www.militaar.net

Nu see Hispaaniasse korteri ost võib ju perele ka olla, ise jääd ikka siia sõjaseisukorras. Kui siin väga varjendeid ei ole, miks ei või oma pere eest hoolitseda? Ja kogu aeg keldris ikka ebamugav. Ja rindel mingi potentsiaalne ülejooksikuga koos olemine väga turvaline vist pole? Mingi eraldi järelvalvega hakkama tegelema?

davidsoniharald kirjutas: ↑23 Sept, 2025 15:35
OLAVI kirjutas: ↑23 Sept, 2025 12:14 Arvestades meie meedia "operatiivsust" 3 lennuki matka näitel ja arvestades tsiviilkaitse teavitussüsteemi senist kogemust võib arvata, et "tavakodanik kuuleb" eskaleerumisest piiril alles järgmisel õhtul AK'st või halvemal juhul (kui sidevõrgud ei toimi elektri puudusel), Selgast või autoraadiost Leningraadi AM saatjat kuulates.
Ilmselgelt võtad jälle sõna teemadel, millest su mõistus üle ei käi. See aga ei takista pangetäit virtsa oma riigi peale valamast. Oleksid postitamata jätnud, oleksid targem paistnud.

Ootad otsepiltilendavatest lennukitest või tankidest piiril?

Jah, tõde on küll valus aga eks see koer kiunub, kes pihta sai.
Kogu Eesti ei ole ainult Tallinn, kus saab oma aknast vaadata, et milline lipp on pikas tornis.

Soomes kõlab iga kuu esimesel esmaspäeval rutiinne sireenide test (ilma igasugu reklaami ja enesekiituseta) ja kodanik tunneb, et "kuuleb oma riiki" aga kui minul tuleb mürgine tulekahjusuits elamisse, siis ükskord tuleb teavitussõnum 4 tundi hiljem ning järgmisel korral teatavad naabrid näoraamatus aga teavitust ei tulegi.

Sinu käes on siin jah see tõe monopol.

AMvA kirjutas: ↑23 Sept, 2025 15:12
Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Sept, 2025 14:18 Päris huvitav oleks teada, kas selline "hispaania korterite" probleem on Soomes ka levinud? Või on ainult meil püksilaskurid?
Reservväelaste uuringust tuleb küll vastu oluline erinevus kvaliteedis Soome kasuks - soomlased nimelt usuvad märksa tugevamalt oma võitu kui meie.
Soomlaste seas on Hispaaniasse korterite ostmine väga populaarne

See on seal populaarne juba iiidamast-aadamast saadik.

tsivi_list kirjutas: ↑23 Sept, 2025 15:40 Kõigile paadiomanikele tekib kohe palju uusi ja vanu sõpru. Ega oleks esimene kord ajaloos kui venelaste eest Rootsi oma veesõidukiga põgenetakse.

See täna enam ei tööta. Võrreldes viimase ilmasõjaga on nüüd paate märksa vähem: toona oli palju rannakülasid ja paatidega rannakalureid, ent nüüd? Teiseks ka tehniline tase: kui toona loodeti ööpimedusele, udule ja mootoriga tasahilju popsutati merekohina varjus, siis nüüd on radardid, droonid, öönägemisseadmed jm.
Kui kalurid kõrvale jätta, siis vaevalt rikkurid oma jahtide-kaatritega "taksoteenust" osutama hakkavad.

ambur123 kirjutas: ↑23 Sept, 2025 21:22
tsivi_list kirjutas: ↑23 Sept, 2025 15:40 Kõigile paadiomanikele tekib kohe palju uusi ja vanu sõpru. Ega oleks esimene kord ajaloos kui venelaste eest Rootsi oma veesõidukiga põgenetakse.
See täna enam ei tööta. Võrreldes viimase ilmasõjaga on nüüd paate märksa vähem: toona oli palju rannakülasid ja paatidega rannakalureid, ent nüüd? Teiseks ka tehniline tase: kui toona loodeti ööpimedusele, udule ja mootoriga tasahilju popsutati merekohina varjus, siis nüüd on radardid, droonid, öönägemisseadmed jm.
Kui kalurid kõrvale jätta, siis vaevalt rikkurid oma jahtide-kaatritega "taksoteenust" osutama hakkavad.

