www.militaar.net

tympsa kirjutas:Rannapungerja ? Vanasti seal käisid ka suuremad laevad,isegi Lermontov olevat ööbinud jõesuudmes( kuidas ta sinna ära mahtus ?) ja peetud seal vägevat pidu,

Rannapungerja jõe suudmest paarsada meetrit ülespoole oli pandud pontoon. Selle ääres said "Raketad" silduda.(Pontoonidega oli asi lahendatud ka Värskas, nii silla kui sanatooriumi juures) "Lermontov" võis Rannapungerjalt Peipsile sõita tagurpidi. Ühel fotol nägin kunagi "Uku/Turisti" tuletorni lähedal oma 1,6 m süvisega 30 kraadise nurga all kaldas seismas, pikk laud viis laeva ninaosast maale. Ehk peatus "Lermontov" samamoodi? Kusagilt viskab selline pilt ette.
Soveti ajal vähemalt 70-teni süvendati jõesuuet regulaarselt. "Vanemuine" käis seal 80-te lõpuni.

tympsa kirjutas:Uued Räpina ja Varnja sadamad minu teada on väikelaevadele.

Räpina sadama tehniliste andmete kohaselt ei võiks lodi ega "Alfa" sadamasse sisse sõita. Aga ikka ronivad sinna, lodi kusjuures pidevalt. Teisteski sadamates peatub laevu, mis seal justkui seista ei tohiks. Põhiline on ikka süvis. Pikkus-laius natuke peale pole eriline probleem.

Tere austet. aurik lugesin teie kirja ja vastan, arvan et kui nii negatiivselt mõelda siis poleks ju mõtet üldse siin elus millegagi tegeleda ja ega magavale kassile ju hiir ise suhu ei jookse nagu ütleb vanasõna.Aga see selleks.Praegu ju ikkagi ajad teised jah olen põline Tartu linna inimene ja mäletan hästi Tartu veeliiklust veel silme ees 80 nendatel kui vilgas oli Laevaturismindus just lõuna Eestis.Sõitsid Raketad ja Zarjad Lermontov oli veehotell ja Koidula ning Kreutswald sõitsid siis ainult Tartust ihastesse ja pilet maksis ma mäletan veel 15kopikat.Ilusad ajad olid.Praegu aga jah on turismindus suht soikku jäänud.Ja ainuke kes seda veel elavdada proovib ongi Toomas sein.SETO LINE kes hiljuti Soomest 86 kohalise puulaeva ALFA ostis.Aga juba häda et see sõidab Piirisaarele suht aeglaselt.Ja kui aus olla siis jah olen teiega ühel meelel et ega kuhugi polegi nagu sõitta et maanteed pidi saab kiiremini teatud paikka kuhu tahetakse jõuda.Aga ikkagi veeturism on ju omaette nauding.se pole see et sa istud autosse või bussi vaatad aknast välja mets majad ja põllud ümberringi.Veeturism pakub teistsugust elamust.See ongi see mõte võiks ja võimalusi ju oleks nagu ka ise kirjutate et päris hull ju asi pole aga jahh see asi kui nii võtta nõuab suuri investeeringuid.Nagu mainisite et Värska, Vasknarva ,Narva, Mustvee jne on ju ainukesed praegused võimalused kus sõitta saaks.Enne kui aega võtab näiteks Pihkva liini taastamine kõnealla tuleks tulevikus.Praegu on Leedus müügiks Pakkuda kiirtiiburkaater kus on kohti 50+lisaistmeid saab lisada ei saanud hästi aru kas 4 või 10 lisan mõned pildid laevast

Niipalju veel et laev on ehitataud Leedus 2011 aastal.Laeva pikkus 15 meetrit ja laijus 4 meetrit.Sobib hästi manööverdama ka käänulistemas jõgedes nagu Emajõgi ja on madala profiiliga mahub hästiläbi madalate sildade alt kõrgust veepinnast oli vist 4,50 meetrit.

Ahhaa, see on Leedus kuidagi väga vaikselt viimased paar aastat tegutsenud firma Suvalkijos laivai üks tiiburkaater "Gilija". Firma kodukas http://www.suvalkijoslaivai.lt/ väidab, et laeval 40 kohta, aga ju siis seda saab kuni 10 võrra suurendada.
Firma opereeris paar aastat liinil Jurbarkas-Nida, aga vist ikka ei jõudnud asi kasumisse.
Kaatrite (teiseks on pisut väiksem alus "Tove") ehitamiskoht ja tehnilised andmed pole mulle kunagi silma alla sattunud. Kindlasti on Raketadest-Polesjedest aeglasemad. Tiivad tunduvad kuidagi väga väikesed olema, seetõttu tekib küsimus, kuidas tuulise ilma korral Peipsi lainetusega hakkama saab.
Aga proovida maksab, igal juhul edu!

