Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Smith]

No ei tea.
Helsinki abilinnapea väidab (vähemalt 2011 aastal) , et
300 eurot ruutmeetri kohta.

Viide:
http://www.iltasanomat.fi/taloussanomat ... 10240.html

[Kapten Trumm]

On selge, et ka seal eksisteerivad jõud, kes üritavad liigseid ehituskulusid ära optimeerida. Konkurentsis iga sent maksab.
See, kui palju eurot m2 kohta või mitu %, on suht ehitusökonoomiline küsimus. Eur/m2 sõltub
1. varjendi konstruktsioonist ja vastupidavusest
2. hoone (ja varjendi suurusest), hoone suurenedes odavneb m2 suht kiiresti, kuna 1 m2 kohta on seinu, uksi, ventilatsiooni jne järjest vähem ning raha toovat pinda suhteliselt rohkem.
3. kas hoonel olid ka muidu ehitatud maa-alused korrused ja kui sügavad nad olid.

Kui nt on jutt mingist suurest kaubanduskeskusest, millel mingi 10 000 m2 ehitusalust pinda ja 2 korruseline maa-alune parkla, siis seal moodustavad varjendi kulud üsna tühise osa.

Soomes siiski pole erandite tegemise põhjus mitte niivõrd majanduslik, kuivõrd asjaolu, et neid varjendikohti on juba päris palju saanud (nt kõrvalmajas on piisavalt ruumi, siis pole sul vaja ehitada).

See 1200 m2 alammäär on samuti ökonoomiline küsimus - kuskile maale tuleb joon tõmmata. ENSV-s tõmmati see joon elutähtsate tehaste tööliste tasemele, Soomes on see tõmmatud pisemate kortermajade tasemele (1200 m2 on suhteliselt pisike korterelamu).

Graniidist pinnas on abiks üksnes tunneltüüpi varjendite rajamisel otse kivisse. Paekivi on jällegi eemaldada suhteliselt lihtsam - ei lubata seal Helsinkis midagi majade vahel igal pool õhkida, tehakse ka nii, et puuritakse (puurtraktoriga või käsitisi) rivi auke ja siis koputatakse hüdrovasaraga - selline nokkimine on nii kõva kivi puhul kole kallis. Mul raiuti äsja välja sinises paes 300 m3, neli tööpäeva ja 2500 eurot umbes, 10 eurot m3.

[Lemet]

Nüüd vaatame armeeringut , soovitasid K-Rauta näiteks:
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/armat ... -aiii-12mm

Aga miks armatuuri K-rautast võtta, kui isegi kaubandusest saab ka poole odavamalt....

http://www.ehituskaubad.com/product/armatuur-aiii-12mm/

Ja ka betooni on võimalik saada isegi odavamalt kui 100 kuubist. Lihtsalt ümara numbriga oli hea lihtne rehkendada...

Samuti teed saalungid, armeeringu ja betoonivalu ise ära? Luba kahelda...

Kahelda võid. Aga ükski kolmest ei kuulu müstika hulka. Tehtud seda tööd ja kui vaja, teen veel.

[nimetu]

Soomes siiski pole erandite tegemise põhjus mitte niivõrd majanduslik, kuivõrd asjaolu, et neid varjendikohti on juba päris palju saanud (nt kõrvalmajas on piisavalt ruumi, siis pole sul vaja ehitada).

Kusagilt on silma jäänud, et varjendikohti on Soomes ligikaudu 3,8 miljoni inimese jaoks.

[Smith]

Nüüd vaatame armeeringut , soovitasid K-Rauta näiteks:
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/armat ... -aiii-12mm

Aga miks armatuuri K-rautast võtta, kui isegi kaubandusest saab ka poole odavamalt....

http://www.ehituskaubad.com/product/armatuur-aiii-12mm/

Ja ka betooni on võimalik saada isegi odavamalt kui 100 kuubist. Lihtsalt ümara numbriga oli hea lihtne rehkendada...

Samuti teed saalungid, armeeringu ja betoonivalu ise ära? Luba kahelda...

