www.militaar.net

Madis Reivik kirjutas:Genekas on ainult osa lahendusest - peab olema ka kütusemahuti ning selles olev disla vananeb.
Aga, kui samas farmis traktorid ja "puhver" on kogu aeg kasutuses, siis pole probleemi. Veepuuduse lahendaks veetorn - "American style". Sellise ehitamine ei ole ülemäära kulukas.

Generaatorseadmel on enda sisseehitatud paak, nt meil mitmel pool kasutatav Cummins C44 (40 kW püsivat elektrivõimsust) omab 332 liitrist paaki, mis ca 8 liitrise tunnikulu juures tagab ca poolteist ööpäeva tööd tankimata.

Ja farmides on reeglina diislivarud, sest talumees ei käi igapäev tanklas, vaid ostab kütuse hulgi terveks aastaks. Mitte ainult meil, vaid ka mujal. Hulgi ostes on liiter nii 20 protsenti odavam, meile tegi Alexela 3 tonni korraga ostmisel kohe -25% jaehinnast ja tõi selle raha eest kohale ja kolme erinevasse kohta,

Kapten Trumm kirjutas:Hulgi ostes on liiter nii 20 protsenti odavam, meile tegi Alexela 3 tonni korraga ostmisel kohe -25% jaehinnast ja tõi selle raha eest kohale ja kolme erinevasse kohta,

Tahtsin sinu väidet vaidlustada Neste terminali hindadega aga tuleb välja, et vahepeal on need hinnad peitu läinud. Ajal, mil neid veel näidati, ei olnud terminali hinna ja tankla postihinna vahel sugugi 25%. Pigem tuli sealt paremal juhul 15 senti vahet. Kas tõesti on kütusemüüjate kate vahepeal niivõrd palju kosunud?

Ma tahtsin Orlenilt vaadata. Samuti kadunud. Aga oma mälu järgi oli vist diislil nii maks 15-20 prossa tuuris. Siin võib olla hetkesituatsioonid. Uue kliendi "omale ära" üle hõivamine vmt. Või lihtsalt logistiline sobimine vmt. Aga seda veel kolme kohta mahalaadimisega?

Minumeelest Olerex pakkus kevadepoole lausa 50% soodustusega kohe hukka minemas olevat biolisandiga diislit. Sellist kuhu sisse hakkasid juba mingid algsed eluvormid tekkima. Kuskil katlas ärapõletamiseks oleks vast kõlvanud kuid mootorisse tuttavad põllumehed seda küll enam ei julgenud panna. Müüja muidugi ütles ausalt et päris mootorikütus see enam pole.

See on tegelikult elementaarne et laudal on avariigeneraator. Hea piimakarja lehm maksab mingi sea või isegi lihaveisega võrreldes hingehinda ja jätta 500 pealine kari elektrifirma lepingust sõltuma on kuritahtlik hooletus. Kui just ära pole varastatud siis generaatorid olid ja on igas laudas olemas. Vend lasi paar Aastat tagasi uue lauda ehitada, ca 300 elajale ja minuarust nii 200 KW generaator on komplektis. Lisaks piimajahutusele ja lüpsirobotitele käivad ka sõnnikukraabid jms elektrimootoritega ning normaalseks toimimiseks maakohas peab generaator nagunii varus olema.
Vanas laudas olid kaks nõukaaegse traktorimootoriga generaatorit, 75 hp kumbki.

Tahtsin sinu väidet vaidlustada Neste terminali hindadega aga tuleb välja, et vahepeal on need hinnad peitu läinud. Ajal, mil neid veel näidati, ei olnud terminali hinna ja tankla postihinna vahel sugugi 25%. Pigem tuli sealt paremal juhul 15 senti vahet. Kas tõesti on kütusemüüjate kate vahepeal niivõrd palju kosunud?

Tegemist oli talvise diisli ostmisega aprillikuus.