Natukene võiks ikka ajalooga tutvuda enne kirjutama hakkamist.
Täna on Eestis registreeritud üle 40 000 veesõiduki. Detailsemat statistikat pole kohe käepärast, aga loomulikult pole kõik neist päris merekõlbulikud. Sellegipoolest, kui häda käes, siis minnakse C-klassi kaatriga kah üle. Meil on mõned mehed isegi jetiga Soome vahet sõelunud. Oletame et 20 000 alust on valmis üle mere minema, keskmiselt kuus inimest pardal, seega 120 000 inimese põgenemine, evakuatsioon, kuidas iganes seda nimetada, on täiesti reaalne. 1944 lahkus hinnanguliselt 75 000 kuni 80 000 inimest. Radarid jms ei ole olulised, sõja korral ei ole VF siin kindlasti merede valitseja ja üldse on asjaosalistel palju muud teha kui tuhandeid paadikesi jahtida.
Ühtegi rikkurit ma ei tunne, aga jahiomanikke palju. Evakuatsioonikõlbuliku jahi saab kätte alla 10 000 euroga ja "paadimaksu" pole riik veel leiutanud.

PS. Kõige suurem probleem merelise evakuatsiooni puhul on hoopis see, kui sõda juhtub algama veebruarikuus.

kummikomm kirjutas: ↑24 Sept, 2025 8:00
ambur123 kirjutas: ↑23 Sept, 2025 21:22 a ja "paadimaksu" pole riik veel leiutanud..
Aga Tallinnas üritati ju

Need tänased paadiomanikud ei ole samast klassist, mis 1944.a. omad, Soome lahte oskavad ja suudavad ületada vähesed neist, eriti kui ilm ei juhtu ilus olema. Enamus on ilusa ilma-lühidistantsi-hobisõidu mehed, 1944 olid põlised randlased, kes said ka ilma mootorita mindud vajadusel.

Päris kõva üldistamine käib. Kõigepealt üks arvab, et ei ole paate, siis kui tuleb välja et ikka on küll ,ilmub välja järgmine kes arvab , et vaevalt et neid kasutada osatakse

Jaanus2 kirjutas: ↑24 Sept, 2025 8:13 Need tänased paadiomanikud ei ole samast klassist, mis 1944.a. omad, Soome lahte oskavad ja suudavad ületada vähesed neist, eriti kui ilm ei juhtu ilus olema. Enamus on ilusa ilma-lühidistantsi-hobisõidu mehed, 1944 olid põlised randlased, kes said ka ilma mootorita mindud vajadusel.

Ei maksa tänase päeva meremehi alahinnata.
Jah, ka mina olen hobilaevnik. Rikkur ei ole, täitsa keskmine keskastme asjapulk. Aga paat on, purjekas. Täitsa merekõlbulik, B-kategooria, purjed peal ja mootor sees. Maksis ostes 65000 Rootsi krooni, 6000 euro tuuris siis. Mõnel mehel on auto veljed kallimad

.
No vot - selle paadiga Soome minek võtab purjede ja mootoriga aega umbes 6 tundi ja navigeerimine pole mingi suur kunst - keerad Naissaare juurest nina Porkkala peale ja ootad, kuniks teise poole meremärgid vastu tulevad. Kui kaarti lugeda oskad, siis võiks mõne sadama leida suurema draamata. Erinevaid GPSe on paadi peal 3 tükki ja kõik näitavad nii palju kaarti, et kohale saab. Soome ja Rootsi väikesadamate atlased on ka paberi peal olemas.
Kui asi nii kaugele peaks minema, siis ma saan kindlasti kellelegi selgeks tehtud, kuidas kaarti lugeda ja kuhu minna. 10 inimest saavad üle, minul enesel on siin ka tegemist

.

Noh, kui veel eriti "ülbet" panna, siis Soome lahe ületamiseks piisab kellast ja päikesest või Põhjanaela nägemisestki.

