www.militaar.net

Nonii kirjutan vahepeal mis toimunud on.

Viimastel nädalatel on õnneks koormust maha võetud nendel, kellel on mingisugused vabastused. Tänu sellele on närvivalud harvenenud. Viimases laskelaagris sain 2 päeva kaasa teha ja ülejäänud aja ei olnud enam võimeline, sest valuvaigistid enam ei aidanud ja närvivalud olid meeletud. Olen valuvaigisteid juba 3 nädalat võtnud, keskmiselt 4-6tabletti päevas (1600-2400mg). 80% ajast on mul juba olnud füüsiline vabastus koos rakmete vabastusega. Homme pannakse mulle ortopeedi aeg kinni. Eks näis kas saab sealt abi või ei. Suure tõenäosusega on mul veel mitmeid kuid füüsiline vabastus, kui kõik plaanipäraselt läheb, kui ei lähe, siis kestab see protsess veel kauem.

https://youtu.be/BQcQ4dYPGeY

....


nagu eelpool toodud videotsitaadis öeldud, siis kui ei ole... siis minul on küsimus, et kuidas selliste tervisehädadega kutsealused läbi med.komisjoni saavad ?

Ma kuulen siin ühelt härralt ikka ka vahel, milliste hädadega kutsealused SBK-sse tulevad (või satuvad) ja kuidas siis kaader peab tegelema asjadega (meditsiinilise diagnoosi jms otsustega, et mida teha, kas tohib teha ja kuidas lahendada), millest midagi ei tea (ei ole pädevad arstide asemel diagnoose panema). Et siis põhimõtteliselt võtab kaader juba teenistuskõlbulikuks tunnistatud kodanikke kui teenistuskõlbulikke, mitte haigeid, sest pole nende teema hakata diagnoosi panema kusagil metsalaagris keset väljaõppetsüklit... arusaadav...

Nüüd hakkas kohe huvitama see lampjala asi.
Ütlen kohe, et ei jaga mittemidagi meditsiinist.

Vaatan siis, et

Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud
Vastu võetud 11.11.2005 nr 282
kehtetu alates 23.10.2009 Siis vaatan

Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded
Vastu võetud 21.03.2013 nr 45
Hetkel kehtiv, LISA 2 Tegevväelase B-taseme tervisenõuded
LISA 1 Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuded



Ma võin meditsiinis loll olla, aga ma ei loe kusagilt kehtivast dokustaadist välja, et LAMPJALG üldse enam vabastaks KV teenistusest, olgu ta mis ASTE tahes...

Kuni 23.10.2009 kehtinud määruses oli selgelt kirjas milline lampjala ASTE milleks sobib või ei sobi + ära on toodud lampjala jalavõlvi kraadid mille järgi HINNATA...
praegu kehtivas asjas on mingi "Hinnangukriteerium labajalal: „Wet Footprint” test " (labajalgsuse DIAGNOOS pannakse KRA med komisjonis Wet Footprint testi alusel või ?) ..müstika..

Kusjuures "Ei vasta tervise nõuetele" lahtris on M21 "diagnoosi" all kirjutatud "kompjalg" (Komplalgne kodanik ei vasta tervisenõuetele) ja siis ma otsin netist, et misasi see "kompjalg" selline üldse on...ja leian sellise tarkuse, et

Kompjalgsus: võib viia tugi- ja liikumisaparaadi häireteni ning lampjalgsuse tekkeni.

Et siis mis mõttes tervisehäda mis võib viia lampjalgsuse tekkeni annab tulemuseks "mittekõlbulik", aga lampjalgsus ise annab tulemuseks "kõlbulik" ?

Keski meditsiinis pädev seletaks mulle lollile selle asja ära äkki ?

Edit:
Vist sain ise aru - kompjalgsus on see, kui jalalaba on kõver (pöid on sissepoole). Ja on seega LISA terviserike mis välistab kaitseväeteenistuse.