Teema pealkiri: "Siis kui kaob vool".
Kuna Eesti keeles saab "kaduda" ainult "olemas olnud asi" (vool võrgust) ja kuna valdav osa Eesti elanikkonnast ja siinsest foorumiliikmetest on ühe "suure võrguettevõtte" lepingupartnerid, siis peaks see teema olema just õige koht võrguetevõtete (kes peaks kindlustama, et vool ei kaoks) juriidiliste ja moraalsete probleemide lahkamiseks.

Et probleem on olemas, viitab ka see riigivapiga leht:
https://www.konkurentsiamet.ee/et/uudis ... eerimisele
Elektrilevi peab pöörama suuremat tähelepanu võrguühenduste katkestuste likvideerimisele.

Amet soovitab Elektrilevil üle vaadata elektrikatkestuste korral loodava ja kriisijuhtimisega tegeleva Teabekeskuse töö ja koosseis, et avalikkuse teavitamine elektrikatkestustest ja nende mõjudest oleks teostatud võrdse kohtlemise printsiipi silmas pidades ja oleks elektri müügiga tegelevate ettevõtjate osas ühtne.
Elektrikatkestuse likvideerimisel esines probleeme ka suhtluses kohaliku omavalitsusega. Menetluses selgus, et kommunikatsioonipõhimõtted Elektrilevi ja kohalike omavalitsuste vahel on puudulikud või puuduvad üldse. Seetõttu soovitab amet Elektrilevil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Päästeameti, kohalike omavalitsuste ja elutähtsa teenuse osutajatega välja töötada konkreetsed põhimõtted, mille alusel toimub kommunikatsioon suuremate elektrikatkestuste puhul.

Ei, see teema on arutamiseks, mis juhtub, kui vool tõepoolest kaob.

Kui tuleb selline pikem katkestus ja on märke, et asjad võivad minna hulluks, siis mul siin linnakorteris on asjalood üsna jamad.
Kõige pikema akupidavusega on mu põhitelefon, mis on mingi 20-eurone hiina nupuaparaat. Selle aku peab laadimata umbes nädala, ilmselt kukuvad mastid ümbruses enne ära.
Interneti võib kiiresti unustada. Mul on küll mingeid vanu nutikaid, millel helistamise funktsioon on kutu ja mida saab veel netis kasutada, aga noh, netis surfates jätkub nende akudest võibolla paariks tunniks. Parem on need juba taskusse panna juhuks, kui on vaja kellegi käest endale osta ellujäämise õigus - see on küll "ehku peale" minek, aga unistada võib
Kui olukord ei lähe väga nadiks, siis saab kodus pliiti kütta ja niimoodi pahad ajad üle elada.

Kui aga asjalood otsustavad minna sellisel kursil, nagu näiteks läks ükskord Bosnias...

https://www.silverdoctors.com/gold/gold-news/one-year-in-hellsurviving-a-full-shtf-collapse-in-bosnia/?fbclid=IwAR273UxIWIcIzFPgX_CQAxFbPtI4hbN8cjQwiWbOnb8h1wMVaynH-w9tpgI

...siis ei saa enam midagi ette ennustada. Koduks olev Supilinn koosneb enamuses puumajadest. Lähedal on õlletehas ja mitu poodi, millele ilmselt ruttu kallale minnakse. Üks võimalik variant on siis vist kodust minna kohe, kui kuskilt hakkab kostma mäsule viitavaid helisid, ja kuidagi marodööri teeseldes vaikselt linna piiri suunas trügida. Stiilis "väike hüpe õlleka poodi - ahhaa, midagi enam võtta pole, rahvas kraabib viimseid purke kokku, parem teen sääred". Muud suunad tunduvad olevat ohtlikumad.

Vaat mina ei saa ühest asjast aru. On mingi trafaret, et kui pauk käib ja sitt lendab ventilaatorisse, siis kôik hakkavad kuhugi sôitma. Kuhu?
Tartlased sôidavad Tallinna ja tallinlased Tartu? Vôi minnakse pôllule ja kuuse alla surema?