Jaanus2 kirjutas: ↑24 Sept, 2025 8:13 Need tänased paadiomanikud ei ole samast klassist, mis 1944.a. omad, Soome lahte oskavad ja suudavad ületada vähesed neist, eriti kui ilm ei juhtu ilus olema. Enamus on ilusa ilma-lühidistantsi-hobisõidu mehed, 1944 olid põlised randlased, kes said ka ilma mootorita mindud vajadusel.

Ma ise arvan, et sellest 40 000-st väidetud registris olevast väikelaevast on kõva 75% sellised pisemad päramootoriga paadid pikkusega 5m ja vähem, millel lubatud lainekõrgus on ehk heal juhul 1,5 m. Nii väike läine on "suurel merel" ainult siis, kui tuul ei puhu. Näiteks kunagi käis Ruhnu ja Saaremaa vahet üks umbes 20 m pikkune alus, mis Roomasaarest ei väljunud, kui tuule kiirus ületas 12 m/sek.

Mul on 4 m pikkune Avoni professionaalne (st merekindel) RIB 50 hj päramootoriga. Lubatud lainekõrgus on 2 m, olen ära ka proovinud. Et mingist kiire(ma)st sõidust pole siis juttugi, aeglane loksumine lainelt lainele, kahe laine vahelises "orus" silmapiir hetkeks ei paista. Eri teema oleks vist ka kütuse kogus. Mul olemasolev kahetaktiline päramootor suurt alla 5 liitri tunnis ei võta, kiirus oleks siis aeglane loksumine ehk 10-15 kmh, läänerannikult Rootsi rannikule on 300 km, ööpäev sõitu, vähemalt 120 liitrit bensiini (4 m paadis!), nagu pommi otsas sõidad (mul on muidu paak 40 liitrit). Glisseerides 40 kmh (maksimaalkiirus on mul muidu vaikses vees 62 kmh) on kütusekulu ehk 12 liitrit tunnis, ca 8 tundi sõitu, kulu pea 100 liitrit ikkagi. Seda muidugi, kui Läänemeri on plekk. Taoline, umbes sama kütusekulu eri kiirustel tuleb ilmselt sellest, et glisseerivaks sõiduks mõeldud alus on madalalel kiirustel ebatõhus, kütusekulu sõltub mootori koormusest. Veetakistus aeglaselt sõites on suurem, sest alus istub palju sügavamalt vees.

Siin teemas on väga palju suurustamist. Ja need paadid on 99% ühe mootoriga, mingi tõrge tekib, siis on hambad, oledki lainete lükata ja need lükkavad sind tavaliselt tuldud teed tagasi. Purjekas on veel eri teema, paistab kaugele. Julgeks purjede all sõita, kui iga juhuslikult mööda lendav vene lennuk näeb teid 30 km taha ja kindlasti kasutaks võimalust vähemalt kahurist laskmist teie pihta harjutada?

Tean inimest, kel on korralik 13 m RIB kahe Yanmari diiselmootoriga, on sõitnud Tallinnast Gotlandile, see on nats teine dimensioon võrreldes 4 m lahtise plastipaadiga, 20 hj päramootor sabas.

Jaanus2 kirjutas: ↑24 Sept, 2025 8:13 Need tänased paadiomanikud ei ole samast klassist, mis 1944.a. omad, Soome lahte oskavad ja suudavad ületada vähesed neist, eriti kui ilm ei juhtu ilus olema. Enamus on ilusa ilma-lühidistantsi-hobisõidu mehed, 1944 olid põlised randlased, kes said ka ilma mootorita mindud vajadusel.

