www.militaar.net

Walter2 kirjutas: ↑20 Okt, 2023 18:12 Mitte essugi ei juhtu nende küünaldega isegi kui mingit möksi nende keermete vahele ei pane. Võtmesõna on see, et autodega peab perioodiliselt sõitma. Temperatuur ja erinevate materjalide erinev paisumine. Kümme aastat aianurgas seisnud kaarikul keerad kohe küünlad puruks.

Eks see kehtib esimese puruks keeratud küünlani. Kui küünal võtmega keerates järgi ei anna, siis sinna nt porgandi sisse keeramisega on juba suur risk, et tükid satuvad silindrisse või liiga ägedalt tehes puutub porgant näiteks mõnda klappi.Terasest keermega poldid jäävad alumiiniumi sisse väga hästi kinni kui keerme vahele midagi pandud pole.

Et ma ei pressi peale oma stiili, aga päris jama ärge vastuargumendina ka kasutage. Lisaks on veel see nüanss, et mitte igal autol ei pääse sabaga küünlavõtmega vabalt keerama (minu jaoks on omalaadne kurioosum BMW M70 tüüpi V12 mootor), seal on suureks abiks, kui küünal keerab sisse või välja sõrmede jõuga (keerad sõrmedega kompamise järgi võtme padrunit) ja ainult lõpp-pingutuse (või avamise) teed võtme sabaga. Keerukas kohas asuvate küünalde puhul on suureks abiks kergelt keeravad küünlad.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Okt, 2023 7:52

Selle jutu peale hakkasin juba kahtlema, et sa oma autosid ise remondid. Jutt on lihtsalt väga elukauge. Mina olen enda autosid ise remontinud alates 1994 (kui sain esimese auto omanikuks) ja olen seni seda vasemääret kasutanud
Kapten Trumm, funktsionaalse lugemisoskuse arendamine tuleb elus ainult kasuks. Juba sellepärast et asjatuid kahtlusi ei teki.

Nimelt pole ma kuskil väitnud et vasemäärde kasutamine segab ABS andureid. Kirjutasin et võib hakata segama. On ju vahe sees?
Ja meie puhul on vahe selles et mina ei võta selliseid riske et kasutaks igal pool elektrit juhtivat määret. Kuigi ega see keelatud pole ja kui tuub on laual siis parem ikka kui mitte midagi.
Mul on ka selline tuub garaažis kuid pole talle viimasel ajal enam eriti rakendust leidnud. 1994 oli see küll veel kõrgtehnoloogia.

Võin kinnitada, et ei hakka segama. Ei "või" ega "hakka". Ainus võimalus ehk oleks, kui see abs võru paksult selle paslööbinaga kokku mätsida. Isegi kui metallist korpusega andur (vanematel autodel olid veel sellised) on käändteljes asuvasse avasse pandid tibakese määrdega (niiet anduri otsa pole sellega kokku mätsitud).
Tegelt see vase kogus määrdes on üsna pisike, suurem osa massist moodustab mingi kõrgtemperatuuriline määre (nagu ka keraamilisel).

Anti-seize compound oleks asja nimi. Kõrgtemp määre, mille sisse on segatud mingit separaatorainet, mis takistab pindadel omavahel kokku jäämist.

Tehnikale on igasugune määre ja õli ainult terviseks, ka õlist ligane mootor on üllatuseks kasuks igasugu poltliidetele, mis sellest "osa saavad", miskit ei roosteta kinni.

