www.militaar.net

retti kirjutas:

Miks siis teiselt poolt nurga taha ei jää ja teiselt poolt jääb

Sest ongi ehitatud tee poole külge, aga kitsamana kui valge maja.

Kemmerg maja otsas tõesti ei paistaks välja.Nende kahe hoone pikiteljed/katuseharjad on täpselt ühel joonel st et hoone peab mõlemale poole olema nähtav samavõrra.

Sel juhul on kõige lihtsam seletus, et 1984. aasta pildil nähtav sara sai 1944. aastal pihta ja ehitati pärast sõda uuesti üles. Seda toetab fakt, et 1984. aasta pildil on katuse kaldenurk järsem.

Crispy kirjutas:

Kriku kirjutas:Alumine pilt peaks loogiliselt olema oluliselt varasem kui keskmine. Tsaariaegne lausa...?

Vahepeal tulekahju?

Ma ise mõtlesin ka tulekahju peale, aga (Eeldades, et tegu on kivimajaga. Äkki ei ole?) tuli ei põleta ju kiviseinu maha ja taastades ei oleks mingit vajadust "teist korrust" pealt maha lõhkuda. Milleks sellist asja teha? Kui tegu oli puitmajaga, siis on tulekahju ja uuesti ühekordsena ehitamine muidugi üpris arusaadav. Aga jällegi, kas oleks vaja ehitada täpselt samasugust maja nagu enne kuid lihtsalt ühekorruselist? Võib ju arvata, et kui nagunii uut maja ehitada, võib ju ka maja hoopist teistsugusena ehitada.

Veider igat pidi.

Vabadussõjas võis ju ka pihta saada, aga ikka on samad küsimused nagu põlengu puhulgi...

Kui see nüüd teemasse puutub - tulekahjud pidavat mõnikord tellisseinte struktuuri lõhkuma nii, et seinad muutuvad nõrgaks.

Minu jaoks fotod ja faktid klapivad. Olemasolevatele tõenditele tuginedes oli seal selline sild, lühiajaliselt. Kahjuks pole ikka veel koha peale jõudnud aga ehk saan teha tulevase nädala teisel poolel ühe ringi...

Härrased. See on nii väsitav ja kohutavalt aeganõudev neid aruandeid ja analüüse hoonete või muude pisidetailide järgi teha.

Kuna pildid ei mahu ühte posti ära siis teen mitu postitust samal teemal.
Ma ei tea kust alustada....

Alustame siis sellest, et meil ei ole praegu hoonestuse kohta pädevaid kaarte ja aerofotosid enne 1973 aastat.
Seega pole midagi võrrelda, et millised on erisused 1944-1945(-1946?) perioodiga (AKF devision foto purustatud või pooleliolevast sillast, millega siin pidevalt võrdlemine käib).
Eelnevast perioodist on olemas ainult fotod ja mõned skeemid (ja skemaatilised kaardid). Viimaste häda on selles, et neil ei ole mõõtkava ja neil ei ole hoonestus täpselt peale märgitud.

Siia lingitud kavastu mõisamaade kaart pärineb 19 sajandi teisest poolest (1850-1900).
See kujutab seisu enne mõisakompleksi renoveerimist ja ümberehitamist 19 sajandi lõpus.
Sellel ei ole veel kujutatud L kujuga mõisa peahoonet ega ka jõe ääres neid hooneid, mida nüüd võrdlema on hakatud.

Mõisasüda ehitati esinduslikult välja 19. sajandi lõpukümnendeil. 1890ndatel aastatel valmis seal kahekorruseline suur neobarokne peahoone, mis oli ümbruskonna üks suursugusemaid. Hoone põhiosa oli ühekorruseline, kaetud kõrge mansardkatusega, mille alune oli samuti välja ehitatud korruseks. Keskosas asus kahe akna laiune pealeehitus teise korruse ulatuses. Hoone idapoolne ots oli kujundatud aga töntsaka kolmekorruselise kivitornina, mida kattis samuti mansardkatus.

http://www.mois.ee/tartu/kavastu.shtml

1971a on koostatud mõisakompleksi põhimõtteline skeem. Sellelt mingeid täpsusi ärge otsige. Ka seal ei ole mõisa peahoone L kujuline jms Küll on aga seal ära märgitud endise "kaupluse" asukoht (seesama "Talurahva kauplus").
1971 aastal teostatud inventariseerimisest saate pikemalt lugeda siit
https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu ... u_mois.pdf

Seal on ka üks 1962 aastal tehtud pilt mõisa peahoone varemetest. ..... järgneb

Järgmine inventariseerimistoimik pärineb aastast 1976
Seal märgitakse, et enamus mõisaaegseid hooneid hävis IIMS ajal ja mis alles veel on, on palju ümberehitatud. Seal on ka üks olukorda 1976 aastal iseloomustav vaba käega joonistatud mõõtkavatu põhimõtteskeem/asendiplaan
Tõin eraldi välja hoonete kompleksi, mis olid säilinud mõisa ajast ja eraldi hoonestuse, mis on tekkinud sinna hiljem. *

Nii.
Nüüd jõuame siis selle hoone juurde.

