www.militaar.net

Walter2 kirjutas: ↑03 Juul, 2024 16:14 Huvitav kas RMK kampaania "tule lõika metsast omale saunaviht" on mingis osas varjatud üritus rahvas tasuta liinikoridore puhastama panna?
https://rmk.ee/saunaviht
keegi neid kaarte viitsib analüüsida kui palju nad liinikoridoridega kattuvad?
/mo taskuseade kahjuks ei ava../

No see on jälle see mõtlemine, et "kusagil on mingi suur plaan". Antud puhul paistab see "plaan" olevat pigem see, et kuna jõulukuuskedeks on kaardirakendus juba tehtud, siis võiks seda taaskasutada. Samas on seal juures ka selline tekst:

Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.

Kui asi on kõigile kasulik, siis ei ole ju probleemi?

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Juul, 2024 14:59 Elektrilevil on isegi avariibrigaade endal täitsa kriitiline miinimum, enamus tormijärgsest taastest teevad lepingulised partnerid (st elektritööde firmad).
Liinialust raiet teevad samuti erafirmad, neil on küll täiesti kama 2, kas talvel saab või ei saa, nemad teevad täpselt niipalju, kui EE maksab ja mitte grammigi rohkem.

EE töömehed, kes teadsid, et kui suvel ei hoolda, on talvel raskem, on Elektrilevis üsna kauge minevik.
Võibolla juba 20 aastat taolisi pole.

Avariide likvideerijad saavad alati küsida rohkem, kui plaaniliste remontide teostajad, sest läbi aegade on olnud kõige kasulikum kellegi "häda pealt" teenida, eriti kui tellija enda võimekus seda teha on puudulik.
Kas omale lihtsameelsena ei tundu väide, nagu ettevõtjal oleks ükskõik, kui on võimalus küsida kordades rohkem raha ja sellega omale käivet tekitada?
Võrguhaldajal ja riigil on kõrgem hind ainult kasulik, sest suurenevad maksud tõuseb riigi SKP.

Tookord EE's anti käsk kõigile struktuuriüksuste juhtidele, teha oma firmad ja hakata isemajandama.
Kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta!

logistik76 kirjutas: ↑03 Juul, 2024 10:26 Kes üldse garanteerib, et tuumaenergia hind ikka odavam tuleb?
Nagu Eestis tavaks, algul lubatakse 70, aga pärast valmisehitamist saab hinnaks 150 või veel rohkem.
Inflatsiioon jm mula. Railbaltic on "suurepärane" näide.
Varustuskindluse saaks muidugi paremaks ja suur asi seegi.

Tuumaenergia soodsa hinna osas pole mingit garantiid. saab lähtuda varemehitatud tuumajaamade ehitushindadest ja juurde võib arvestada inflatsiooni. Tuumajaama elektrihinnast moodustab jaama ehitushind 80%. Selle hind praegu sõltub ka Riigi ohutuskomponendist - mida ohutumat tahame, seda kallimaks läheb.
Tgeliku hinna saab teada kui hange välja kuulutatakse (see arvestab ka ohutuskomponenti, jäätmekäitlust - jne... kokku kõik). Enne seda on kõik üks spekulatsioon, kuid saab teostada usutavaid arvutusi.

kalvis kirjutas: ↑05 Juul, 2024 7:09
logistik76 kirjutas: ↑03 Juul, 2024 10:26 Kes üldse garanteerib, et tuumaenergia hind ikka odavam tuleb?
Nagu Eestis tavaks, algul lubatakse 70, aga pärast valmisehitamist saab hinnaks 150 või veel rohkem.
Inflatsiioon jm mula. Railbaltic on "suurepärane" näide.
Varustuskindluse saaks muidugi paremaks ja suur asi seegi.
Tuumaenergia soodsa hinna osas pole mingit garantiid. saab lähtuda varemehitatud tuumajaamade ehitushindadest ja juurde võib arvestada inflatsiooni. Tuumajaama elektrihinnast moodustab jaama ehitushind 80%. Selle hind praegu sõltub ka Riigi ohutuskomponendist - mida ohutumat tahame, seda kallimaks läheb.
Tgeliku hinna saab teada kui hange välja kuulutatakse (see arvestab ka ohutuskomponenti, jäätmekäitlust - jne... kokku kõik). Enne seda on kõik üks spekulatsioon, kuid saab teostada usutavaid arvutusi.