Küsimus selle kohta, kas lampjalgsus ei ole üldse enam kaitseväeteenistust välistav terviserike jääb.
Samuti oleks huvitav teada, kas tõesti diagnoositakse KRA med.komisjonis lampjalgsust ainult mingi "Wet Footprint" ehk nn "märja labajala testiga" ja juhul kui lampjalgsus ei välista enam teenistust, siis milleks seda üldse enam on vaja diagnoosida? Tõesti huvitab.

Edit2:
Krt ma saan aga targemaks kogu aeg

See "rigiidne labajala deformsus" ongi lampjalgsus krt !

Uuringutes on näidatud, et lame tallavõlv esineb kuni 23%-l täiskasvanutest, neist kahel kolmandikul on tegemist elastse, hüpermobiilse ja vaevustevaba lampjalaga, subtalaarliigestes ja hüppeliigeses on vaba liikuvus. Ühel neljandikul on tegemist m.triceps surae kontraktuuriga, muus osas on pöid mobiilne. Sellise lampjalgsusega inimesel võib olla ka vähenenud koormustaluvus ja seetõttu on mõnedes riikides (USA, Kanada) hüppeliigese dorsaalfl eksiooni piiratus ka armeeteenistusest vabastamise põhjuseks. Ülejäänud osal lampjalgadega täiskasvanuist on rigiidne lampjalg, mille puhul on vaja seisundi põhjust täpsustada, et võimaluse korral seda adekvaatselt ravida (

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/artic ... 12066/7176

Küsimus jääb, et mismoodi saab „Wet Footprint” testiga teha kindlaks kas lampjalgne kodanik on elastse, hüpermobiilse või rigiidse labajala deformsusega ?

P.S.
Ja no ma spetsiaalselt ei kustuta ära oma eelnevat möla (siis kui ma veel midagi aru ei saanud), sest siis on ilusasti näha kuidas ma edasi arenen meditsiini vallas.

Minule seda wet footprinti ei tehtud, minul tehti ikkagi röntken aga komisjonis oli paberitele kirjas, et mõlemal jalal oli 147' aga kui käisin nüüd füsioterapeudi juures, siis hakkasin pabereid vaatama ja seal oli hoopis kirjas, et vasak jalg on 145' ja parem jalg on 149'. Tekib koheselt küsimus, et miks selline erinevus? Diagnoos tehti 1 korra, kas tõesti komisjoni lehele kirjutati meelega 147' ja jäädi lootma, et see ei tule välja?

Kaitseväe Füsioterapeudi poolt tuli see, mida ma arvasin, et tuleb. Rääkisin talle oma valudest, nii kondi, liigese kui ka närvi valust. Siis tema määras mulle mingisuguseid ravimeid jälle, teipis jalad ja selja K-teipi täis. Ei ole nendest mitte mingisugust abi olnud. Lihtsalt panengi igasugu aineid omale sisse ja pean lootma, et ehk on tugev maks? Tunne on selline, et tuleb pöörduda väljapoole kaitseväe arste, sest ehk need arstid ei ole ühele poole kallutatud. Lihtsalt raisatakse aega ja proovitakse ravida, mida pole võimalik ravida. Hetke seisuga olen vabastatud enamus asjades 85% ajast mis ma siin olnud olen, ma ei saa ka lõpurännakut kaasa teha ning ei saa ka teha 70% eksamitest. Ma lihtsalt pole võimeline, valud murraks lõpuks pikali maha ja ma ei hakkagi kunagi võimeline olema. Arsti ei huvitanud ka närvi valud, isegi ei hakanud uurima, millest need tingitud olla võivad. Lähen neljapäeval uuesti Kv füsioterapeudi juurde. Ma olen hetke seisuga ~300(Ibumetin 400mg, keskmiselt 4-8tk päevas) valuvaigistit sisse söönud ja olukord ei parane mitte kuidagi.

Lisaks on parem põlv 2 korda liigesest välja käinud, viimati juhtus see selle aasta veebruaris. Külmaga on nüüd põlv ragisema hakanud, mis tekitab meeletuid valusid ja ka sellele ei pööratud tähelepanu. Seda põlve ma väga ei usalda ja ei julge teatud liigutusi teha, sest kardan, et põlv tuleks uuesti liigesest välja.