Meil on olemas 1973 aastast piisavalt selge aerofoto, kus see laastkatusega hoone, mida on näha ka 1984 aasta fotol vasakul, on tuvastatav. Tuvastatav on ka selle hoone asukoht.....

...järgneb

Eelmisel 1984a fotol vasakul paistev hoone (ilmselt küün või kuur) asub jõest 59-60m kaugusel (kaugus digitud Maa-ameti erofotolt)
Nimetame seda hoonet hooneks "B" Tuvastatv on ka 1984a fotol olev hoone "C" mis asub küüni "B" taga ja mis asub jõest 120m kaugusel.
P.S. See hoone C on siiani maastikul ka alles.

Hoone, mis praegu vaidlusi tekitab. Umbkaudne asukoht on toodud ära aerofotol tähisega "A".

Esiteks saame me hinnata hoone A kaugust jõest ainult fotode järgi, kuid see ei saa olla jõest 60 meetri kaugusel (nii palju ei ole võimalik antud juhul fotolt hinnates eksida).
Hoone B on ilmselgelt ehitatud millalgi peale sõda, sest mõisakompleksi hoonete nimistus sellist hoonet ei ole.
Sellist hoonet ei ole näha ka 1900....1944 fotodelt.

On tuvastatav, et hoone A on 1900....1944 läbi teinud mitu muundumist ja ümberehitamist või taastamist.
Ca 1900-1920 1924 Edit: Avastasin tänu akf Svejkile ühe vea. Panen veatu pildi
_________________________________________________________________
Inventariseerimistoimikute lingid siis ka siia
https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu ... u_mois.pdf
https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_201 ... 015111.pdf


....järgneb

See tähendab, et hoone A ehitati algselt 2 korruseliseks mille pikkus oli vähemalt kaks hoone laiust.
(+ Selle vastu ehitati veel üks suur kivihoone, mida hilisemaltel fotodel enam ei ole - kaob ära peale 1910-ndaid ja enne 1920-ndaid).

Hoone A põhiline muutumine toimub ajavahemikul 1910....1924.
See jääb pikkuselt poole lühemaks ja kõrguselt ühe korruse võrra madalamaks.

Samal ajavahemikul kaob fotodelt ka hoone A vastas olnud suurem kivihoone.

Nüüd võib vaid oletada miks see hoone A ja selle vastas asunud suurem kivihoone 1910...1924 ajavahemikul hävinesid (see suur hoone A vastas asunud hoone) ja/või suuremat sorti ümberehitusi millalgi ajavahemikus 1924.....1941 vajasid (hoone A ise).


*

Minu hinnangul ei ole 1984a fotol ja 1973a aerofotol nähtav hoone kuidagi seotud hoonega A ja see on ehitatud märksa kaugemale jõest millalgi peale II MS.

Akf Fucs
Ma tõesti ei tea kuna on tehtud see aurulaevaga pilt Kavastu sadamas.
Aga me kõik teame,et see ei saa olla peale 20.juulit 1940.
Seega kunagi olnud mõisahooned ei seostu väidetava Kavastu sillaga v.a kaks. Hoone A ja hoone B. Sisuliselt olid nad fotode järgi üks ehitis.
Et hoone B oleks ehitatud peale sõda ei pea paika sest hoone B on olemas fotol aastast 1943-44. Ja fotol aastast 1984.
Hoonest A
siiani ei ole ühtegi fakti ,et hoone A sõjast säilinud oleks.1948 aasta aerofotol ei ole seda märgitud isegi varemetena.

retti kirjutas:Et hoone B oleks ehitatud peale sõda ei pea paika sest hoone B on olemas fotol aastast 1943-44. Ja fotol aastast 1984.

Ei ole selge, nagu ma ülal kirjutasin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 18#p636318

1962 aasta pildil on mõisahoone kivist nurgatorn säilinud vähemalt kahekorruselisena, purustatud sillaga pildil torn puudub?

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:Et hoone B oleks ehitatud peale sõda ei pea paika sest hoone B on olemas fotol aastast 1943-44. Ja fotol aastast 1984.