Väited pehmelt öeldes ekslikud:
1. On väga suur vahe unikaalse tuumajaama ehitusel (Olkiluoto 3) ja seeriatoodangu tuumajaama hinnal (mingi SMR-i 5-6 eksemplar). Sestap ei saa lähtuda ainult varemehitatud tuumajaamade hindadest.
2. Ohutusreeglistiku mõju jaama hinnale on üle hinnatud (kui just päris hulluks ei minda)
3. Mingit hanget välja ei kuulutata, sest riik ei osta endale tuumajaama

Kilo Tango kirjutas: ↑05 Juul, 2024 12:33
kalvis kirjutas: ↑05 Juul, 2024 7:09
logistik76 kirjutas: ↑03 Juul, 2024 10:26 Kes üldse garanteerib, et tuumaenergia hind ikka odavam tuleb?
Nagu Eestis tavaks, algul lubatakse 70, aga pärast valmisehitamist saab hinnaks 150 või veel rohkem.
Inflatsiioon jm mula. Railbaltic on "suurepärane" näide.
Varustuskindluse saaks muidugi paremaks ja suur asi seegi.
Tuumaenergia soodsa hinna osas pole mingit garantiid. saab lähtuda varemehitatud tuumajaamade ehitushindadest ja juurde võib arvestada inflatsiooni. Tuumajaama elektrihinnast moodustab jaama ehitushind 80%. Selle hind praegu sõltub ka Riigi ohutuskomponendist - mida ohutumat tahame, seda kallimaks läheb.
Tgeliku hinna saab teada kui hange välja kuulutatakse (see arvestab ka ohutuskomponenti, jäätmekäitlust - jne... kokku kõik). Enne seda on kõik üks spekulatsioon, kuid saab teostada usutavaid arvutusi.
Väited pehmelt öeldes ekslikud:
1. On väga suur vahe unikaalse tuumajaama ehitusel (Olkiluoto 3) ja seeriatoodangu tuumajaama hinnal (mingi SMR-i 5-6 eksemplar). Sestap ei saa lähtuda ainult varemehitatud tuumajaamade hindadest.
2. Ohutusreeglistiku mõju jaama hinnale on üle hinnatud (kui just päris hulluks ei minda)
3. Mingit hanget välja ei kuulutata, sest riik ei osta endale tuumajaama

Lisan juurde veel, et mida rohkem venitada, seda kallimaks tuumajaama ehitus kujuneb. Minu isiklik eelistus on jätkuvalt võimalusel lätlastega kahasse üle 1 GW reaktoriga tuumajaam. Sinna juurde mahuvad pikemas perpektiivis väiksemad moodulreaktorid. Kui kohe ära otsustada, siis peaksid valmis saama umbes samal ajal kui esimese otsa tuuleparkide kasutusiga otsa saab! Oleks Ansip omalajal tuumajaama ehitusega jätkanud, siis selleaegsete ehitushindadega, samal ajal kui keegi teine neid ehitada eriti ei tahtnud oleksime palju odavama hinna saanud.
Tänane elektribörsi keskmine 74.83 eur/MWh

Oot, kes peaks ehitama?
Sama teema lk 296:

Mis põhiline. Eesti Riik seda ELis rajada ei tohi. Tšehhi projekt küll näitab, et Riigiabi on mingitel juhtude antav, madala hinna kompensatsiooni näol, aga muidu peab see investeering ikka täiesti erainvesteering olema. See saab omakorda olla ainult laenul ja Intressid nii pikaaegsetele projektidele on seal 50 - 100% summale otsa (küll pika aja peale).