Kõigijaoksslang kirjutas:Ma olen hetke seisuga ~300(Ibumetin 400mg, keskmiselt 4-8tk päevas) valuvaigistit sisse söönud ja olukord ei parane mitte kuidagi.

Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400…600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.
Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas.

Üldiselt tuleks katsuda 2400 mg päevas mitte ületada. Seda on muidugi hea rääkida ja kogu asi kokkuvõttes päris jama. Minu arust kuluks sulle peale administratiivse lahenduse igal juhul ka mõni kangem valuvaigisti (arcoxia vms.) ära, mille jaoks arst peab retsepti andma. Küsi kindlasti, et kui sa kogu aeg ibuprofeeni maksimaalsete annuste piiril majandad, kas siis ei saaks midagi kangemat välja kirjutada.

Valuvaigistitest: kui üksi ibuprofeen või paratsetamool ei aita, võib kasutada ka nende kahe kombinatsioone. 600 mg x 4 ibuprofeen on aga juba väga kõva annus ning sellega võiks igaks juhuks samuti käsimüügist omeprasooli juurde osta mao kaitseks. Pikemajalisem sellise ravimi kasutamise mõju võib olla mao mukooskihi õhenemine ning seeläbi haavandite ning isegi tuumorite esinemise tõenäosuse suurenemine. Paratsetamooliannuseid üle 4 gr, st 4000 mg ei tohiks ületada. Kuni selle annuseni on paratsetamool suhteliselt ohutu ning tõenäoliselt püsivamaid kõrvaltoimeid ei tekita.

Pikemaajaliselt selline kombinatsioon aga mõistlik ei ole, ajutise lahendusena toimib.

Kui see kõik tõsi on, siis see ei ole normaalne härrased.

Need igasugused *IBU-d keeravad mao sinasamusesse + veri ei hüübi lõpuks enam (iga verejooks võib muutuda eluohtlikuks, eriti sisemised).
Mul üks lähedane lahkus siit ilmast sisemise verejooksuga kopsudesse, sest raviarst kirjutas vähihaigele jäärapäiselt valude vastu pikema aja vältel suurtes kogustes IbuMax-i.

Veel ebanormaalsem on ühe tablaga leevendada teise tabla kahjulikkust ja siis kolmanda tablaga pärast veel omakorda selle leevendustabla oma jne.
Käsimüügiravimid on kõik eranditult vähese või mõõduka valu vastu ja mõeldud lühiajaliseks tarbimiseks.

See pole enam naljakas ka mitte. Ma ei tea enam, mida kuradit ma tegema pean, et valudest vabaneda. Ma ei saa normaalselt kõndidagi, täna oli palju seismist ja nüüd käin nagu oleks sitt püksis, üks jalg hullem kui teine ja ei saa normaalselt kummalegi jalale toetada. Suurem osa ajast on parem jalg see, mis pidevalt vabandust väljenduse pärast aga p****s on ja pidevalt valutab. Paremal jalal on ka suurem lampjalgsus ja põlv mis pideval astudes raksub(2x liigesest välja käinud). Kui liiga palju püsti olemist on, siis hakkab ka lõpuks vasakusse jalga tugevaid valusid lööma.

Imestama paneb ikkagi see, et 14.02.2017 tehtud röntgeni diagnoos mis sai tehtud Pärnu haiglas oli vasak jalg 145' ja parem jalg 149'. Küll aga 15.02.2017 Tallinna KRA-s tehtud röntgeni tulemusteks tuli üllataval kombel, et mõlemad jalad 147', mis on täiesti võimatu tulemus, 24h ei toimu elus sellist muutust, eriti veel selline, et parem jalg oleks paranenud. See asi ei paranegi. Kas tõesti manipuleeriti andmeid, et ma kõlbulik oleks? 4' jalgade vahe on märgatav vahe. See tähendab, et parem jalg on juba tundlikum igasugusele pingele lisaks veel see põlv. Praegu proovin jõuda sinna maani, et minna kordus komisjoni, nüüd siis nende andmetega, mis tegelikult paika peavad aga nüüdseks on kogunenud ka igavene ports probleeme, mis see lampjalgsusega tulnud on. See ei ole normaalne, et ma pean ajama näost sisse iga päev 3 erinevat ainet, millest tolku pole, et käia söömas ja klassi tundides. Füüsilisi asju ma teha ei saa, sest ma ei saa korralikult kõnnitudki, mis kuradi rännakutest ja asjadest Me räägime.

