www.militaar.net

otsija86 kirjutas: ↑14 Juul, 2024 12:17 Tuleb sealt, kus ta parasjagu tuleb ja turg võtta võimaldab. Samas müüakse ju ka neid miniatuurseid kombijaamu juba, kus eramajale/korteriühistule saab küttesüsteemile paigaldada selle kombijaama ja seal küll ei ole juures väidet, et 5 meest peavad 24/7 katla kõrval passima. https://www.eramets.ee/metsandusuudised ... otmisjaam/

Et üks töökoht saaks 24h täidetud kuu normtundidega on vaja 4 inimest + 1 kes oleks suuteline asendama.

Kui palju noori spetsialiste on nõus töötama kolmes vahetuses, olenemata päevast ja olema valmis iseseisvalt südaöösel võtma vastu otsuseid ning võimeline ise defekteerima ja vajadusel seadmeid remontima?.
(Kui inimesel muusikalist kuulmist ei ole, siis olenemata palga suurusest temast viiulikunstnikku ei saa.)

Hooldemees ei pea mitte sugugi seadme kõrval olema ja võib distantsilt jälgida ning kasvõi 100km kauguselt kohale sõita aga see tekitab lisa transpordikulusid ja võib tekitada mitmetunniseid seadme seisakuid, millega tuleb arvestada.
Võimsama elektrijaamaga elektrit võrku müües peab arvestama, et etteteatamata elektritootmise katkestamise eest on võrguettevõtjal õigus trahvida väiketootjat, iga tunni eest mil elektrit ei toodeta.

Viidatud artikli reklaamjutust:

Koostootmisjaam kasutab energia tootmiseks hakkepuidul põhinevat unikaalset tehnoloogiat – puidust toodetakse kuumutamise teel kõigepealt puugaas, mis toidab sisepõlemismootorit. Jaam võimsusega 45 kW elektri- ja 120 kW soojusenergiat, tarbib ühes kuus ca 135m3 hakkepuitu.

Jaama või jaamade soetamisele tuleb mõtlema hakata siis, kui kogu energiakulu ühes kuus ületab 2000 eurot, sellisel juhul tasub jaamaga toodetud energia ennast ära. Eratarbimise puhul teeb see ca 10-15 majapidamist, igaühe suurusega 100 m2 kasulikku elamispinda.

Sander Saati sõnul on kõige suurem risk seotud hakkepuidu kvaliteediga. „Hakkes ei tohi prahti, liigset puukoort ja hakkimata toorainet sees olla, ehk tooraine peab olema kvaliteetne. Seepärast on meil ka partnerid, kes garanteerivad kvaliteetse tooraine. Kõik toimib väga lihtsalt – auto sõidab ette, laeb hakkepuidu hoidlasse ja muud muret polegi, sest meie koostoomisjaam töötab laitmatult,“ räägib Saat.

45kW/15=3kW, ehk kui toita 15 majapidamist 45kW generaatorist, siis ühes majapidamises pesumasinat tööle pannes tuleks selles majapidamises boiler välja lülitada ja kohvikannu või elektripliiti samal ajal kasutada ei tohiks, juukseföönist rääkimata.
Ehk artiklis on tegu küllalt väikse võimsusega seadmega, mis sobiks vast 1-2 talule, kus peremees ise või sulane saab vajadusel toimetada.
(Igal biokatlal on mingi teatud aeg, mille jooksul saab hooldemees seadme töö ruttu taastada ja kui hooldemees selleks ajaks kohale ei jõua, siis peab uuesti käivitamise protsessi alustama.)

Kui suurtes hakkepuidukateldes põletatakse praegu kuni aasta lageda taeva all laagerdunud koore ja mulla segu, siis puugaasistamine nõuab kvaliteetset kütust, mis tõstab selle hinda ja vähendab saadavust.
Netis on küllalt näha, et kui palju tuleb vaeva näha, et puugaasist automootorile 20kW energiat saada ja kui palju sellega on vaja vaeva näha (puhastamine) aga kuidas siin lubatakse 24h 200kW energiat saada täitsa ilma hoolduseta.?
Kui selles seadmes kulub head puitu päevas 4,5m3, siis viletsa kütteväärtusega puitu võib kuluda mitu korda rohkem ja tekkiva tuha kogus võib viletsa kütusega olla 10 korda suurem.

Hakkepuitu veetakse 90m3 masinatega ja seega peaks hakkelao mõõt katkematu töö tagamiseks olema ca 150m3.