Ei ole selge, nagu ma ülal kirjutasin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 18#p636318

proovime siis veel
1984 aasta fotol on hoone A asukoht - akf Fucs viitas et - hoone B on jõest kaugemal.
P.s Kauplus avati Kavastus peale sõda alles 1952 aastal - uutes,hästiremonditud ruumides.Edasi nr. 18 1952

oliver kirjutas:1962 aasta pildil on mõisahoone kivist nurgatorn säilinud vähemalt kahekorruselisena, purustatud sillaga pildil torn puudub?

Teatan tagasihoidlikult, et JAMA kuubis...
Tegemist ei ole nurgatorniga ega säilimisega "vähemalt" kahekorruselisena...

retti kirjutas:

Kriku kirjutas:

retti kirjutas:Et hoone B oleks ehitatud peale sõda ei pea paika sest hoone B on olemas fotol aastast 1943-44. Ja fotol aastast 1984.

Ei ole selge, nagu ma ülal kirjutasin: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 18#p636318

proovime siis veel
1984 aasta fotol on hoone A asukoht - akf Fucs viitas et - hoone B on jõest kaugemal.

Ma ei saa ikkagi aru, mis alusel sa nii kategooriliselt väidad, et see 1984. aasta fotol kujutatud hoone üldse 1944. aasta eelne on?

Nagu öeldud, katusekalle tundub olevat järsem kui sõjaaegsel fotol.

retti kirjutas:Et akf aurik selle olemasolust ei teadnud on raske uskuda.Sama raske on uskuda,et Hintzer sellise erandliku silla pildistamata jättis.

Aitähh hea sõnaga meenutamast. Loomulikult ma ei teadnud kõrgest ja kapitaalsest sillast varem mitte midagi. Aga see oli ka puhas ja lühiajaline militaarobjekt, mina olen oma väikestes tuhnimistes jäänud tsiviillaevanduse valda. Sõjaaja uurijaid on olnud niigi küll.
Mõni pädevam ja targem võiks katsuda tuvastada, mille konkreetsemaga toimetas 1944.a. Eestis Brücken-Bau-Bataillon 521. Nii kapitaalne rajatis ei ole vast tavalise pioneeripataljoni, vaid spetsväeosa mängumaa.
Mis puutub Hintzeri kogusse, siis kusagilt sai lugeda, et tema fotod on pärit aastatest 1942-43. Teoreetiliselt on aga viimane võimalus, mil Hintzer võis Emajõe alamjooku kohtadest fotosid teha, pärit 1944.a. maikuu algusest, kus mitmesuguste ametiasutuste eestvõttel korraldati laevasõit Emajõe suudmealale koos väikese tiiruga Peipsil, eesmärgiga tutvuda kalapüügihooaja algusega Emajõel. Sõidust võtsid osa ka „Postimehe” esindajad. Arvata, et sillaehitus polnud veel pihta hakanud.
Mis puutub 1944.a. kevade ja suve tsiviilreisilaevandusse Emajõel, siis tolleaegsetest ajalehtedest pole selle kohta silma alla jäänud ühtegi teadet. 1942-43 aasta kohta neid siiski leidub.

Ühes teemaga seotud küsimuses saan natuke otsingupiire kitsendada. Olen jõelaevateemas märkinud, et laevade (ja laevandusega seotud asjade) mingil määral tundmine võib aidata fotosid täpsemalt dateerida. Mõnikord tehakse alustel märgatavaid ümberehitusi, aga hoopis sagedasemad on tavaremondi käigus toimuvad värvivahetused, kaunistuselemendid jms.
Eespool oli toodud kaks fotot aurulaevast „Kungla” Kavastu parve kohal. Panene need siis uuesti See on aastast 1936. Samal aastal on ehitatud ootepaviljon (vähemalt tollane „Postimees” nii väidab). Järgmisel aastal näeb „Kungla” pisut teistmoodi välja. 1939.a hooajale läheb aga tugevalt ümber tehtud ahtritekiga. Kõige varasem aasta, millal see foto võib tehtud olla, on 1924. Kaks aastat enne seda kandis laev veel nime „Dorpat” ja pärast ümbernimetamist jäeti esimese hooga vana välisviimistlus, mis fotol olevast erineb. Aga julgeksin pakkuda, et üks fotolt silma hakkav seik viitab aastale 1930 või veel mõni aasta hiljem.
Nii et metamorfoos maja A-ga (+ veel mõned lähedalasuvad hooned) on toimunud päris kitsas ajavahemikus. Ka maal võivad mõned asjad rahuajal kiirelt muutuda. Miks, see on juba iseküsimus.

aurik kirjutas:Kõige varasem aasta, millal see foto võib tehtud olla, on 1924.

Jah, vanadekodu tehti ka 1924.