www.militaar.net

Kui juba paljukannatanud koma põhjalikumalt ette võtta siis võib vene keelest leida sellise termini nagu винтовой компрессор (kruvikompressor) mis sõukruvi ei meenuta.

Võtke oma keermepüssid ja minge metsa, laske kõik vindid maha, kui nad teid häirivad!

Aastal 1916 anti välja Tallinnas Mõtte kirjastuses vanas kirjas raamat: "Metallitreiali käsiraamat" Näitlikud juhatused ja tabelid ambarataste wäljaarvamiseks wintide lõikamisel mitmesugustel treipinkidel.... Raamatus on ära märgitud, et see on esimene eestikeelne treiali käsiraamat!

Seda keermejuttu aetakse meile siin vägisi. Vindi sõna on meil ikka vanem kui keerme sõna. Viimane on tulnud kuskilt hiljem meile ja seda surutakse vägisi peale. Talupoja treipink lõikab jätkuvalt ka edaspidi ainult vinti! Tehke mis tahate.

Terv. T.

Lemet kirjutas: ↑24 Okt, 2023 13:48

Näiteks kruvi on vene keeles "vint"

Misajast? Kruvi on "šurup".

винт on kruvipeaga polt, ehk kruvi, mida keeratakse keermestatud avasse.
шуруп on puidu,- metalli- plastiku,- jt kruvi, mis keeratakse eelnevalt keermestamata materjali.

Seda siis üldjuhul, alati võib erandeid olla. Aga kõnekeeles on nii välja kujunenud.

Seda siis üldjuhul, alati võib erandeid olla. Aga kõnekeeles on nii välja kujunenud.

Kõnekeel ilmselgelt siinsesse teemasse ei sobi, muidu poleks ka targutamist "vindi", "keerme" jmt teemal...

Vabandust offtopiku pärast, aga ei suutnud vastu pidada.

Loen ja imestan, kust on tulnud selline ekslik arusaamine, et samatähenduslikke sõnu võib olla ainult üks? Ja et üks sõna võib tähistada ainult ühte nähtust.
Õigekeelsussõnaraamat aktsepteerib sõna "vint" kasutamist keerme sünonüümina: https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=vint&F=M
Samuti ütleb sünonüümisõnastik, et "vint" ja "keere" on sünonüümid: http://dict.ibs.ee/syn/thesaurus.cgi?word=vint

Inglise keeles on näiteks valdav, et erinevate nähtuste kohta on mitu terminit. See tuleneb sellest, kui mingis keeleruumis on palju selliseid inimesi, kellel see keel ei ole emakeel. Inglastel on vana-inglise keelest alles ainult mõned üksikud sõnad. Valdav osa väljenditest on laenatud ladina, norra või prantsuse keelest ja ei ole harvad juhtumid, kui kõigist kolmest. Üldreegel keelte kohta on see, et mida keerulisem keel, seda suurema tõenäosusega räägitakse seda kusagil sihukeses kohas, kuhu mitte keegi teine minna ei taha. Sestap on eesti keele keerukusega eputamine tegelikult üks paras matsluse tunnus.

Moded võiksid vbl- selle vindimöla kuskile eraldi tõsta. Teisalt muidugi, tõele au andes, koosneb kogu see autoteema valdavalt mölast. Mistõttu võibki see siin selline militaar.net-i mölanurk olla.

Ära loe, kui ei meeldi. Lugemine pole siin sunduslik. Mina ka ei võta sõna näiteks WWI või muistse vabadusvõitluse teemal.

Moded võiksid vbl- selle vindimöla kuskile eraldi tõsta. Teisalt muidugi, tõele au andes, koosneb kogu see autoteema valdavalt mölast. Mistõttu võibki see siin selline militaar.net-i mölanurk olla.

davidsoniharald kirjutas: ↑24 Okt, 2023 13:55
See on muidugi jumala okey, et soovituse annab selle firma esindaja, kes ise teenib selle soovituse pealt.

Praktikale tuginedes? Mitusada S2 meil siis Eestis oli? Paarkümmend "otse Saksast" teadmata ajaloo ja läbisõiduga autot, mis lagunevad eelneva puuduliku või halva hoolduse pärast, võibki tekitada pildi, et lagunevad raisad, mis jube!

Jällegi, davidsoniharald targutab huupi, ise teemat jagamata.
Audi R5 mootor on kasutusel paljudel mudelitel peale S2, seda tehti ka ilma turbota ja selle nõrgad kohad on teada väga hästi. S2 on lihtsalt üks pisike kirss märksa suuremal koogil. Kuna Forss toona tegeles nende autode remondiga päevast päeva, siis nende kogemus on hoomamatult suurem kui davidsonharaldi oma, kelle auto teemaline teadmine piirdub pere liisingu huiundai äksidendiga.

Autolehte sellise "teadmise" pealt maha teha on lihtsalt lolluse avalik demo, Autolehe ajakirjanikud vähemalt uurivad ka tausta ja küsivad asjatundjate käest.

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Okt, 2023 8:53 ... Ära loe, kui ei meeldi.

...

Vähe sellest, et loen, kirjutan ka. Mul pole möla vastu midagi . Peaasi, et see püsiks ühes kindlas kohas. Ja pidada seda "vint" vs. "keere" targutamist millekski muuks, kui mölaks on piinlik. Samamoodi, kui valdavat osa sellest tekstist siin autotehnikateemas Militaar.net-i kontekstis.