Ma ei taha mitte sugugi väita, et sellised koostootmisseadmed ei tööta vaid, et ilusas müügijutus kõike ei räägita.

Näiteks kui seisad talvel kütuselaos ühte hunnikusse külmunud (jäätunud) 150m3 hakkehunniku kõrval, kust mehaanilised etteandeseadmed kütust kätte ei saa, siis mõistad miks Soomes on kütuselaod põrandaküttega aga meil on "valve kopamees" kes tuleb vajadusel (järgmisel päeval) hunnikut lõhkuma.
(Külmunud hakkepuit on sellise konsistentsiga, et labidaga ei ole selle juures mitte midagi teha vaid tuleb kangiga taguda.)

Vajalik kvaliteetne hakkepuit on muidugi ka kohe ilma vaeva ja töö ning kulutusi tegemata ootel ? Kui see kõik nii ilus oleks küll siis mõni selline kombijaam meil ka töötaks , millegi pärast tekib paralleel vesinikuenergeetikaga .

Mõned suuremad kombijaamad meil täitsa olemas juba ja toimetavad, tehnoloogia olemas ja saaks küll sedasi arvestatava osa energiat ja energiajulgeolekut tagada, lihtsalt omajagu investeeringut nõuab, nagu ka tuum vms asendus, lihtsalt igal lahendusel omad eelised ja nõrgad kohad. Ja keskeltläbi 3kW ühele korterile päris palju juba, minu kortermajas on 150A peakaitse ja 24 korterit(tänapäevane korterelamu, nõukaaegsetes kindlasti vähem ja saavad ka hakkama), mis teeks justkui veidi üle 4kW per korter, ent asja nimi on üheaegustegur mida seal arvestatakse ja keskeltläbi täiesti piisav. Kuigi korteri peakaitse võimaldab minul 17,25 kW, suurematel korteritel veelgi rohkem.

otsija86 kirjutas: ↑14 Juul, 2024 17:29 Mõned suuremad kombijaamad meil täitsa olemas juba ja toimetavad, tehnoloogia olemas ja saaks küll sedasi arvestatava osa energiat ja energiajulgeolekut tagada, lihtsalt omajagu investeeringut nõuab, nagu ka tuum vms asendus, lihtsalt igal lahendusel omad eelised ja nõrgad kohad. Ja keskeltläbi 3kW ühele korterile päris palju juba, minu kortermajas on 150A peakaitse ja 24 korterit(tänapäevane korterelamu, nõukaaegsetes kindlasti vähem ja saavad ka hakkama), mis teeks justkui veidi üle 4kW per korter, ent asja nimi on üheaegustegur mida seal arvestatakse ja keskeltläbi täiesti piisav. Kuigi korteri peakaitse võimaldab minul 17,25 kW, suurematel korteritel veelgi rohkem.

Sellised planeerimised vajavad eelnevalt ikka korralikku arvutamist ja täpset tehnilise dokumentatsiooni uurimist.

45kW elektritootmist (=62A faasi kohta) jagatud 24 korteri peale teeb 1,87kW korteri kohta ja see tähendab, et isegi hommikukohvi ei saa kõikides korterites üheaegselt keeta.
Sellise koostootmisseadme hind on "veidi üle" 200 000eur + generaatorihoone kütuselaoga (????eur) + veoautot kanda suutev tee (???eur), teeb kokku 24 korteriga majas "veidi üle" 15 000eur investeeringuid iga korteri kohta, kui on võimalus see hoone, millele pääseb ligi 30 tonnine veoauto, oma krundile ehitada.

Ehk maakohas võib sellise kompleksi soetusmaksumus ületada 10 korda selles majas oleva korteri hinda.

otsija86 kirjutas: ↑14 Juul, 2024 11:51 Isegi kui need kombijaamad vajavad rohkem tööjõudu, ehk oleks siiski soodsam kokkuvõttes, kui mingit kogust tuumaeksperte ja seda jaama haldavat kompotti üleval pidada? Lisaks tunduks julgeoleku kohapealt selline hajutatud tootmine päris hea, kui ikka igal suuremal linnal mitu katlamaja/koostootmis jaama ja vähegi suuremas alevikus samamoodi midagi toota tiksub, ehk siis üle riigi ilmselt oleks sadu väiksemaid tootmisi, siis oleks vereorkidel palju keerulisem meie energiatootmist kustutada versus üks suur tootmine kusagil narvas või mingi tuumajaam, mida neil poleks ka mingi probleem teatud olukorras ilmselt mingi täppismoonaga sedasi kahjustada, et sealt energiat enam mõnda aega toota ei saaks. Need kombijaamad peaks/võiks olla ka seesuguse võimekusega, et viimase häda korral saaks ka lokaalselt ilma suurde võrku ühendamata neid käivitada/elektrit toota, et juhul kui ongi võrk ja võrguühendused puruks pommitatud, siis läbi häda saaks kasvõi jaokaupa linnas/alevikus siiski osalise ajaga/vahetustega kortermajadele ka elektrit jagada, et talvisel ajal soojasõlmedes küttevesi ringelda saaks ja torud/inimesed ära ei külmuks.