Tsehhi riigiabi viide:
https://world-nuclear-news.org/Articles ... lear-state
Ja huvitavama nopped sealt Google tõlkemasinaga:

Tšehhi Vabariik kavatseb anda otsest hinnatoetust elektriostulepingu vormis riigi omandis oleva eriotstarbelise rahastamisvahendiga, tagades Dukovanysse kavandatavale uuele tuumaelektrijaamale stabiilsed tulud 40 aastaks, koos subsideeritud riigilaenuga, et katta suurem osa ehituskuludest, ning "kaitsemehhanismiga ettenägematute sündmuste või poliitiliste muudatuste vastu

Samuti luuakse tagasinõudmise mehhanism, mis kestab jaama tööea lõpuni, tagamaks, et "projektiga saadud lisatulu jagatakse Tšehhi riigiga" ja "et vältida turu kontsentratsiooni ja kõrvaldada oht, et meede annab eelise teatavatele elektritarbijatele, on Tšehhi kohustunud tagama, et vähemalt 70% toodetud energiast müüakse avatud elektribörsil - nimelt päev-ette, päevasisesed ja futuuriturud - kogu elektrijaama eluea jooksul. Ülejäänud toodangut võib müüa objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel enampakkumise teel

Kilo Tango kirjutas: ↑05 Juul, 2024 12:33 Väited pehmelt öeldes ekslikud:
1. On väga suur vahe unikaalse tuumajaama ehitusel (Olkiluoto 3) ja seeriatoodangu tuumajaama hinnal (mingi SMR-i 5-6 eksemplar). Sestap ei saa lähtuda ainult varemehitatud tuumajaamade hindadest.
2. Ohutusreeglistiku mõju jaama hinnale on üle hinnatud (kui just päris hulluks ei minda)
3. Mingit hanget välja ei kuulutata, sest riik ei osta endale tuumajaama

Eksid. Kõik praegused tuumajaamad on ehitatud "seeriatoodanguga" - st baseerub varasemal tuumajaama projektil. Ka Olkiluoto. JAH, projekti kohendatakse konkreetsetele hangetele aga tegu on ikkagi seeriaprojektiga.
Miks sa ohutusreeglistikku alahindad. See ajaski Olkiluoto hinna kalliks kuna sinna oli sisse kirjutatud lisaks eriline jäätmematmistehnoloogia (jäätmeid ümber töödelda ei tohtinud). Olkiluotu läkski oluliselt kallimaks kuna ei läbinud liigkõrgeid ohutusnõudeid. Nende hinnalisa ei olnud mitte mõni% vaid mõnikümmend %, paaegu kahekordne.
Eestiga olen viimases punktis nõus - Riigil pole täna raha ja nad ei taha ka laenata...

kalvis kirjutas: ↑06 Juul, 2024 6:31Eksid.

Ja nii enesekindlalt ja selgelt väljendab inime, kes on lähiaegadel mitmes teemas jäänud vahele sellega, et käsitletavastet teemadest suurt midagi ei jaga, aga enesekindlalt postitab kahtlasi, lolle ja valesid väiteid...

Paneb see sind imestama?

---

Aasta tagasi tutvustas Fervo Energy oma uutmoodi geotermilise energia kogumise kontseptsiooni Project Redi pilootjaamas Nevadas.

Selle asemel, et puurida vertikaalseid auke, mis juhivad vee Maa sügavuses asuvatesse kuumadesse kivimitesse, kasutas ettevõte nafta- ja gaasitööstusest pärinevaid tehnikaid, et purustada kivimeid, juhtida vett horisontaalselt läbi nende ja koguda teiste torudega kuum veeaur kokku, et ajada maapinnal ringi auruturbiine. Ettevõte väitis, et nende uus meetod muudab geotermaalse energia maastikku, kuna see võib töötada väga paljudes kohtades – mitte ainult neis, kus kuumad kivimid on pinna lähedal, nagu Islandil ja Uus-Meremaal. Usutakse, et ka näiteks Eestis oleks võimalik termaalenergiat ammutada umbes poole kilomeetri sügavuselt.

