www.militaar.net

Päris hea intekas noore Kilgiga, teemal desync BRELL-ist, Uudis+-is, Vikerraadios, eile. Tüübil lasti kõnelda ja see tegi pilti, mu jaoks veids selgemaks, küll. Päris paljut oleks võinud veel käsitleda, aga abiks seegi.

wolfgang kirjutas: ↑19 Juul, 2024 11:20 Päris hea intekas noore Kilgiga, teemal desync BRELL-ist, Uudis+-is, Vikerraadios, eile. Tüübil lasti kõnelda ja see tegi pilti, mu jaoks veids selgemaks, küll. Päris paljut oleks võinud veel käsitleda, aga abiks seegi.

Järelkuulatav/loetav: https://www.err.ee/1609400068/kilk-sage ... ndi-lopuks

Propastopi ülevaade Kremli reageeringutest Eesti, Läti ja Leedu lahkumisele BRELList.

Kremli propaganda valmistab Venemaa avalikku arvamust Balti riikide lahkumiseks ette, kasutades kolme argumenti: Balti riikide energiasüsteem on loodud Nõukogude Liidu poolt; Venemaa jaoks ei ole Balti elektrituru kadumisel suurt mõju; aga Balti riigid riskivad majanduslanguse ja suisa tänavaprotestidega.

https://www.propastop.org/2024/07/18/kr ... usteemist/

Kui suur see "meie" Fermi tuumajaama küljes olev hinnalipik oli , tsehhid leppisid kokku kas kahe tuumajaama või kahe reaktoriga tuumajaama ehitamises Lõuna Korea vastava ettevõttega ja hinnaks on ümmarguselt 18 miljardit dollarit .

Loodi 18 Euroopa ettevõtte töögrupp BWRX-300 reaktoritega jaamade loomiseks, muuhulgas on seal ka Fermi:

https://world-nuclear-news.org/Articles ... yment-in-E

Huvi selle reaktori vastu on igatahes suur, kuna seda peetakse kõige väiksema riskiga ja kiiremini rajatavaks projektiks.Et kindlasti ei oleks me ainukesed kes selle rajaks (kui kunagi peaks asi sinna jõudma). Juba põhimõtteliselt ei saaks me olla esimesed, kuna Kanadas juba kopp eeltööde jaoks maas.

OSGE plans to build a fleet of GE Hitachi BWRX-300 reactors in Poland. In May 2023, the company received a positive general opinion from the President of the National Atomic Energy Agency regarding selected technical assumptions for the BWRX-300 reactor technology. This is an element of the pre-licensing process. In December, the Ministry of Climate and Environment issued decisions in principle for the implementation of the investment in six locations: Stawy Monowskie, Włocławek, Ostrołęka, Dąbrowa Górnicza, Kraków-Nowa Huta and Stalowa Wola-Tarnobrzeg. In February 2024, the General Director for Environmental Protection issued a decision defining the scope of the environmental report for the construction of a SMR in Stawy Monowskie in the Małopolska province. This is the first such decision in the European Union.

Eriti meelidb see et tuumaenergiat plaanitakse tõsiselt isegi Norra ettevõtetes (ja ka riiklik arutelu seal käib), kuigi nad on hetkel täielikult taastuvenergia peal ja ekspordivad hulganisti hüdroenergiat (lihtsalt teatakse et lähiajal tarbimine kasvab igalpool meeletult, ja sellest ei jätku). Ainult meie konnatiigis teatakse täpselt, et meile pole seda jura kindlasti kohe mitte iial vaja, või kui siis ainult eranditult kaabli kaudu Soomest või Rootsist

Muidugi need kõik on ainult plaanid. 2000ndate lõpus oli USAs ka tosinkond projekti AP-1000 jaamade ehitamsieks (mälu järgi nii 20 reaktorit) päriselt on senimaani ehitatud 2 ja on väike lootus et neid tuleb nüüd juurde.

Gideonic kirjutas: ↑30 Juul, 2024 11:37 Eriti meelidb see et tuumaenergiat plaanitakse tõsiselt isegi Norra ettevõtetes (ja ka riiklik arutelu seal käib), kuigi nad on hetkel täielikult taastuvenergia peal ja ekspordivad hulganisti hüdroenergiat (lihtsalt teatakse et lähiajal tarbimine kasvab igalpool meeletult, ja sellest ei jätku). Ainult meie konnatiigis teatakse täpselt, et meile pole seda jura kindlasti kohe mitte iial vaja, või kui siis ainult eranditult kaabli kaudu Soomest või Rootsist

Seal pundis tasub olla ka konkurendina tuumaenergiale. Ka roheenergia võimalikule pidurdamisele või tagasipöördele (Trumpi võimuletulek, europarlamendi paremtiiva erakondade püüe) on norrakad valmis oma fossiilenergiatööstusega. See ei sega neid olemast ühed aktiivsemad transpordi elektriseerimisel - puhtam linnaõhk aga ka väiksem müra on väärtus nende silmis.