Lugesite ka, mis eelnevalt postitati? Olemasolevad katlamajad tuleb ümber ehitada kuna tuleb kütta kürgema temperatuurini ning seega juurde ehitada kondensaatorid veeauru jahutamiseks+ elektrigeneraator! Kahtlustan, et lõppkokkuvõttes on odavam koolitada ühe-kahe tuumajama jagu spetsialiste ja ehitada tuumajaam ise kui ümber ehitada kõik asulate keskkütte katlamajad ning mehitada need personaliga. Pole samuti kindel kas Haapsalu linna näitel oleks ohutu ja rentaabel kesk linna asuvat katlamaja ümber ehitada? Ümberringi tihe asustus ja ruumi puudus ka veel laienemiseks.

otsija86 kirjutas: ↑14 Juul, 2024 11:51 Isegi kui need kombijaamad vajavad rohkem tööjõudu, ehk oleks siiski soodsam kokkuvõttes, kui mingit kogust tuumaeksperte ja seda jaama haldavat kompotti üleval pidada? ...

Ei.
1. Tööjõu vajaduse erinevus on kordades (kui mitte suurusjärkudes) kombijaamade kahjuks
2. Mets hakkesse lasta ja ära põletada ei tundu kuskilt otsast roheline mõtteviis
3. Vajadus puidumassi järele kasvab niivõrd suureks, et Eesti aastasest raiemahust tuleb napilt välja. Samas muu puiduvajadus ju ei kao.

Meie metsadest tuleb sellist sodi ikka piisavalt palju, mida saabki ainult põletada. Või mida on mõttekas põletada. See on meie facebooki roheliste tihtiesinev väärarusaam, justkui Eesti mets koosneb korralikust saepalgist, mida siis igasugu kirjanenid "hakkeks lasevad". Rohelised pole enamasti praktikas ühelgi raielangil käinud ega kujuta ettegi, kuipalju sodi tuleb sealt natukese paberipuu kohta.

Eriti palju tuleb sellist sodi veel majandamata metsadest (seda meie rohelised sooviksid), kus on hulgaliselt mädand ja riknenud puitu ning mis on pahatihti soostunud.

Seda sodi metsa mädanema jätta on täielik lollus, sest see sodi mädaneb seal samamoodi kasvuhoonegaasideks. Vahe põletamisega on lihtsat tempos.

Niipalju kui mina asjast aru saan, need moodsad puidukeemiatehased tahavad ikka paberipuidu tasemel materjali. Mitte sodi - sodis näiteks rohkelt leiduv puukoor on puidukeemias probleemiks - sellest tuleb esiteks vabaneda ja teiseks annab see tubli osa heitvee reostusest (fenoolid jne).

Kombijaam tundub teoorias lihtne, kuid pahatihti on seal elektri ja soojuse tootmise kokku sobitamine pea võimatu, jällegi ostku "keegi" ülejääv elekter ära - ja mis suvel saab, kui soojust on väga vähe tarvis?

Suvel on sinised paneelid ja arvatavasti ka väiksem voolutarve.
Kui talvel haket nagunii köetakse, siis "möödaminnes" elektrit ka saada on ju hea. Kui palju see "möödaminnes" maksab, on juba iseküsimus.

Kapten Trumm kirjutas: ↑15 Juul, 2024 9:34 Meie metsadest tuleb sellist sodi ikka piisavalt palju, mida saabki ainult põletada. ...

Sa vist ei pannud tähele, et seda "sodi" hakkb meil kuluma sellisel moel sama suurel hulga, kui on Eesti aastane raiemaht.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12030 ... riigihanke

Elering kuulutab välja riigihanke kuni 500 megavati (MW) ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsuste hankimiseks turult, mis on vajalikud elektrisüsteemi sageduse iseseisvaks juhtimiseks.

