www.militaar.net

HS kohaselt läks Karhu jagu helikopteritele südaöö paiku ja selleks ajaks oli laev juba piirivalve poolt Porkkala kanti suunatud. https://www.hs.fi/suomi/art-2000010927044.html

Vuorokausi oli juuri nytkähtämässä torstain puolelle. Helsinki-Vantaan lentoasemalta nousi ilmaan kaksi helikopteria. Toinen niistä oli Puolustusvoimien ja toinen Rajavartiolaitoksen.

Kyytiin tulivat Helsingin poliisilaitoksen Karhu-ryhmä ja Suomenlahden merivartioston valmiusjoukkue. Helikopterit suuntasivat Porkkalan ulkopuolelle, jonne Rajavartiolaitos oli käskenyt sähkökaapelin vahingoittamiseen epäillyn Eagle S -säiliöaluksen siirtymään.

Eagle S juhtis Soome vetesse selline patrulllaev:



Vaatan ma seda mis ma vaatan, aga kolmetollist kahurit millega stiilselt üle vööri lasta ei paista kuskilt otsast

Vaatan ma seda mis ma vaatan, aga kolmetollist kahurit millega stiilselt üle vööri lasta ei paista kuskilt otsast

Kirjas on, et sõja ajal saab relvastada...

https://en.wikipedia.org/wiki/Turva

Laevade kinnipidamise kohta leiab asjakohase näite meie oma sõjaajaloost. Nimelt viis esimese mereoperatsiooni Eesti lipu all läbi vahilaev Laene, mis 1918.a detsembris pidas kinni neli Nõukogude Vene kaubalaeva. Selgituseks vee niipalju, et tookord oligi Laene (hilisem Laine) Eesti ainus relvastatud laev.

Laevad konfiskeeriti Eesti võimude poolt, määrati merejõudude kooosseisu, nende last turustati Suurbritannias ja kuni Vabadussõja lõpuni transportisid nad vajalikke kaupu Lääne-Euroopast Eestisse.

Tookord muidugi õiguslikke piiranguid ei olnud, sest nii Eesti kui Nõukogude Venemaa olid rahvusvahelise kogukonna poolt tunnustamata riigid, mis veel lisaks omavahel sõjas.
Ehk siis kaotada polnud midagi. Küll aga julge pealehakkamise korral palju võita.

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Laine_(vahilaev)

strateegiline sõdur kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 21:07 Enese harimise mõttes küsin, et mis juhtub Eagle S tüüpi või mõne muu tsiviillaevaga kui selle kaptenisilla või mõne muu osa pihta lasta 12,7 mm soomustläbistava trasseeriva moonaga nt 1000 lasku? Et laev läheb põlema, meri reostatud, keegi tapetud ja mõned õiguslikud probleemid on arusaadav. Kuid kuidas põhimõtteliselt tsiviillaevade peatamiseks 76 mm kahur ja selle põhjustatud tagajärjed erinevad kardinaalselt 12,7 mm tagajärgedest juhul kui laev kapten on otsustanud iga hinna eest edasi sõita.

1000 pauku on päris palju. Et see kogus järjest ära lasta, peab täitsa mitu korda rauda vahetama. Ka väikese lainega on väikeselt laevalt stabiliserimata relvaga lastes tabavus üsna kohutav, aga väga lähedalt lasta ka ei saa, sest parras hakkab silda varjama. Sillatiivad ulatuvad küll üle parda (https://en.wikipedia.org/wiki/2024_Estl ... 2-31_a.jpg), aga samas varjavad nad ka silla keskel asuvat roolimeest tule eest. Kui laev on otsustanud iga hinna eest edasi sõita, heidab sillameeskond kõhuli maha ja ootab, kuni laskmine lõpeb. Kui laev on autopiloodil, sõidab see seni otse edasi, kui käsitsijuhtimisel, siis vähem otse.

strateegiline sõdur kirjutas: ↑17 Jaan, 2025 21:07 Kui Soome lahel nt meie territoriaalmeres või majandusvööndis on järjekordne Eagle S kes lohistab ankrut juba viimased 100 km järgi, kaablid on jälle puru tõmmatud ja mereväele antakse käsk laev pidama saada ja jõukasutamisreeglid on pisut teistsugused siis te ju panete selle laeva seisma? Või nendite, et ega teha pole midagi. Meil on ainult 12,7 mm, meie üle minimaalse kahju pole nõus tegema ja üleüldse on 30 aastat tagasi valed otsused tehtud. Ja kõige selle pärast just, las Eagle S sõidab ankur taga lohisemas edasi.