Leidsin teise leedukate tiibkaatri pildi. Annab otsida, nad vist ei armasta poseerida.
Jääb mulje, et austatud Roxbyle on sattunud ette väiksema, 28- kohalise aluse pilt.
Teine laev on selgelt kõrgem ja mahukam. Tagasihoidlik randumissild Jurbarkases Ma siiski jätkuvalt mõttel, et üksiküritajate entusiasmist ja fanatismist Peipsi piirkonna jaoks ei piisa. Siin vaja mitmete osapoolte (eesotsas keskvõimuga) selget huvi. Päris tabavalt lähenetakse asjale järgmises artiklis (seal sees mahukalt kajastatud ka Peipsi osa)
http://www.eesti.ca/meri-on-mereriigi-m ... ticle10021
Kunagi lugesin, et Majandusministeeriumile pakuti seda projektina Euroliidule esitamiseks päris mitu korda, aga ministeeriumi asjapulkade laua pealt ta edasi ei jõudnud.

Leidsin mõningase vaevaga siiski leedu tiivuliste kehvapoolse pildi, kus nad kahekesi peal. Ma tõesti ei saa aru, kuidas ja miks neil on õnnestunud end fotosilma eest nii hästi varjata.
Nii et vastupidi. "Gilija" on väiksem. Suuremale annab tõesti 50 kohta sättida. Leedukaid otsides sattus silma alla ka eelmisel leheküljel olev poola-leedu "Raketa-04(M)" foto, mis tehtud 2001.a. aga pildiallkirja järgi Gdynia sadamas. Sealtki toimis Hel´i kuurordiga tihe tiiburiühendus.
Laev põrkas 2005.a. udus kokku puksiiriga. Õnneks oli aeglasel käigul ja inimohvreid polnud. Mulluse seisuga oli alles- ilma nina ja ruhvita, aga inf juures, et katsutakse niipalju üles putitada, et saaks seisvaks ujuvrestoraniks müüa.

Ma pole üldse vaimustet, et tänapäeval püütakse 15-meetrisse laevukesse toppida sisse 86 või isegi 50-reisijat. Mulle tundub see ebanormaalne. Vaadates kasvõi neid Leedu kaatri pilte ( pigem ikka paat kui laev võiks selle kohta öelda ), no see oleks justkui laste jaoks need istmevahed, nagu silgud pütis, ja veel kolmekaupa kah. Ja isegi kui laev pole täis, pole ikkagi piisavalt jalaruumi,sest istmetevaheline pikk laud on põrandasse ju kinni kruvitud.Kui arvestada, et niiviisi tuleb sõita 4-5 tundi ja pole ka kohta, kus õieti jalgu sirutada või kasvõi reelingu ääres pool tunnikest jalutada edasi-tagasi ...

Täpselt sama lugu Alfal.Ehkki ma pole seal käinud, kuid juba piltide järgi võib öelda, et igapidi kitsas seal on, eriti kui laev on täis.


Ma ei saa aru, miks lõbusõidulaeva omanikud arvavad, et nende püha kohus on laevuke kandevõime piirini 165 cm pikkusi inimkehasid täis pakkida.Kasum kasumiks, kuid pigem vähem aga paremini.Sellega võrreldes tunduvad tingimused isegi igivanal Pegasusel hoopis inimlikumad ja rohkem erinevaid vajadusi rahuldavad.


Muide sama tendents on ka bussifirmadel, salongi topitakse niipalju ja nii tihedasti istmeid, et vähe pikematel või suurematel inimestel on seal lausa piin viibida.

tympsa kirjutas:no see oleks justkui laste jaoks need istmevahed, nagu silgud pütis, ja veel kolmekaupa kah

Otsisin huvi pärast üles soveti kiirlaevade korralikud skeemid ja mõõtsin nende pealt istmevahed ära.
"Raketal" oli härjalt ruumi, istmevahe 95 cm. "Voshodil" oli juba pisut kitsam, aga ka mõistlik 90 cm. "Zarja" ja "Polesje" 86 cm, aga nad olid mõeldud tegelikult natuke lühemate sõitude jaoks kui kaks esimest. Pihkvas õnnestus mul Polesjega ära käia ja oma korvpallurikasvuga küll end ebamugavalt ei tundnud. Istmel oli ka piisavalt laiust.

Leedu kaatrites on ruumiga küll vist nagu Elroni uues rongis. Viiest pingireast üks on ülearune. Mulle tundub, et leedukate laevafirma kodulehel märgitud 28 ja 40 istepaika olidki normaalsed, aga neile siis pressiti(mis iganes motiividel) kohti juurde.

"Aiste" ja "Kriste" sõitsid Kaunas-Nida vahemaa 240 km ära nelja tunniga. Seal sees oli sundpeatus, kus leedu piirivalve millegipärast laevale dokumente uurima ronis. Uued kaatrid läbivad 90 km lühema maa ära 3,5- 4 tunniga (arvata, et kui Kura lahel tugevam lainetus, siis sõidab veeväljasurveasendis)

Leidsin Eesti muuseumide veebiväravast,ise ei mäleta sellist - või ei saagi mäletada?