Ei ole päris nii must-valge. 1944 olid randlased kindlasti sitkemad meremehed väikse paadiga üle lahe sõitma. Samas paadid olid enamasti väga aeglased ja kõige olulisema erinevusena oli mereilmateade muutlikes oludes loterii. Praegu on kahe-kolme päeva ulatuses tuuleolud normaaloludes peaaegu tunnise täpsusega ette ennustatavad kui jätame kõrvale äikesepagid ja muud lokaalsed juhtumid. Tunniga Naissaarele ja sealt paari tunniga Porkkala peale sõidab ära absoluutselt igasugune paat millega on lubatud merele minna ja mõned sellised ka millega ei ole lubatud

Eraldi tarkusetera Trummile. Päramootorid ei maksa muude meresõidukuludega võrreldes praktiliselt mitte midagi. Igal enesest lugupidaval paadimehel on neid vähemalt kaks tükki nagunii. Kui põgenemiseks läheb võid ju tagavaramootori ka kaasa võtta kui ei ole päris kindel oma põhimootori töökindluses. Lisaks on riskide maandamiseks alati võimalik väike konvoi kokku panna.
Lisaks 2 jätab su kaarditöö järjekordselt soovida. Tallinnast Stockholmi saarestikku on 300 km. Kuidas sa läänerannikult startides 300km kokku saad?

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Sept, 2025 10:26 Mul on 4 m pikkune Avoni professionaalne (st merekindel) RIB 50 hj päramootoriga. Lubatud lainekõrgus on 2 m, olen ära ka proovinud. Et mingist kiire(ma)st sõidust pole siis juttugi, aeglane loksumine lainelt lainele, kahe laine vahelises "orus" silmapiir hetkeks ei paista. Eri teema oleks vist ka kütuse kogus. Mul olemasolev kahetaktiline päramootor suurt alla 5 liitri tunnis ei võta, kiirus oleks siis aeglane loksumine ehk 10-15 kmh, läänerannikult Rootsi rannikule on 300 km, ööpäev sõitu, vähemalt 120 liitrit bensiini (4 m paadis!), nagu pommi otsas sõidad (mul on muidu paak 40 liitrit). Glisseerides 40 kmh (maksimaalkiirus on mul muidu vaikses vees 62 kmh) on kütusekulu ehk 12 liitrit tunnis, ca 8 tundi sõitu, kulu pea 100 liitrit ikkagi. Seda muidugi, kui Läänemeri on plekk. Taoline, umbes sama kütusekulu eri kiirustel tuleb ilmselt sellest, et glisseerivaks sõiduks mõeldud alus on madalalel kiirustel ebatõhus, kütusekulu sõltub mootori koormusest. Veetakistus aeglaselt sõites on suurem, sest alus istub palju sügavamalt vees.

Tegemist siis millegi sellisega?
https://www.rib-shop.com/avon-4m-searid ... onda-bf50/

Samas paadid olid enamasti väga aeglased ja kõige olulisema erinevusena oli mereilmateade muutlikes oludes loterii.

Seevastu valdav põgenike paaditüüp võis olla toona klinkerplangutusega puust 6-8 m kaluripaat mingi elementaarse mootoriga.
Hästi ei usu, et siit suutis keegi Rootsi sõuda, 300+ km vastutuult ja -lainet. Sellest paadist osa kaetud presendiga ja loomulikult keegi loopis kogu aeg pilsivett üle parda, sest laine lõi sisse ka.

Umbes selline: Pilt

Selline paat on palju merekindlam kui täna paatide enamuse moodustav 4-5 meetrine järsupõhjaline, glisseerivaks sõiduks mõeldud mootoripaat/kaater. Sellise kaluripaadi sõidukiirus laines võib olla praktikas suuremgi kui tänastel. Tänastest mootorpaatidest enamik on mõeldud sõiduks vaikses või rahulikus vees

Sellise paadiga nagu pildil on Eesist Rootsi põgenetud ka nõuka okupatsiooni ajal. 50ndate hakul sõitis keegi Saaremaalt Gotlandile.
Täna sadamates olemasolevatest paatides on kõige pespektiivikam purjejaht, mil on piisavalt kütet, et sõita kogu reis mootoriga (purjede heiskamine muudab selle liiga hästi märgatavaks). Ja pigem kiiljaht, mitte svertjaht (on ka sverdiga). Korralikku (raskus)kiiluga kiiljahti on ümber ajada üsna raske, miinus muidugi on suur süvis, mis Rootsi skäärides võib probleem olla, kui meri tundmatu on.

www.militaar.net

Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.

Re: Sõja eest välismaale.