www.militaar.net

Täna näib rohetehnoloogiatest transpordis siiski enim punkte korjavat traditsiooniline ottomootor, mida köetakse (bio)gaasiga.
Igal aastal ilmub selliseid autosid liiklusse ühe suurusjärgu võrra rohkem kui elektriautosid - ja gaasiautodele mingeid toetusi ju pole.

Akuautodele üleminekul (Ford rebis eile särki, et 2030 toodavad ainult elektriautosid) on üks väike probleem veel. Päris palju elektriautole vajalikku toodetakse Hiinas, mitte EL-s või USA-s. Siin pole kvalitatiivselt suurt vahet, kas Nordstream või akujupid - sõltuvus tekib tugev. Ehk siis teatud asjade tootmine peab EL-i /USA-sse tagasi kolima.

Eile oli pisut hullem uudis - Hiina kaalub ekspordipiiranguid haruldastele metallidele. Hiina pidavat tootma 80% turusmahust.

Kapten Trumm kirjutas:
Akuautodele üleminekul (Ford rebis eile särki, et 2030 toodavad ainult elektriautosid) on üks väike probleem veel. Päris palju elektriautole vajalikku toodetakse Hiinas, mitte EL-s või USA-s. Siin pole kvalitatiivselt suurt vahet, kas Nordstream või akujupid - sõltuvus tekib tugev. Ehk siis teatud asjade tootmine peab EL-i /USA-sse tagasi kolima.

JAGUAR -i lubadus juba nelja aasta pärast toota AINULT elektriautosid.

Minuarust tuleks lihtsalt täiustada olemasolevat mootoritehnoloogiat niipalju, et need suudaks normaalselt tarbida biokütuseid (etanool, biodiisel, biogaas) ja ongi kogu matemaatika. Ja Hiina võib oma haruldased metallid endale pähe määrida. Täielikult jääb ära see laadimisvõrgustiku ja jaotusvõrgu parandamise jama, sest kolme biokütuse (+natuke ka elektriautode laadimist) müük on nt Alexela tanklates juba hommepäev võimalik.

Kapten Trumm kirjutas:Minuarust tuleks lihtsalt täiustada olemasolevat mootoritehnoloogiat niipalju, et need suudaks normaalselt tarbida biokütuseid (etanool, biodiisel, biogaas) ja ongi kogu matemaatika.

Kütus kütuseks. Kust seda biokütust võtta? Juba praegu võetakse arutult vihmametsi maha, et seda biokütust toota. Kui kohapeal taimsest materialist toota siis jälle vaesustuvad põllud ja jääb maad vähemaks toidutootmiseks. Me elame paraku suletud süsteemis ja termodünaamika seadused kehtivad ikka veel. See, et põllult toiteained kokku korjata ja lihtsalt ära põletada pole pikas perspektiivis hea mõte.

Ei mõtlegi miskit rapsiõli või suhkruroogu selleks kasvatama hakata. Ikka sõnnik, prügimäed, miskid kõdunevad jäätmed, ülejääv põhk vms kääritada metaani andma ja seda saab nii otse kasutada kui vedelkütuseks sünteesida (või vesinikuks). Äärmisel juhul traalib merest vetikaid.

Some kirjutas:Ei mõtlegi miskit rapsiõli või suhkruroogu selleks kasvatama hakata. Ikka sõnnik, prügimäed, miskid kõdunevad jäätmed, ülejääv põhk vms kääritada metaani andma ja seda saab nii otse kasutada kui vedelkütuseks sünteesida (või vesinikuks). Äärmisel juhul traalib merest vetikaid.

Talunikud kasutavad põhku põldude väetamiseks ja loomasöödaks. Sõnnikuga sama lugu. Paljud talunikud meil ei taha sõnnikust biogaasi toota, sest kasutavad seda põldude väetamiseks.

Lähebki pärast kääritamist väetiseks. Lisaks põhule on veel roog jms... Kääritamiseks sobivat sodi leiab ikka.
http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/
Eesti kohaliku taastuvkütuse biometaani potentsiaali on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, see on rohkem kui pool viimaste aastate maagaasi tarbimisest Eestis.

Some kirjutas:Lähebki pärast kääritamist väetiseks. Lisaks põhule on veel roog jms... Kääritamiseks sobivat sodi leiab ikka.
http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/
Eesti kohaliku taastuvkütuse biometaani potentsiaali on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, see on rohkem kui pool viimaste aastate maagaasi tarbimisest Eestis.

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 50 – 70% metaanist (CH4), 30 – 40% süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S.
Probleem ongi selles, et põllule ei jõua süsinik ja lämmastik mis seal gaasis pärast on. Talunikud on teinud vajalikud uuringud ja jõudnud järeldusele, et ei ole mõistlik.
See muidugi ei tähenda, et ei tuleks üldse teha. Igasugu sodi ikka leiaks millest saaks toota aga küsimus on ka võimalikus hinnas ja toorme saadavuses.