Kahelda võid. Aga ükski kolmest ei kuulu müstika hulka. Tehtud seda tööd ja kui vaja, teen veel.

Demagoogia meistriklass. Mina juhin tähelepanu sellele , et armatuur maksab palju ja seda kulub meeletult.
Sinna tingid ühikuhinda ja põristad oma trummi edasi.
Pane siis ühe varjendi eelarve kokku ja ehitame üle Eesti sellised.
13 korda odavamalt kui pikaaegse kogemusega soomlased seda teevad.

[Illike]

Mille üle te vaidlete? Üks räägib tavaehitusest teine püüab selgeks teha, et sellise ehituse jaoks ei kasutata tavalist betooni ja armatuurrauda. Naabrimehelt odava raha eest saadud materjali laadne toode ei pruugi olukorra tekkides pakkuda erilist kaitset

[Martin Herem]

Mina pole seekord jälle aru saanud, kuhu neid varjendeid ehitada tuleks?

[Lemet]

Mina räägingi oma kartulikeldri ehitusest, kuhu ohtlikul ajal pere kah varjule mahub ja mis ei pretendeerigi tuumapommi otsetabamusele vastu seisma (küll aga annab märkimisväärselt šansse selle Tallinna kohal lõhkamise korral, ikkagi kümmekond kilomeetrit) ja keeldun otsustavalt aru saamast, miks ma pean selle eest 66 000 raha maksma, kui on ometi võimalik kordi odavamalt ehitada...

[Illike]

Kena, Sina räägid oma kartulikeldri ehitusest. Sa räägid oma seda oma kogemusest. Samas ei saa Sa seda laiendada linna teiste inimeste peale. Mõnel ei ole tuttavat keevitajat ja ehitajat. Samuti ei kujuta ette kuidas suhtub linn sellesse kui kõik hakkavad ehitama endale kartulikeldrit hoovi peale. Sina ehitad nn mustalt, kuid kui teha seda organiseeritult ja ametlikult siis lisanduvad kohe igasugused maksud.

[Lemet]

Nojah, aga nagu me ka siinselt foorumilt lugenud oleme, polevat see ju riigi asi, tegu on mittevajaliku ja mõttetu teemaga....millised on siis veel valikud? Ja nii ma siis ehitangi kartulikeldrit ja mul on ausalt öeldes üpris savi, mis ülejäänud ses osas teevad või kuidas linn sellesse suhtub. Hea kartulikelder kulub alati marjaks ära...ja mis mustalt ehitamisest me siin räägime? Alla 20 ruudu tee mida hing ihaldab.

[Leo]

Soomes algavad algaja ehitaja brutopalgad 10 €/tunnis, Eesti palkasid ei tea. Palju sellise ehituse peale töötunde kulub? Maja alla oleks motekas selline armeeritud betoonist varjend ehitada kyll, varuväljapääs peaks ka olema jänkide tornaadovarjendite eeskujul, et kui maja peal kokku kukub, siis oleks lihtsam välja tulla. Rahulikul ajal voib seda ju talvekartulite hoidmiseks kasutada. Ukse hinda ei ole uurinud, kuid väga ei usu, et paar ruutmeetrit 2 cm paksust terasplaati koos lihtsate hingede, lengide ja riividega tuhandeid eurosid maksab. Pigem ikka monisada € ukse eest oleks reaalne.

[Kapten Trumm]

Oma pere vajadusteks on muidugi 20 m3 "spetsobjekt" päris kõva priiskamine.
Sinna mahub sisse ka aasta toiduvaru, aasta veevaru, vent ja genekas koos kütusega.
Varjendi ehitamisel arvestatakse 1 inimese kohta alla 1 m2 põrandapinda, kuid see seab täiendavad nõuded ventilatsioonile (ruum on täis nagu silgud pütis ja kui vent ei toimi, lämbuvad kiiresti ära).

Et soomlastel see pisivarjend väga kallis tuleb, tuleneb ilmselt sellest, et neid ehitatakse suht vähe ning ehitus pole standardiseeritud, tehakse analoogse tehnoloogiaga (palju käsitööd) nagu suurvarjendit. Kui sellise asja järgi oleks reaalne nõudlus, siis neid betoonist karpe saaks betoondetaile tootvad tehased seerias lasta (põrand 4 seinaga eraldi ja lagi peale eraldi). 20 m2 on samasuur ruum kui üks garaaziboks, kui on korralik vent, siis sinna mahub ikka 4-5 peret sisse.

Varjendite uksi toodetakse venes seerias, minu mälu järgi oli 1200 eurot. Paigaldamisvalmis uks koos riivistuse ja lengidega.

[Kapten Trumm]

Soomes algavad algaja ehitaja brutopalgad 10 €/tunnis, Eesti palkasid ei tea. Palju sellise ehituse peale töötunde kulub? Maja alla oleks motekas selline armeeritud betoonist varjend ehitada kyll, varuväljapääs peaks ka olema jänkide tornaadovarjendite eeskujul, et kui maja peal kokku kukub, siis oleks lihtsam välja tulla. Rahulikul ajal voib seda ju talvekartulite hoidmiseks kasutada. Ukse hinda ei ole uurinud, kuid väga ei usu, et paar ruutmeetrit 2 cm paksust terasplaati koos lihtsate hingede, lengide ja riividega tuhandeid eurosid maksab. Pigem ikka monisada € ukse eest oleks reaalne.

250 m3 mahuga, umbes analoogse seinapaksusega veekindlast betoonist mahutit (ülalt avatud) valati meil kaks nädalat pluss kivistumisaeg. See kubatuur vastaks umbes 100 m2 põrandapinnaga varjendile (100 + kohta). Esimese raksuga valati ära põhi+vundament, see kivistus ära, siis valati seinad. Kuna põhi oli kivistunud juba, siis liite veekindluse tagamiseks kasutatakse mingit paisuvat linti seal liitekohas. Tänane betoonitehnoloogia võimaldab edukalt valada 100% veekindlaid konstruktsioone ilma mingi müütilise hüdroisolatsioonita, kasutatakse veekindlust andvat lisandit (xypex). Hinda see eriti palju ei lisa. Võõbata tuleb siis, kui valu pidama ei jää. Katsetatakse nii, et lastakse vesi sisse, seisab mingi 3-4 päeva, kui väljaspoole niiskuselaike ei ilmne, siis ongi ok.

Valamine ise käib kiiresti, sest seal on vaja pidevalt teha, et vahepeal asi ei "tahkuks". Kaks meest londist valavad ja teine kaks meest tihendavad vibraga. Kasutatakse kokkupandavaid betoonirakiseid, keegi laudadest mingeid saalungeid enam kokku ei tao. Rakiseid laenutavad sellega tegelevad firmad.

Kui natuke teoretiseerida, siis töömehe saab täna tellida firmast suurusjärgus 30 eurot tund, 4 töömeest, 10 tööpäeva (jutt on samast 250 m3 mahutist) on 9600 eurot.

[Motronicus]

..- kui võrrelda asjaga kursisolekut näiteks toonase keskkoolilõpetaja ja tänase gümnaasiumilõpetaja puhul mõne triviaalse küsimusega, siis võib tänase päeva noorukite puhul tõdeda, et teadmised üpris nullilähedased on. Proovitud teema muideks. Üks tegelane näiteks võttis tõsimeeli väita, et tähtsaim asi oleks õhurünnaku ajal mitte varjumine, vaid sündmuskohale võimalikult lähedale saada ja sündmus telefoniga üles võtta, et saaks pärast meedias jagada...

Mulle tundub, et noored on papaa kulul veidi nalja teinud.

[Lemet]

Õnneks siiski on minu omad vähe selgema pilguga...aga kes keelab mõnel pädanike pundil kõrvust kinni võtta ja mainit teese kontrollida. Et mida nad teeksid, kui näeksid kuskilt plahvatusseent kerkimas.