Me keegi pole nii vanad, et seda mäletada
Peaks olema 30-tel Rannaga(pühapäeviti) ühendust pidanud aurulaev "Luik". Niipalju olen tema ajalooga kursis, et 1927-37 oli Tartus, enne ja pärast seda aga Narva jõe ülemjooksul. Mis temast sõja ajal sai, teab vist vaid issand...

Mis siis Vanemuisest on saanud ? Ikka Ropka sadamas või võttis keegi taastamise tõsiselt käsile ?

Ma vaatasin muide Pihkva Burevestniku pilti, mida Aurik mõned lehed tagasi postitas ja seal on näha, et tagumine tekk on tehtud lahtiseks.Meie Vanemuisel oli ta igatahes kinni ja vist enamikel samalaadi mudelitel .Siis sattusin veel ühe niisuguse MO peale, mil ka ahtritekk lahtine.Kas tuligi tehasest niiviisi või ehitati hiljem ümber seda ei oska võhik öelda.



Mulle endale ehk meeldikski niisugune rohkem. Eks meie kliimas käib laevasõit sisevetel ikka suve ajal ja kui palav ilm, siis seal salongis nii väga istuda ei tahakski, vaba õhu käes mõnusam.Kuid eks ka salongi ja kajuteid on kehvema ilmaga vaja, rääkimata sellest kui kavatsetakse kuskil ööbima jääda.Mõlemad vajalikud komponendid.

aurik kirjutas:Me keegi pole nii vanad, et seda mäletada
Peaks olema 30-tel Rannaga(pühapäeviti) ühendust pidanud aurulaev "Luik". Niipalju olen tema ajalooga kursis, et 1927-37 oli Tartus, enne ja pärast seda aga Narva jõe ülemjooksul. Mis temast sõja ajal sai, teab vist vaid issand...

Paneme siis veidi parema pildi ka
Ning veel mõned,millede kohta ootaks lp. Auriku kommentaari

Lodjaseltsi kodulehel on "Vanemuisest" üks fraas- magamiskoti-ööbimisteks kohandataval ajaloolisel reisilaeval Vanemuine
MO - tüüpi laevade kohapealt olen end natuke harinud. Tagant lahtise tekiga ongi algusest peale sellised- projekt 839. Neid ehitati Leningradi lähedal Schlüsselburgis, Hersonis ning suht vähe. Mõlemad Pihkva omad on kokku pandud Lenskast toodud sektsioonidest.
Tympsa pildil on Hersoni laev, vanimad Lenska laevad(sh Pihkva alused) erinesid neist paari detaili võrra, millest kõige silmatorkavam on veidra muhuga katusejoon.
Leedukatel on Kaunase veehoidlal muuhulgas ka üks tagant lahtine MO. "Vanemuisega" sarnaseid laevu- projekt 839A , tehti palju rohkem ja peaaegu kõik Moskvas. Tegelikult oli nende algne funktsioon umbes sarnane nagu "Moskvitšidel"- lühemapoolsed liinid, ainult mitte jõgedel vaid suurtel veehoidlatel ja järvedel. Originaalis neil üldse magamiskohti polnud.

MO-sid oli veel üks projekt- 873, aga need olid määratud rohkem teenistuslaevadeks. Nägid välja umbes nagu vene OM tüüpi alused (paar lk tagasi pildil olev"Kajakas"), aga vähendatud kujul.

Voehh, juba järgmine...
Retti ülemisel pildil väike aurulaev "Endel" pidas EW algupoole Võrtsjärvae kandiga ühendust, eriti ei ole temast infi ette sattunud. Teine laev on tuttavam, pilt tehtud pärast Teist ilmasõda. Mõne aja pärast saab alus nime "Kingissepp".

Vanemuisest veel niipalju, et ehkki Auriku leitud ETV venekeelene musafilm ( muuseas hea leid allikana ! )pühendub põhiliselt esinejatele, siis looduspildid valgest laevast ilusate Eesti jõgede, Peipsi ja Pihkva Kremli taustal on muljetavaldavad. Mul on oletus, et nad tegid mõned kaadrid koguni helikopterilt,telel tollal raha jätkus .Ma tegin katset kuidas õnnestub printscreeniga neid postitada.

Vanemuine Emajõel



Õhtul jõuti Rannapungerjale. Kas operaator Anton Mutt on jõudnud koguni prožektorid kaldale võtteks üles panna, sest loomulikku valgust suurt enam pole ?



Vanemuine Pihkvas


Lähem kaader samalt Velikaja jõelt.



Kõige räigemal stagnaajal Eesti laeval ilus eestikeelne vöörinimi ja sadamanimi




Üldiselt on lausa imekspandav, et nende väga populaarsete stagnaaegsete Tartu jõelaevade kohta on netis nii vähe fotosid ja peaaegu üldse pole profi -värvifotosid. Eks neid omal ajal tehti kindlasti palju, kuid keegi pole viitsinud neid digitaliseerida.Nüüd jälle vastupidi - digifotosid arvuti, CD-d ja nett täis, kuid paberile jõuab neid ülivähe.Kui see digivärk peaks hukkuma,( ja kuulda on, et digiandmete kandjad ei säilita faile sugugi nii kaua kui paber ) siis ongi läinud.