Pakkumuste tegemiseks riigihankes on aega üheksa kuud ja reserve pakkuvad tootmis- või salvestusseadmed peavad olema uued. Arvestades kliimapoliitika eesmärke, peab potentsiaalne reservide pakkuja näitama, kuidas on võimalik reserve pakkuv seade tulevikus üle viia taastuvale kütusele.

Sa vist ei pannud tähele, et seda "sodi" hakkb meil kuluma sellisel moel sama suurel hulga, kui on Eesti aastane raiemaht.

Kahtlen sügavalt selles, et isegi paberipuu (rääkimata saepalgi) tasemel puitu hakatakse kunagi ahju ajama, lihtsalt sellel pole mingit majanduslikku iva. Pigem puhastatakse raielanke paremini ja jäetakse vähem vedelema. Kui hakke hind tõuseb, siis muutub kunagi rentaabliks ka võserike üles töötamine (täna pole) jne.

See on kontoriroheliste levitatav narratiiv, kuidas palgimetsad ahju lähevad. Võrrelge hakkepuidu ja kasvõi pelleti mahuühiku hinda saepalgi omaga - no parimagi tahtmise juures on see täielik rahaline lollus (ainult lollid rohelised ei saa aru). Kirjanen kindlalt nii loll pole, et maksab inglaste pelletitele peale - kasutades tooraineks saepalki, mille ühik maksab kordi rohkem pelletist.

Lihtsalt metsa ostetakse üles lankide kaupa ja sealt tuleb raie järel kõike - sestap võib iga hakkevabriku õuel näha ka korralikke palgivirnasid, mis lähevad rahaks palkidena, mitte hakkeks.

See, et Eesti puiduäris tehakse kõlblikust palgist haket võ pelletit, on üks alatumaid rohevalesid - ja miskipärast inimesed usuvad.

See, et Eesti puiduäris tehakse kõlblikust palgist haket võ pelletit, on üks alatumaid rohevalesid - ja miskipärast inimesed usuvad.

Kas seda on keegi väitnud? Rohelistele ei meeldi, et nii jõhkras mahus raiutakse, nagu seda hetkel tehakse. Mulle ka see ei meeldi. Jutustused teemadel, " aga mets on ju küps!!!!!!!!" ja "ei saa seda ju mädanema jätta, peab kohe maha lõikama" on bullšitt - ei juhtu selle metsaga midagi, kui see 100 aastaselt maha võetakse. Ei pea 60selt või, kui (diameeter on täis). Lisaks on meil on suur osa riigist kaitse alla pandud(mingi 30% metsadest vist, aga päris kindel ses numbris pole), kus eriti midagi raiuda ei tohi ja siis on kogu metsatööstus keskendunud allesjäänule ja seda laastatakse ikka mõnuga. Kuna ma liigun päris tihti metsas, tegelt isegi elan siis näen seda oma silmaga, mitte ei jutusta mingit statistikat ümber. Muidugi võib väita, et "valim pole esinduslik", aga näiteks teiste piirkondade jahimeestega suheldes jääb sama mulje. Niiet roheliste väide, et käib julm üleraiumine, paistab paika pidavat. Kusjuurres ka RMK on hakanud väljutama sõnumeid, et "raiemahud lähevad lähitulevikus alla". See tähendab, et pole midagi enam võtta, mitte, et jätame rohkem alles. Kõigele lisaks on, seoses tuule ja päikeseparkidega nende liinidega, veel tugev raadamissurve.

Mina loen ja saan aru et kohe kohe jääb juhitavatest võimsustest puudu , sinna see timo meid juhtis , eks valitsuses oli uskujaid ja roheideoloogia fanaatikuid ka omajagu , nukker .

Mul on omal sama tunne. Lisaks veel, et see hange kukub läbi kuna mida pole seda pole. Ja kolmandaks, tuleb võimalikult kiiresti uus kolme aastane fiks leping teha. Ja neljandaks arvestades, et ka BRELL laiali läheb, saab ELL-i rahvas omal nahal blackouti proovida vist. Ma oleks väga õnnelik kõikides neis punktides eksides.

wolfgang kirjutas: ↑15 Juul, 2024 15:40 Ja neljandaks arvestades, et ka BRELL laiali läheb, saab ELL-i rahvas omal nahal blackouti proovida vist. Ma oleks väga õnnelik kõikides neis punktides eksides.

Kas BRELL blackouti ja el.tarbimise piiramist ehk režiime ei ole pakkunud? Või millel su usaldus Vene elektrivõrku põhineb?