Põhiosa oli ERR andmetel siiski üks miinijahtija ja üks hüdrograafialaev. Ehk siis - aeglasekäigulised, merepõhjas toimetamiseks mõeldud "abikünad", milliseid seisab meil endal ka 3+ tk Miinisadamas, lihtsalt küsimus on, mis 2+ tk teeb ka kas need üldse kuskile sõidavad. Kui ei, siis tuleb kõigepealt need lahingukorda seada, mitte uusi laevu tellida. Ja kui antud "eskaader" on oma võimalused ammendanud, siis rääkida edasi. Praegu on lihtsalt läinud lahti uute riistade promo, kus mereväele sekundeerib PPA (kitsa teki üksteise peale rebimine).
Kui merel on tuul 20+ m/sek ja lained majakõrgused, siis minu loogika kohaselt on ka tankeri varikaptenil muid muresid kui ankruga lohistada.
Kui kõik eelnevalt väidetu on õige, siis milleks seda fregatti siia kupatada?
Iga laevaüksus vajab ju ka õhu/merekaitset, vähemalt vastavat heidutust. Kuid see pole antud opi iva on selles, et põhitööd paistavad tegevat ikkagi spetsialiseeritud alused merepõhja sonkimiseks, mis ei sõida 30+ sõlmega ega suuda pidada kahuriduelli VF fregattidega. Milliseid on ka meil.
Olen siinkohal täitsa nõus Heremiga, et täna ei sega meil miski soomlastega samu trikke tegemast, ok see võime võib olla piiratum, kuid torm pole iga päev ja merekindlus on probleem, millega tuleb laevastiku uuendamise programis tegeleda. Kuid täna on elementaarne meil olemas. Kiirekäiguliste kahurrelvastusega OPV-de puudumine TÄNA ei ole peamine probleem.
Nõuka piirivalve valvas omal ajal piiri umbes 20 40m pikkuse järsupõhjalise kaatri ja ühe jäämurdjaga, millest esimsesed võisid raskes laines päris oksekomeedid olla. Ometi oli tollane välispiir selline, et seda nii naljalt proovima tulla ei tuldud ehk suudeti ikkagi merel olla ka vähemate alustega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