Hiinlastest saaks veel aru, nemad on kôrbed kummituslinnu täis ehitanud, et ellujäänutel infrastruktuur omast käest vôtta oleks ning saaks tsivilisatsiooni otsast peale jälle üles ehitama asuda. Aga kuhu meil sôita on, kui Eestis vool ära läheb? Kus on meil tolleks ajaks veel puruks pommitamata ja kaitstud kôigi mugavustega riiklikud kummituslinnad?

Inimloom on huvitav tegelane, kellele meeldib unistada. Mõni surub halvemad võimalused enda peas kuskile pimedasse keldrisse peitu ja üritab nii endale kui ka teistele sisendada, et me saame mistahes olukorras teha kuitahes suuri imesid. Lihtsalt "tuleb end kokku võtta, magamata töötada ja surmahetkeni võidelda", "rohkem palvetada", "seada Ainuõiged Väärtused ausse" jne.

Isegi olukordades, kus ainus valik on siit ilmast lahkumine ja selleks omakorda antakse vaid kaks valikut - kas enesetapp või surm mingi välise mõjuri abil.

Sho kirjutas:Vaat mina ei saa ühest asjast aru. On mingi trafaret, et kui pauk käib ja sitt lendab ventilaatorisse, siis kôik hakkavad kuhugi sôitma. Kuhu?

Esimese asjana linnadest ära sest kui elekter, vesi, küte, toidupoed jm. igapäevased mugavused on läinud siis muutuvad linnad surmalõksudeks. Lisaks marodööritsevad erineval tasemel relvastatud inimmassid. Kellel on talud või maakohad siis minnakse sinna kuna seal on säilinud veel võimalused tagada ellujäämiseks min. tingimused.
Aga arvan et lugupeetav teab seda kõike ka ise paremini.

Ei noh sellest ma saan aru, et need paar tükki, kellel on mingi maakoht, sôidavad sinna surmalôksu, sest sealt käivad marodöörid peagi üle. Aga need, kellel pole kuhugi minna, miks peaksid nemad oma kindluse koos varudega maha jätma ning kaks kätt taskus kuhugi metsa kuuse alla minema?
Kas poleks môttekam kodus oma terasukse taga ja kiviseinte vahel hambuni relvastatult paksus kasukas pehmes voodis lebada ja krôbuskeid krôbistada, kui juba esimesel väljasôiduööl kusagil kraavis näljasena lumehange külmuda?

Kui küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon ära kaovad, on linnakorteris ikka väga sitt olla (otseses mõttes).

Seda kahtlemata, aga ma môtlen alternatiivi peale. Kuhu ja milleks minna, kui kuhugi minna ei ole?
Kui Tallinnast Tartusse vôi vastupidi, siis oled samasuguses olukorras kui toast välja minna ning vôtmed ära visata. Ning kas heita ööseks puu alla lumehange oma maja ees, teises linnas vôi kusagil metsas, selles ka suuremat vahet pole. Seega sôidu pärast pole tarvis muretseda.

Nii et lihtsustatult on küsimus selline, et kas olla ilma elektri, kütte, vee ja kanalisatsioonita majast väljas lumehanges vôi majas sees? Mulle tundub majas sees olemine turvalisem ja mugavam. Kui linn suurtükitule all pole, môistagi.

Tõenäoliselt hakatakse sõitma mitte tingimata enda isiklikku maakodusse vaid kellegi juurde kus saab suurema kogukonna moodustada. Oma lapsepõlvest mäletan et kui Põhja-Eestis oleks mingi suurem jama tekkinud oleks meie talusse kindlasti tulnud Tallinnast tädi ja kolm täditütart oma peredega ja võib-olla veel keegi. Linnakorteris ongi kõige suurem häda et kui mööbel ja raamatud on juba ära põletatud siis hakkab külm. Maal võib lihtsalt minna ja metsast noori kuuski murda ning umbehää saab.

Kui ma just pean linnas hakkama maailmalõppu vastu võtma siis mitte korteris vaid pigem garaazis. Kusjuures paljud ehitavadki omale garaazi mingi alternatiivelamise ja kasutavad seda aeg-ajalt (siis kui naine on järjekordselt kodunt välja visanud) sihipäraselt et kontrollida kompleksi võimekust ja vajadusel täiendusi teha.