjatud.
Ma mõtlen,et iseenesest on see tehnika küsimus.Niipea,kui britid väljas,tehakse pangareeglites muudatused ja hoplaa City võib jääda näppu lutsima selle raha peale,mis USA-st via Euroopasse suundus.
Ja see raha on suur,igaüks võib tuhnides uurida,palju USA pangad liigutasid raha Euroopasse.
Teine asi on kaubandus,Brexiti pooldajad,kes ütlesid,et Briti kaupadele ei hakata kirvest panema on nüüd probleemi ees,tollid tõesti on silmapiiril,juhul,kui nad ei soovi olla ühise turu osa.See oli vist see külm lahmakas vett,mis May tõi Euroopast tagasi ja pani isegi selle brexitlasest konservatiivist saadiku tunnistama,et vajadusest ühise turu järele,peab minema Norra-Šveitsi teed.
Ehk siis hakkama maksma ja võtma üle reeglistiku,nagu teevad viimased aga..........minu meelest on see nende konservatiivide ja UKIPI poolt selge valijatele valetamine,sest sellisel arengul UK ei ole selles lauas,kus asju otsustatakse vaid väikeriigi klassis,kes on sundolukorras.
Ja olen enam,kui kindel,et pikas perspektiivis,nii 10-15 aasta ajal,kaob ka City võime olla Euroopa rahanduskeskuseks.Lihtsal põhjusel,sest nad ei ole enam liikmed vaid lepingulised osalised.
Vaadake Šveitsi,kas too on rahanduslik süda,kuigi peaks tegelikult olema soodsamal positsioonil,kui City,tänu oma küllalt soodsale maksu ja pangandusreeglitele.Ei,nii see ei ole.See on süda sellele rahale,mis on eraarvetel ja vajavad varjamist,muud ei midagi.
Brexiti pooldajast konservatiiv tunnistas,et majanduslikud mõjud on olnud seni halvimad,kui nad arvasid ning selleks,et säilitada oma osa Euroturul tuleb teha mõõndusi oma positsioonil,mis puudutab ka tööjõu liikumist.Näiteks Norras on see nii,et EL liige peab esimesed kolm aastat hankima iga aastaselt elamis ja tööloa,mille järel saab alalise elamis ja tööloa.Pakun,et sama hakkab pressima ka EL brittidele,sest see on Euroopa Vabakaubanduspiirkonna,kuhu kuulub ka Norra,reeglistik.
Nii,et see valimislubadus,et nüüd paneme piirid kinni on selgelt pullshit ja loba ning valijatele valetamine.

Ikkagi oli mul õigus, kõik kes praegu Suurbritannias elavad ja töötavad, peavad koju tulema. Vähemalt need kes ei suuda tööluba hankida.
Kui Soome peaks kunagi midagi sarnast tegema, oleks Eestis korralik masu lahti.

Analüüs: Brexiti tõttu peab Suurbritanniast lahkuma ligi 600 000 eurooplast
http://majandus24.postimees.ee/v2/37854 ... eurooplast

Kui nad tõesti lahkuvad, siis nad kindlasti tahavad sellest 600 000 tegelasest lahti saada.