Sõltub poliitilisest otsusest, mis paneb paika jõu kasutamise reeglid (kui kaugele tohib jõu kasutamisega minna). Teoreetiliselt saab ju laeva ka raketiga põhja lasta, aga kas me tahame põlevat tankerit keset Soome lahte? (Off topic, aga puhtast õelusest ei saa lisamata jätta, et selle jama koristamiseks on ka laevu vaja.) Üks praegustest probleemidest on see, et meil on viisakalt palumise ja uputamise vahel vähe vahepealseid võimalusi. (Et ausaks jääda: 23 mm on ka olemas, K-Komando saab pardale minna ja tõenäoliselt piisab keskmisele laevameeskonnale viisakast jutust ja leebemast ähvardamisest.)

Martin Herem kirjutas: ↑18 Jaan, 2025 14:45 Palun Mereväelt tõde, millal soomlased pardale läksid? Mina "teadsin", esmalt mindi pardale ja siis toimetati laev kuhu vaja. Äkki meil sellest eriarvamus tekibki.

Olen laisk ja kasutan vikipeediat (https://en.wikipedia.org/wiki/2024_Estlink_2_incident), aga mujal on sama info :

By early evening of 25 December, the Finnish Border Guard's offshore patrol vessel Turva was escorting Eagle S to the Porkkalanniemi peninsula. The anchors were not in place on the vessel, and at 00:28 on the 26th, the Police Rapid Response Unit Karhu and the Special Intervention Unit of the Gulf of Finland Coast Guard District boarded the ship using two helicopters provided by the Finnish Defence Forces and the Finnish Border Guard.

URR kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 11:12

Martin Herem kirjutas: ↑18 Jaan, 2025 14:45 Palun Mereväelt tõde, millal soomlased pardale läksid? Mina "teadsin", esmalt mindi pardale ja siis toimetati laev kuhu vaja. Äkki meil sellest eriarvamus tekibki.

Olen laisk ja kasutan vikipeediat (https://en.wikipedia.org/wiki/2024_Estlink_2_incident), aga mujal on sama info :

By early evening of 25 December, the Finnish Border Guard's offshore patrol vessel Turva was escorting Eagle S to the Porkkalanniemi peninsula. The anchors were not in place on the vessel, and at 00:28 on the 26th, the Police Rapid Response Unit Karhu and the Special Intervention Unit of the Gulf of Finland Coast Guard District boarded the ship using two helicopters provided by the Finnish Defence Forces and the Finnish Border Guard.

Äkki on ametliku ja pärisversiooni vahel erisused?

Panite tähele ERR uudistest, mis alused Holland meile tõi?

Eelnõude infosüsteemist - https://eelnoud.valitsus.ee/main#h9TOrN2q - Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõude hulgast leitud "Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu"(linki kopeerida ei saa millegipärast) KAM/24-0763 valguses oleks täpsustav küsimus Eesti ja Soome majandusvööndite kohta Soome lahel - kas nende vahele jääb täitsa "vabat vett"(sellist, mis ei liigitu ei Soome ega Eesti territoriaalveteks ega majandusvööndiks) ka?

Langust kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 12:14Eelnõude infosüsteemist - https://eelnoud.valitsus.ee/main#h9TOrN2q - Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõude hulgast leitud "Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine) eelnõu"(linki kopeerida ei saa millegipärast) KAM/24-0763 valguses oleks täpsustav küsimus Eesti ja Soome majandusvööndite kohta Soome lahel - kas nende vahele jääb täitsa "vabat vett"(sellist, mis ei liigitu ei Soome ega Eesti territoriaalveteks ega majandusvööndiks) ka?