Kimbu suvaliste möginate asemel võib osta ühe aga korraliku, mitte elektrit juhtiva (takistab galvaanilist korrosiooni), mis sobib kõigile kodustele maa- ja veesõiduvahenditele.
Soovitatav keermemääre soolases keskkonnas kasutamiseks (ABS andur, merevesi).
Töötemp kuni +1315C.
https://www.henkel-adhesives.com/ee/et/ ... 80230.html

LOCTITE® LB 8023 on must metallivaba haardumisvastane määre (purgil on pintsliga kork), mis on valmistatud grafiidist, kaltsiumist, boornitriidist ja roosteinhibiitoritest. ABS heakskiiduga määre kaitseb sõlmi nii mage- kui merevee eest. Toimib eriti hästi väga niiskes keskkonnas. Väga hea määrivus, suurepärane vastupidavus väljauhtmisele, väldib galvaanilist korrosiooni. Kõrge kuni 1315°C temperatuurikindlus.

Tooteleht:
https://datasheets.tdx.henkel.com/LOCTI ... -en_GL.pdf

Teatan alandlikult, et vältimaks vindi kinnijäämist võlli nuutidele olen kasutanud suvalist määret (sh ka seda kirutud vaskpastat), püsib ilusti ja vint tuleb käega tõmmates lopsti ära.

Küsimus on lihtsalt määrde veekindluses. Näiteks vene solidool (veepumpa laagritele) käraks kah.

Jutt on siis Johnsoni päramootorist (Evinrude teeb ka samasuguseid). Nende Henkelite ja muude üli spetsjomm asjadega on tavaliselt see viga, et kui avastad, et on otsas või purk kuskile kadunud, siis seda igas autopoes pole.

Vindi nuutidega on muidugi nats teine lugu, kuna südamik nuutidega ja ülejäänud propeller on ühendatud kummist puksi abil, siis südamik on tavaliselt pronksist, mitte alumiiniumist (enamik vinte on alumiiniumist tööosaga) ja pronks terase (võll) peale nii lihtsalt kinni ei jäägi. Pöörlevad ju terasvõllid harilikult pronkspuksidel, kuna nende vaheline hõõrdumine on väike. Pronksi aga kasutatakse rohkelt (koos roostevaba terasega) laeva veealuses osas, kuna nad mädanevad kehvasti ja on väikse pinnatöötlusega jälle siledad-läikivad

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Okt, 2023 12:00 Teatan alandlikult, et vältimaks vindi kinnijäämist...

Mulle on kõik masinaehituse ja mehaanika mentorid koolieast saadik pähe tagunud, et vint elab metsas. Et sealjuures näiteks jämevint on ebatervislike toitumisharjumustega linnuke ning peenvint sööb ainult vähese kalorisisaldusega putukaid...

Vint ei tähendanud antud juhul mitte keeret, vaid on käibesõna ametlikuma "sõukruvi" asemel.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Okt, 2023 10:29
Tehnikale on igasugune määre ja õli ainult terviseks, ka õlist ligane mootor on üllatuseks kasuks igasugu poltliidetele, mis sellest "osa saavad", miskit ei roosteta kinni.

Õlist ligane mootor võtab tuld ka seal kus puhas mootor ei võtaks ja poltide määrimiseks teda õlivahetuse ajal vana õliga üle valada pole ikka vaja.

Poltide kinnijäämist sain hinnata just eelmisel nädalavahetusel kui 26 a vanal Volkkaril starterit vahetasin. Originaalstarter ja juba suvel käis sellise häälega nagu oleks harjad ära lõppemas. Siis lugesin veel uudistest et juudid on hakanud Greetat servast tühistama ja lubatud kliimasoojenemist vist ei tulegi. Risti vastupidi - talv võib tulla ja parem oleks uus starter peale visata.

Kahe poldiga oli kinni, mõlemad alumiiniumkorpusesse keeratud. Üks umbses avas ja teine läbi nii et ots sentimeetri jagu väljas. Mõlemad tulid ilma mingit pikendust kasutamata lahti. See läbi-polt kehvemini sest keerme ots oli sodi täis.
Need olid tsingitud poldid ja tehases polnud sinna üldse mingit määret pandud. Keermed läikisid nagu uutel.