Lihtsalt ma ei tea. Ma hakkasin kunagi siia oma lugu kirjutama, sest ma ei teadnud enam kuhu pöörduda oma murega. Mured on kestnud juba 7nädalat järjest kui ma ei eksi. Ma ei saa mõni õhtu kohe magamagi nende valude pärast, eriti kui kuskile hüppeliigesesse või põlve närvivalu lööb. Olen omale ka sebinud mõned 5g valuvaigisti tabletti, et viimases hädas omale sisse ajada.

Proovi psühholoogi.

maksipoiss kirjutas:Proovi psühholoogi.

Käin juba pikemat aega nõustaja juures.

Selliste hädade korral pöördu juba üksuse arsti poole. See ei lõppe hästi, kui selliselt valuvaigistite peal oled. Siin on pigem vabastust KV-st vaja. Muidu saad veel KV-st kestva vigastuse.

Siin kevadel telemaastikul KRA komisjoni teemat käsitlenud "piinatud geenius" on pannud lisaks telesaatele kirja oma mõtted KRA komisjonist ka FB-s.

https://www.facebook.com/Erastik/posts/1328994697195319

Vastavast lookesest oli siin Milnetis põgusalt juttu ühes teises teemas.

Borja kirjutas:

2korda2 kirjutas:Puhas laiskus inimeste poolt, kes peaksid asendusteenistuses töid korraldama:"ah midagi peab andma, näh, lõpeta laste poolt pooleli jäänud harjad ära". Sisuliselt "lõunani kaevad auku ja pärastlõunal ajad augu täis". See ongi see raiskamine, millele viitasin.

Ok - need pallid lähvad siis 100% riigikaitse tsiviilosapoole elik KMin/KRA ammetnike väravasse..
Sest sõjaväelastel es ole tolle asendusteenistuse menetlemisel mitte mingit osalust.

Mis mulle Eestis eluaeg närvidele käib on see, et kus iganes riigikaitse alal tegev ametnikkond ka sitta kokku keerab, ühiskonna silmis läeb see kõik automaatselt vormikandjatest sõjaväelaste kraesse - no nuta või naera

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p507858

Mind antud juhul ei huvita niivõrd see, kas "piiratud geeniusega" käituti ülekohtuselt või lollilt ja kas ta oli mingi pehmo või šlang ega see, kas "piinatud geenius" tegi asendusteenistuses harjakesi, vaid see, kas "piinatud geeniuse" FB-s KRA komisjoni kohta kirjutatu vastab tõele.

Minu komisjonikäigust on küll kümme aastat möödas, kuid kommenteerin nii palju kui mäletan.

Ootama tõesti pidi, sest ametnikke oli umbes kolm ja meid umbes nelikümmend. Alla tunni võttis aega, et kõik ametnike juurest läbi käinud ning arstide poole teele saadetud oleksid. Elavad järjekorrad moodustusid ka arstide juurde, kuid ka need ei olnud ebaloogiliselt pikad, ja ka hiljem, mil, kui ma õigest aru sain, ootasid ametnikud arstidelt mingeid tulemusi, pidime ootama, et meid nimeliselt kabinetti kutsutaks. Seega üheksa tundi järjest ühe koha peal ootamist küll ei olnud. Ikka ühest elavast järjekorrast teise - nagu ikka see võrdsete inimeste puhul käib. Minu komisjon toimus ühe väikelinna polikliinikus, seega ei oska ma kommenteerida Maneeži 3 hoone rususust pikema istumise-seismise korral, aga eks see rohkem subjektiivne ole. Samuti ei taibanud ma raamatut kaasa võtta - no ilmselgelt ma ei lõpetanud Harvardit kiitusega . Küll aga ei märganud ma selle võrra aja venimist, sest 40 noormehe sekka satub ka mõni jutukam ja teravam pliiats, kes jutulõnga üleval suudab hoida, ning pigem oli lõbus koos süsteemi kiruda ning muust pahnast rääkida. Nutitelefone oli tollal vähe.