Too metaan läheb põllul käärides nagunii õhku. Lämmastik jääb suuremas osas alles, biogaasis on seda tühine osa. Süsiniku võtavad taimed õhust, ehk siis seovad vahepeal põletamise käigus tekkinud süsinikku.

Kapten Trumm kirjutas:Ford rebis eile särki, et 2030 toodavad ainult elektriautosid.

Märkuse korras: sellist lubadust ei antud. Loe uuesti, saad aru. Segaduse põhjuseks on tõenäoliselt uudises kasutatud uus marketingi-sõna.

See muidugi ei tähenda, et ei tuleks üldse teha. Igasugu sodi ikka leiaks millest saaks toota aga küsimus on ka võimalikus hinnas ja toorme saadavuses.

Inimsõnnik on kah.
Tõsi, sealt kääritamiskõlbulikku osa kätte saamine eeldab vähe vaeva ja kulusid, sest kanalisatsioonis on iga käärimiskõlbliku junni kohta liitrite kaupa valget vett.

Täna selle inimsõnniku puhastamiseks puhtusastmeni, mis võimaldab seda lasta veekogudesse, kulutatakse kõvasti energiat ja kemikaale.

Lisaks on olemas vee reoveepuhastites tekkiv reoveesete (jääk/liigmuda), mille kasutamine Eestis on ametnike poolt täielikuks PITA-ks muudetud.

Inimsõnniku kogumine eeldab muidugi majades kahesüsteemset kanalisatsiooni, et väärtuslikku toorainet mitte liigselt segada lahja seebiveega, mis seda käärimisprotsessi kuidagi ei toeta. Ja siis veel on ka biojäätmed, mida meil eraldi kogutakse.

Reoveest toodavad hetkel biogaasi:
Tallinna Vesi AS
Kuressaare Veevärk AS (Kullimäe)
Narva Vesi AS
Tartu Vesi AS

Nii, et tehnoloogia on olemas ja toimib.

Kuna reovesi on üldiselt lahja (kipub olema vihma- ja pesuveega lahjedatud), siis on gaasi saagis ka väiksevõitu.
Probleem on see just Tallinnas, kus enamik kanalisatsioonist on NSVL aegne, hõredavõitu pluss tükati ühisvoolne (vihmavesi juhitaksegi kanalisse).
Hoopis teine jume oleks asjal, kui see inimsõnnik koguda eraldi kokku.
Muidugi see seaks ka reoveepuhastusele uued väljakutsed, sest vähese orgaanika tingimustes ei taha vajalikud bakterid kasvada.

Sõnniku kasutamine on efektiivsem, sest seda ära käärivat orgaanikat on seal palju ja suures kontsentratsioonis.

Kapten Trumm kirjutas:Minuarust tuleks lihtsalt täiustada olemasolevat mootoritehnoloogiat niipalju, et need suudaks normaalselt tarbida biokütuseid (etanool, biodiisel, biogaas) ja ongi kogu matemaatika. Ja Hiina võib oma haruldased metallid endale pähe määrida.

Minuarust tuleb teha risti vastupidi - biokütuse tehnoloogiat tuleb täiustada nii et olemasolevad mootorid seda tarbida suudaksid. Tulemus Hiina jaoks on sama.
Soomes on Shelli tanklates GTL (gas-to-liquid) diisel või vähemalt reklaam "Powered by GTL" . See peaks olema Shelli enda tehnoloogia millega (Põhjamere) gaasist tehakse vedelkütus. Neste MYdiisel on suures osas jäätmetest valmistatud ja põleb samamoodi kui tavadiisel. Neste teeb seda vist samuti gaasist . Üldteoreetiliselt niimoodi et igasugused olmejäätmed muudetekse gaasiks ja gaas vedelkütuseks. Fortum ehitas meie kõrvalkrundile gaasivabriku aga ei lase võõraid territooriumile , peavad spioonideks. Niipalju kui väljaspoolt näha tulevad kogu linna tahked olmejäätmed platsile, lähevad läbi purustaja peeneks pudiks ja tehasesse mis oma seadmete väliskuju poolest utmisega vist tegeleb. Praktiliselt kõik olmejäätmed on ühe nimetusega "põletamiskõlbulik". Erilised esteedid võivad muidugi klaaspudelid ja plekist konservikarbid eraldi konteinerisse panna aga see pole oluline. Kui nad põletamiskõlbuliku hulgas on lähevad samamoodi läbi purustaja ja muu sodi hulka.
See on palju efektiivsem kui hakata inimsõnnikut, biolagunevaid jäätmeid, igasuguseid plastmasse jne jne eraldi töötlema.

Kogu vedelkütuse logistika on jälle palju lihtsam kui nende gaasiballoonidega majandamine.