USA ettevõtte teatel on neil nüüd maailma suurim geotermilise energia ostuleping. Fervo Energy on sõlminud 15-aastase lepingu Southern California Edisoniga, et pakkuda 320 MW võimsust, mis varustab umbes 350 000 Ameerika keskmist majapidamist. Fervo Cape Station on hetkel ehitamisel Edela-Utahis, kus esimesed 70 MW mahud jõuavad elektrivõrku 2026. aastal ja ülejäänud osa 2028. aastal.

https://tehnika.postimees.ee/8053907/pi ... jusjaamale

kalvis kirjutas: ↑06 Juul, 2024 6:31 ...Eksid. Kõik praegused tuumajaamad on ehitatud "seeriatoodanguga" - st baseerub varasemal tuumajaama projektil. Ka Olkiluoto. ...

See konkreetselt on labane vale. Vähemalt, kui me räägime samast asjast (Olkiluoto 3 reaktorist). Wikipedia kirjutab:

The first EPR unit to start construction, at Olkiluoto in Finland, originally intended to be commissioned in 2009, started commercial operation in 2023, a delay of fourteen years.

Tõlge siis (kuna sul paistab paljudest keeltest, sh. eesti, vene ja inglise keelest aru saamisega probleem olema) "Esimene EPR-reaktor, mille ehitus algas Soomes Olkiluotos ja mis algselt pidi valmima 2009. aastal, alustas kommertstööd 2023. aastal, neljateistkümneaastase viivitusega."

Minu teada ei olnud Framatome (endise nimega Areva NP) alustanud ühegi tuumajaama ehitust tubli 20 aastat enne Olkiluoto 3-ga pihta hakkamist. Viimane oli Tihange 3 Belgias

Tavaliselt esimeseks olemine ei ole seeriatoodangu tunnus, aga vbl. sul on mingi teine määratlus.

Vabandan modede ees, aga ei suutnud mürgist sarkasmi endale hoida.

Jään eriarvamusele ja rohkem sel teemal kaasa ei vaidle. Kõik tuumajaamad on seni alati baseerunud varasemal projektil. Põhjuseks on ohutus, tuumajaam on liiga ohtlik, et sellega mängida. Ükski riik ei taha, et tema tuumajaam oleks kellegi katsejaam, mis võib mõne arvutusvea tõttu paugu teha. Ka Olkiluoto on Areva tüüpprojekt.
Just varasema projekti puudumine on selle Fermi meeste tuumajaama miinus ja seepärast mind ei huvita nende seksikas lahendus. Tõsi Fermi meeeste seljataga on ka varasemaid seeriatoodangu variante, mistõttu on üldse raske aru saada mida nad pakuvad. Kord mõtlevad ühte, kord teist. Kui nad pakuvad varasemat tuumajaama siis see on OK.

Need väited et "võib arvutusvea tõttu paugu teha" ja "katsejaam" on paras umbluu.
Pole teada et mõni jaam oleks isegi 50datel "paugu teinud" arvutusvea tõttu. Ja siis arvutati lükatiga.

kalvis kirjutas: ↑07 Juul, 2024 15:15Kõik tuumajaamad on seni alati baseerunud varasemal projektil.

Kas Aadamal oli naba?

Kui ma venelaste tuumajaamade lugu lugesin ja seal ka Tsernobõli teemat muu hulgas siis ajal , kui tuumareaktoreid arvutati / projekteeriti olid juba esimesed arvutid olemas aga sinna polnud võimalik "mängima" saada sest tahtjaid oli palju ning mis mind imestama pani oli see et sel ajal oli kaks või isegi kolm tuumateadlaste koolkonda kes omavahel konkureerisid , enamus arvutusi tehti ikkagi paberi ja pliiatsiga ja need kaustikud arvutustega käisid siis ekspertide juures ja alati tagasi ei jõudnud omanikule .
Kahjuks ei selgunud lõplik tõde kas töösse läksid alati kõige paremad projektid , võib loota et läksid , sest nende mastaapide ja ohtude juures on vigade tagajärjed kohutavad , isegi venelaste jaoks .

Kriku kirjutas: ↑07 Juul, 2024 16:09Kas Aadamal oli naba?

Loomulikult oli.
Kas ahvidel-primaatidel on nabad?
Saatan ehitas Aadama ju kohaliku ahvi baasil.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek