www.militaar.net

Ja veel-mille moonaga tegu ja mille salv?http://s202.photobucket.com/albums/aa18 ... G_3371.jpg

Mürsk paistab olema 37mm, kelle toode seda ei tea.
Sal on PPsh41 oma.

Salv on imelik,paluks paremaid pilte!

Salv - PPŠ

P.S. Teadmiseks ja lisainformatsiooniks, et meie kauni emakeele (eesti keele) tähestikus on ka sellised tähed, nagu Š ja Ž , missuguseid soovitan soojalt, armsad kodumaa patrioodid, kasutada.

Mürsk on 37 mm Hotchkiss. Paistab Vene oma olevat, kuigi Hotchkissi kiirlaskekahureid kasutati üle maailma ja neile toodeti väga palju erinevat moona. Konkreetne mürsk paistab olema praktiline, seega sütiku ja lõhkelaenguta. Vaata veel hoolega üle, ega põhjas mingit korki pole, mis võiks põhjasütik olla. Päissütikut ei paista olema.
Kui ohutuses veendutud, puhasta ära ja arvatavasti leiad sealt Vene mereväe ankrut kujutava tähise. Ka võib olla Hotchkissi firmamärk - romb ringis.

Tänan abi eest.Põhi tundus olevat sile raud ja vist torust läbi polnud ka käinud.Kraapsusi juhtrõngaste peal polnud näha.
Aga salv.Kuidagi lühike tundus.Olen lapsepõlves leidnud ühe sarvega PPš.Minu arust oli küll pikem ja neid valtsse polnud nagu ka.Aga see oli ammu-ammu.

Selliseid mürske olen leidnud Paljassaarest, paari meetri sügavuselt kalda poolt. Tundub, et merepoolt lastud. Algul vaatasin, et tehtud alumiiniumist või tsingist, noaga kraapimisel meenutas pigem mingit tehismaterjali.

kashey kirjutas:Selliseid mürske olen leidnud Paljassaarest, paari meetri sügavuselt kalda poolt. Tundub, et merepoolt lastud. Algul vaatasin, et tehtud alumiiniumist või tsingist, noaga kraapimisel meenutas pigem mingit tehismaterjali.

Isakese tsaari ajal oli Paljassaar asustamata ja seal paiknesid kaldamärgid (puust kilbid), mille pihta mereväe komendorid õppelaskmistel tulistasid. Välja on sealt tulnud ka paar "Russalka" pliist juhtvööga mürsku. Kuna polnud 100% kindel, et praktilised, sai ära hävitatud.
Tehismaterjali meenutas seetõttu, et merevees oli mürsk roostetanud. Rooste aga "sööb" teatavasti rauaaatomeid, jättes süsiniku puutumata. Seega malmkorpusega lahingumoona pealmine kiht muutub pikapeale grafiidiks. Pärast plahvatust on kildudel eraldusjoon väga selgelt näha.

Sattusin ühte legendi kontrollides 20mm flaki positsiooni peale. Vähemalt enda arvates tegu selle relva moonaga. Hülsi pikkus 13,8 cm ja kitsama otsa läbimõõt 20 mm. Pärast kerget puhastamist tuli ka mõni number välja.
Minu teada oli enamus neist lõhkelaenguga. Mis pani need tõmbi otsaga laengut sisaldavad "kuulid" plahvatama? Otsene löök sihtmärgi tabamisel? Markeeringut läbi rooste näha ei ole ja "restaureerima" ka sellist kraami ei igaks juhuks ei hakanud ja läksid pärast pildistamist auku tagasi.

Tegu 1943 aastal valmistatud moonaga.
Keegi kinnitab minu oletusi või on tegu millegi muuga?

Flakikärtsud on need küll.

Horst kirjutas: Mis pani need tõmbi otsaga laengut sisaldavad "kuulid" plahvatama? Otsene löök sihtmärgi tabamisel?

2 cm Flaki moon kaliibriga 20 x 138B. Kasutati väga erinevaid mürske, mida saab täpselt tuvastada vaid juhul kui värv on kasvõi osaliselt säilinud.
Flaki mürsud on reeglina iselikvidaatoriga, mis välistab mittetabanud mürskude lõhkemise maapinnal. Seega plahvatavad nii märgi tabamisel kui viiteaja lõppemisel. Iselikvidaator võib olla pürotehniline (mürsk lõhkeb trasseri lõpunipõlemisel) või sütikus paiknev.
Üldiselt tasub ikka 112 helistada. Kui ei saa ise kohal olla, siis GPS koordinaadid jätta või märgistada koht ja kirjeldada täpselt, kuidas sinna jõuda. Muidu järgmine leidja võib torkima hakata.

Sul ainult kestad, need on ohutud. Pikemat lugemist siin: http://www.wehrmacht.pri.ee/phpBB-2.0.1 ... php?t=2370

Paistab, et tegemist on siiski vaid tühjade ja täiesti kahjutute hülssidega. Keda huvitab, mis 2cm Flaki sütiku sees, siis siin on üks illustreeriv pilt:

ja mõned pildid veidi paremas korras moonast (deaktiveeritud).

Tänud vastajatele! Lõhkevaid asju ei korja, kuid vahel tuleb labida peale ikka. Ja mida paremini tead, mida leitud asi endast kujutab, seda rohkem oskad ohtu vältida.