Ei jää. Soome lahe keskel on Eesti ja Soome majandusvöönd. Tuleb aga meeles pidada, et majandusvöönd ei ole Eesti territoorium. Eestil on seal eesõigus majanduseks (kalapüügiks, maavarade hankimiseks, tuuleparkide rajamiseks jne), aga enamik Eesti seadusi seal ei kehti.
Mis häirib, on väljend "elutähtsa teenuse osutaja taristu". Et kui selle kaabli omanik ei ole elutähtsa teenuse pakkujate nimekirjas, siis tema kaablit kaitsma ei pea/kaitsta ei või?
Hoopis põnevam küsimus on, et kuni uus seadus vastu pole võetud, siis millised õigused meil võõra laeva peatamiseks üldse on? Ei ole konksuga küsimus, ma ausalt ei tea.

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 11:29Panite tähele ERR uudistest, mis alused Holland meile tõi?

Ma eeldan, et mõeldud on seda uudist: https://www.err.ee/1609579558/tallinna- ... nato-laeva. Pole mõeldud norimisena, aga seekord tõi laevad tõesti kohale NATO, mitte Holland, ja see ongi enam-vähem kõik, mis saadaval on: https://mc.nato.int/snmg1; https://mc.nato.int/snmcmg1.

URR kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 16:20 ...
Hoopis põnevam küsimus on, et kuni uus seadus vastu pole võetud, siis millised õigused meil võõra laeva peatamiseks üldse on? Ei ole konksuga küsimus, ma ausalt ei tea.

Või mis siis saab, kui mõni mitte nii sõbralik riik arendab endal välja võimekuse "uurimis- ja toetuslaevadelt" veeskatavate väiksemat sorti mehitatud või täna juba ka mehitamata alveesõidukitega veealust taristut kahjustada. Saan aru, et praeguse NATO opi raames siiapoole nihutatud hüdroloogilise seire alus on suuteline sellist toimetamist avastama, aga kas selline laenatud hobusega kündmine on pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Ja perspektiiv, nagu kuulda on, on piiiiiikk..

Läheb teemast välja, moderaator võib paremasse kohta tõsta, aga kaablite kaitsmise aluseks võiks olla 1884 aasta Convention for the Protection of Submarine Telegraph Cables (https://en.wikisource.org/wiki/Conventi ... aph_Cables). Eesti pole sellega ühinenud, Venemaa ratifitseeris lepingu 1885. aastal. 1959. aastal süüdistas USA NSVLiitu lepingu rikkumises (NSVL traalerid lõhkusid 12 korral USA transantlantilisi sidekaableid), aga NSVL vastas, et Tsaari-Venemaa sõlmitud lepingud neile ei kehti (https://en.wikipedia.org/wiki/Submarine ... ions_cable).

URR kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 16:25

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Jaan, 2025 11:29Panite tähele ERR uudistest, mis alused Holland meile tõi?

Ma eeldan, et mõeldud on seda uudist: https://www.err.ee/1609579558/tallinna- ... nato-laeva. Pole mõeldud norimisena, aga seekord tõi laevad tõesti kohale NATO, mitte Holland, ja see ongi enam-vähem kõik, mis saadaval on: https://mc.nato.int/snmg1; https://mc.nato.int/snmcmg1.

Peale selle fregatt-staabilaeva näidati teles veel kahte - sakslaste miinijahtija ja hollandi-belgia hüdrograafialaev - samasugused aeglasekäigulised abikünad nagu meil endalgi on. Miks?

Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 9:23Peale selle fregatt-staabilaeva näidati teles veel kahte - sakslaste miinijahtija ja hollandi-belgia hüdrograafialaev - samasugused aeglasekäigulised abikünad nagu meil endalgi on. Miks?

Sellepärast, et NATO saatiski kohale kõik, mis käepärast oli: SNMG1 ja SNMCMG1. Pakun, et neljandal laeval, FS Croix du Sudil, on kas mingi rike, ta pole veel grupiga füüsiliselt ühinenud või täidab mingit konkreetset ülesannet ega saanud sellepärast tulla.