Eesti teeb ju samuti samme ka seaduseandja tasemel. Siit saad vaadata, kes tuumaenergia teemaga soovivad edasi minna:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooule ... 56412f7ae/

Täiesti vale energeetikapoliitika õied käes?
https://www.err.ee/1609411690/elektrimu ... tult-korge

Elektrimüüjate sõnul ei ole Elering selgelt põhjendanud, miks plaanitakse nii tootjatele kui tarbijatele kehtestada Soomest või Rootsist oluliselt kõrgem bilansitasu, mida on vaja, et rahastada Eesti elektrisüsteemi toimimist Venemaast eraldi. Eleringi sõnul on põhjus Balti riikide kallis elektrihind.

rahast lähemalt

Eesti Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine tähendab, et Elering peab turult ostma sagedusreservi. Selle rahastamiseks plaanitakse kehtestada nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu – mõlemale suuruses 5,31 eurot MWh kohta.

kalkulatsioonist lähemalt

"See tariif arvutatakse niimoodi, et hinnatakse, kui palju võib 2025 kogu selle 12 kuu peale olla nende kõikide Baltikumis reserviteenust pakkuvate elektrijaamade, salvestite hinnasoov. Me oleme teinud turumodelleerimise ja vaadanud, et suure tõenäosusega erinevat tüüpi elektrijaamad tahavad kütusest tulenevalt mingisugust hüvitist ja nii edasi. Me oleme liitnud selle aasta peale kokku ja arvutanud sellest üldise summa. Meie hinnang on, et Eestil peaks olema kogu aasta peale suurusjärk 60 miljonit eurot, mida need reserviteenuse pakkujad tahavad küsida," sõnas Kilk.

Käsi läheb igatahes veel sügavamalt tarbijate taskusse!

Huvitav kuidas nad kavatsevad, niimoodi asju ajades ,meie majanduse kunagi veel konkurentsivõimeliseks saada.

teeline35 kirjutas: ↑31 Juul, 2024 13:20 Täiesti vale energeetikapoliitika õied käes?
https://www.err.ee/1609411690/elektrimu ... tult-korge

Elektrimüüjate sõnul ei ole Elering selgelt põhjendanud, miks plaanitakse nii tootjatele kui tarbijatele kehtestada Soomest või Rootsist oluliselt kõrgem bilansitasu, mida on vaja, et rahastada Eesti elektrisüsteemi toimimist Venemaast eraldi. Eleringi sõnul on põhjus Balti riikide kallis elektrihind.

rahast lähemalt

Eesti Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine tähendab, et Elering peab turult ostma sagedusreservi. Selle rahastamiseks plaanitakse kehtestada nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu – mõlemale suuruses 5,31 eurot MWh kohta.

kalkulatsioonist lähemalt

"See tariif arvutatakse niimoodi, et hinnatakse, kui palju võib 2025 kogu selle 12 kuu peale olla nende kõikide Baltikumis reserviteenust pakkuvate elektrijaamade, salvestite hinnasoov. Me oleme teinud turumodelleerimise ja vaadanud, et suure tõenäosusega erinevat tüüpi elektrijaamad tahavad kütusest tulenevalt mingisugust hüvitist ja nii edasi. Me oleme liitnud selle aasta peale kokku ja arvutanud sellest üldise summa. Meie hinnang on, et Eestil peaks olema kogu aasta peale suurusjärk 60 miljonit eurot, mida need reserviteenuse pakkujad tahavad küsida," sõnas Kilk.

Käsi läheb igatahes veel sügavamalt tarbijate taskusse!

Mis see parem idee siis oleks?

Imo räägiti sellest võimalusest juba siis kui see uudis tuli, et eelkõige Leedu ja Läti algatusel me hakkasime seda sageduse muutmist kiirkorras lahendama - et ega see odav olema ei saa.

Asi ei ole idees vaid selles , et kuidas see teostus jälle nii kulukas välja kukkus.

Energeetikud vast parandavad. Kuid asja teevad kalliks tuule-ja päikeseenergia. Need tegevused võrgusagedust ei genereeri. Seega on vaja traditsioonilist elektritootmist, põlevkivijaamad meie oludes, hüdroenergia lätis ja gaasijaamad leedus, kes subsideeritud tuule-ja päikeseenergia vastu turule ei mahu ning seega tuleb nende võimsuste olemasolu lihtsalt kinni maksta. Kokkuvõtvalt kogu praegune konseptsioon on vale ja see teeb kogu kupatuse kalliks!

teeline35 kirjutas: ↑01 Aug, 2024 9:36 Energeetikud vast parandavad. Kuid asja teevad kalliks tuule-ja päikeseenergia. Need tegevused võrgusagedust ei genereeri. Seega on vaja traditsioonilist elektritootmist, põlevkivijaamad meie oludes, hüdroenergia lätis ja gaasijaamad leedus, kes subsideeritud tuule-ja päikeseenergia vastu turule ei mahu ning seega tuleb nende võimsuste olemasolu lihtsalt kinni maksta. Kokkuvõtvalt kogu praegune konseptsioon on vale ja see teeb kogu kupatuse kalliks!