Terminites peab ikka täpne olema. Vähemalt tehnika erialadel. Peda rahval mõistagi vahet pole, kas vint või keere. TEMT-i ja TPI mehhaanikarahval võib see teema, aga valusaid mälestusi eslie tuua. Näiteks duššiga, ööd ja päevad, higi ja verega joonestaud A1, mis osutus mittearvestatuks, kuna õppejõud oli punase astakaga joonistanud sinna puu, puu otsa linnukese, nool linnukesele ja ilusas standardkirjas "vint" ja üliõpilase "vint" maha tõmmatud ja kirjutatud "keere". Sellised lõbusad lood tsementeerivad termineid hästi. Sama lugu on, näiteks veel paekivi ja lubjakiviga. Kui keel libastus ja üliõpilane juhtus lubjakivi nimetama paekiviks, lõppes etteaste kohe ja üliõpilane sai kaks kivi juurde, mida määrata.

Näiteks duššiga, ööd ja päevad, higi ja verega joonestaud A1

Eeee...mmmm...tavalise või massaaži omaga?

sorry! Näe isegi terminid ära unustanud. Tušš ikka jah. Tänud Lemet!

wolfgang kirjutas: ↑25 Okt, 2023 9:26 Terminites peab ikka täpne olema. Vähemalt tehnika erialadel. Peda rahval mõistagi vahet pole, kas vint või keere. TEMT-i ja TPI mehhaanikarahval võib see teema, aga valusaid mälestusi eslie tuua. Näiteks duššiga, ööd ja päevad, higi ja verega joonestaud A1, mis osutus mittearvestatuks, kuna õppejõud oli punase astakaga joonistanud sinna puu, puu otsa linnukese, nool linnukesele ja ilusas standardkirjas "vint" ja üliõpilase "vint" maha tõmmatud ja kirjutatud "keere". Sellised lõbusad lood tsementeerivad termineid hästi. Sama lugu on, näiteks veel paekivi ja lubjakiviga. Kui keel libastus ja üliõpilane juhtus lubjakivi nimetama paekiviks, lõppes etteaste kohe ja üliõpilane sai kaks kivi juurde, mida määrata.

Ma ei tea peda rahvast midagi ja ma mõistan paljude valulikke mälestusi, aga me oleme siin Militaar.net-i foorumis. Ma ei ole kindel, et siin TPI mehhaanika eksami tasemel terminoloogiline peenestamine asjakohane foorumi lehekülgede täitmise viis on.

Militaar.net foorum on nii spetsiifiline et ega peale ajaloo ja möla ajamise muust kirjutada ei saagi
Isegi mingis tsiviiltehnoloogias läheks suur osa jutust kuhugi tööstusspionaazi alla . Seepärast on ka mitmed erialafoorumid vaikusesurma surnud.
Hobid on ka tegelikult veel üks valdkond kus saab vabalt lõugu laiutada ja välismaal ilmunud artiklite kokkuvõtted.

wolfgang kirjutas: ↑25 Okt, 2023 9:26 Terminites peab ikka täpne olema. Vähemalt tehnika erialadel. Peda rahval mõistagi vahet pole, kas vint või keere. TEMT-i ja TPI mehhaanikarahval võib see teema, aga valusaid mälestusi eslie tuua. ...

Korrektsete terminite kasutamine annab aimu lugejale, kirjutaja pädevusest antud teemas ja lihtsustab lugejal otsustada kirjutatud teksti kasutatavuse üle.

Kui diletant õpetada mõnda terminit õieti kasutama, ei tee see veel diletandist spetsialisti ja seega ei ole mõtet diletandi keelekasutuse kallal korduvalt norida, kui see ise ei taha õppida.

Täpselt sama teema on ka suhtluses arstiga või advokaadiga või remondimehega, jne. kus nendele enda arusaadavaks tegemiseks on kasulik osata nende ametipidajate töökeelt.
Kusjuures mitte ainult termineid, vaid ka lauseehitust.

Kilo Tango kirjutas: ↑25 Okt, 2023 9:35 Ma ei tea peda rahvast midagi ja ma mõistan paljude valulikke mälestusi, aga me oleme siin Militaar.net-i foorumis. Ma ei ole kindel, et siin TPI mehhaanika eksami tasemel terminoloogiline peenestamine asjakohane foorumi lehekülgede täitmise viis on.

On üks väga oluline erinevus TeMT-i, TPI, EPA (Kitseküla Driftikunnide Klubi, MC Karmid Sägad, Bemmivendade Ordu Sompa filiaal, jne) seltskondade (puntide, kampade, gängide) ja Militaar.net-i foorumi vahel:
Kui mõnes nimetatud seltskonnas (pundis, kambas, gängis) esineb kellegi poolt avalikult tehnilise terminoloogia väärkasutust, leidub reeglina alati keegi kõrvalseisja, kes seda avalikult ja heasüdamlikult meelde tuletab, vastavalt intellektitasemele, silmaringile ja folklooritunnetusele. Rõhk sõnal "heasüdamlikult", reeglina. Reeglina too eksinu saadab kõrvalseisja heasüdamlikult kuhugi, vastavalt intellektitasemele, silmaringile ja folklooritunnetusele. Rõhk sõnal "heasüdamlikult", reeglina. Hiljemalt 1 minuti pärast, reeglina, on asi unustatud ja kõik on sõbrad edasi.

Meie siin, Militaar.net-i foorumis saeme juba mitmendat päeva. Reeglina.