Paaril prantsuse autol, mida on tulnud samamoodi lammutada on need koostud vormituks känkraks roostetanud sest teiselpool Reini jõge vist tsinki ei tunta.

Tänapäeva küünalde keermed on vähemalt peale vaadates samuti mingi galvaanikaga kaetud ja sellist musta rauda nagu nõukaajal polegi enam näinud

Mul pole õnneks tuld võtnud, ju siis pole piisavalt ligane olnud. Ka mosse mitte (teadupärast mossel ainus koht, mis ei tilgu, on raadio

Ja noh mootoriõli poriga pooleks, kui ta just väljalaske peale ei satu, põlema nii lihtsalt ei lähe.
Õlivahetuse ajal on enamik meist kallanud õli veits mööda ja tihti on mootor kaldu väljalaske suunas - kui mootor käivitada ja lasta tal natuke töötada, kärssab kollektorile sattunud õli lihtsalt tossupilvena ära ja mõne aja pärast on õhk puhtam.

Mõnikord lihtsalt pole otstarbekas väikse õlilekke pärast hakata tervet autot lahti võtma/ või mootorit maha võtma. Lihtsam on ülevaatuse ajaks puhtaks pesta.

isakene kirjutas: ↑23 Okt, 2023 12:23
Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Okt, 2023 12:00 Teatan alandlikult, et vältimaks vindi kinnijäämist...
Mulle on kõik masinaehituse ja mehaanika mentorid koolieast saadik pähe tagunud, et vint elab metsas.

Auto- ja masinaehituse õppejõud peabki seda nõudma, näiteks lõputöös oleks see "vindi" kasutamine õigete terminite asemel vale ja naeruväärne.
Samas erinevates foorumites see juba aastakümneid kestnud kummi ja vindi üle ilkumine on tegelikult juba üsna tüütuks muutunud. Aegajalt on mõnes kummitöökojas töömees ka särab oma "kummi saab apteegist" naljaga. No ei ole ammu enam naljakas. Argikeel ju, kõik saavad aru millest jutt ja on igati ok sõnad kasutada.

Fuchs kirjutas: ↑23 Okt, 2023 15:29 Aegajalt on mõnes kummitöökojas töömees ka särab oma "kummi saab apteegist" naljaga.

Ma ütleks ka, et need tüübid on rämedalt ajast maha jäänud. Seda kummi, mida apteegist saab, tehakse juba pea sada aastat lateksist.

"Vint" tuleb ilmselt saksakeelsest terminist "gewinde" mida on maakeelestatud. Puhtas eesti keeles on ta jah "keere". Samamoodi on saksakeelne "splint" eesti keeles "lõhis" aga seda ei tea kas lõputöös "splint" kasutamise eest sõimata saab

Samas kirjakeeles korrektseks peetav sõna rehv ju ka saksakeelest laen minuteada (reifen) ja eks autonduses üle võetud sõnu leiab kindlasti veelgi, kohe tuleb meelde latern ja lamp näiteks peaks ka olema sakstelt üle võetud?

isakene kirjutas: ↑23 Okt, 2023 16:02
Fuchs kirjutas: ↑23 Okt, 2023 15:29 Aegajalt on mõnes kummitöökojas töömees ka särab oma "kummi saab apteegist" naljaga.
Ma ütleks ka, et need tüübid on rämedalt ajast maha jäänud. Seda kummi, mida apteegist saab, tehakse juba pea sada aastat lateksist.

apteegist sab kummi kah
lausa "kepikummi" saab

https://www.apotheka.ee/kepiotsik-kummi ... m0030276ee

Kumm või kummi (saksa gummi) on materjal, samasugune nagu alumiinium või puu ja müüakse kilohinnaga.
Apteeker võib samuti käratada et kummi saab voolikupoest, meil siin on un preservatif.
Selles plaanis on kepikumm palju lootustandvam termin kui juba küsima minna.

www.militaar.net

Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema

Re: Autotehnikateema