Põhimõtteliselt õige.
Läheme Poolaga samasse sagedusalasse aga Poola kaugel ja liinid kehvad. Selleks on vaja kohaeal sünkroonkompensaatoreid ja muidugi tootmist mida meil ei ole.

kraal kirjutas: ↑01 Aug, 2024 10:27

teeline35 kirjutas: ↑01 Aug, 2024 9:36 Energeetikud vast parandavad. Kuid asja teevad kalliks tuule-ja päikeseenergia. Need tegevused võrgusagedust ei genereeri. Seega on vaja traditsioonilist elektritootmist, põlevkivijaamad meie oludes, hüdroenergia lätis ja gaasijaamad leedus, kes subsideeritud tuule-ja päikeseenergia vastu turule ei mahu ning seega tuleb nende võimsuste olemasolu lihtsalt kinni maksta. Kokkuvõtvalt kogu praegune konseptsioon on vale ja see teeb kogu kupatuse kalliks!

Põhimõtteliselt õige.
Läheme Poolaga samasse sagedusalasse aga Poola kaugel ja liinid kehvad. Selleks on vaja kohaeal sünkroonkompensaatoreid ja muidugi tootmist mida meil ei ole.

Insenerina on mul märkus... mõnede arvates rumal märkus - aga kuna tuuleGENERAATORIS on teoreetiliselt võimalik toota võrgusagedusega ja sünkroniseeritud elektrit siis peaks seda neilt nõudma. Jääb järele pool probleemist - päikene, mida on tõesti keeruline panna sinusoidreziimis 50x sekundis põlema/kustuma.

Dr.Sci kirjutas: ↑01 Aug, 2024 17:35

kraal kirjutas: ↑01 Aug, 2024 10:27

teeline35 kirjutas: ↑01 Aug, 2024 9:36 Energeetikud vast parandavad. Kuid asja teevad kalliks tuule-ja päikeseenergia. Need tegevused võrgusagedust ei genereeri. Seega on vaja traditsioonilist elektritootmist, põlevkivijaamad meie oludes, hüdroenergia lätis ja gaasijaamad leedus, kes subsideeritud tuule-ja päikeseenergia vastu turule ei mahu ning seega tuleb nende võimsuste olemasolu lihtsalt kinni maksta. Kokkuvõtvalt kogu praegune konseptsioon on vale ja see teeb kogu kupatuse kalliks!

Põhimõtteliselt õige.
Läheme Poolaga samasse sagedusalasse aga Poola kaugel ja liinid kehvad. Selleks on vaja kohaeal sünkroonkompensaatoreid ja muidugi tootmist mida meil ei ole.

Insenerina on mul märkus... mõnede arvates rumal märkus - aga kuna tuuleGENERAATORIS on teoreetiliselt võimalik toota võrgusagedusega ja sünkroniseeritud elektrit siis peaks seda neilt nõudma. Jääb järele pool probleemist - päikene, mida on tõesti keeruline panna sinusoidreziimis 50x sekundis põlema/kustuma.

Sünkroonkompensaatoritest saab lugeda siit https://elering.ee/sites/default/files/ ... k_8-10.pdf. See artikkel annab aimu ka võrgu toimimisse.
Tuuleelekter ei sobi sagedusreserviks, sest see ei ole juhitav võimsus. Sagedusreserv on piltlikult öeldud tootmisreserv kus tellitakse tootjalt mingi kogus toodangut ja tootja garanteerib selle. See muidugi maksab, sest tootja ei saa seda võimust lihtsalt turule paisata vaid ootab kuni seda vaja on ja siis lükkab võrku.
Ehk siis kuna Eesti puudub piisavalt juhitavat tootmist onn vaja seda kuskilt osta. Osta saab seda näiteks põlevkivi jaamadest aga nende elekter on kalliks maksustatud. "Odava" taastuvelektri rõõmud. Tuulisel päeval võib elektri hind olla odav või isegi miinuses aga võrgutasu hind muutkui rühib kõrgemaks.

teeline35 kirjutas: ↑31 Juul, 2024 13:20 Täiesti vale energeetikapoliitika õied käes?
https://www.err.ee/1609411690/elektrimu ... tult-korge
Käsi läheb igatahes veel sügavamalt tarbijate taskusse!

Olenemata, et mitu kuupmetrit raha kokku korjata ei taga see varustuskindlust, kui puuduvad tootmisseadmed või ülekandeliinid.
Kui muud tootmisvõimsust ei ole, siis tuleb solidaarselt kivipõletamine kinni maksta või leppida mõnel talvepäeval pimedusega.