Ametniku juurde tagasipöördudes küsiti minu käest teenistuskoha eelistust. Et mul puudus Harvardi kiituskiri, taipasin ainult Kuppi nimetada, mis oli aga täis. Seletusest sain nii aru, et teenistuskohtade täitmisel arvestatakse elukohta - et ainult Tallinna härrad kõik Tallinnas ei teeniks näiteks - ja täidetakse väeosade kaupa - üks kuu täidetakse suuresti üht, teisel kuul teist. Need aga pole väga ranged reeglid, pigem tööprotsessi lihtsustavad ja loomulikult kujunenud värgid. Kui ma oleks pressinud, siis oleks Kuppi ka saanud - pakun, et mainit telefoni kõne oli tehtud kellelegi kontoris, kes kontrollis luurekeskuse(?) arvude seisu; võib olla isegi on erilisemad väeosad kellegi vastutada või filter tihedam, ei tea, aga telefonid helisesid ja kõnesid tegid nad ka tol korral sageli.

Nii et ametnikud jätsid väga sõbraliku ja üldse mitte paindumatu mulje. Testi kohta öeldi ka, et see pole eriti otsustav ning väeosad teevad valiku, kes seeruks, ikkagi ise. Terviseankeet oli väga üldine - kui sageli tarvitate alkoholi, narkootikume jne - üks võitleja rääkis meile, et ta teadis kedagi, kes pani vastuseks, et kanepit ja iga päev vms, ning talle olevat patrull järgi tulnud ja vestlust jaoskonnas jätkanud . Igal juhul, juba enne komisjoni oli vaja perearsti juurest läbi käia. Kui oleks mingeid suuri takistusi teenimise jaoks, oleks perearstilt saadud paberil see kirjas. Mingist väiksemat nahahädast jahumine tundub mulle koomilisena ja ega ma ei ole üllatunud, et see teenimisele takistuseks ei saanud. Ka minul oli kõige pikantsem jutuajamine psühholoogiga, kes küsis ainult korpide ja ülikooli kohta. Ka mina ei taibanud, kuidas see teemaga seotud olema pidi, aga ju ta midagi minu vastustest välja luges, et positiivse vastuse andis.

Igal juhul lõunaks sain ma vabaks - ei olnud ei esimeste ega viimaste seas - kuid kohe alguses hoiatati, et võib minna kella viieni välja. Eeldan, et see võib olla seotud arstidelt tulevate proovide tulemuste jõudmisega või tõrgetega. Mulle ei jäänud küll muljet, et ametnikud oleksid venitanud või aeglased olnud. Oma maailmast tundub antud võitleja natuke liiga heal arvamusel olevat.

Vabandan pika kirjatüki ees, aga vanal inimesel on mõnikord tore noorusaega meenutada. Äkki vastab natuke akf küsimusele?

Jah.

Asi pole muidugi (ja mind ei huvita) selles, kui masendav oli mingi ehitis või selle koridor, ega ootamisajad järjekordades.

Kõige selgemaks sai võitluse - uudishimu, armastuse, kahepoolse mõttevahetuse eest - kaotatus vist siis, kui psühhiaater Ilmar Soomere, üks kolmest komisjoni kuuluvast eriarstist, hakkas varsti pärast vastuvõtu algust rääkima parapsühholoogiast ("sõjaväeluure tulevik").

...

Luure teemal läks jutt üle sellele, kuidas massijälgimise eest vastutavad juudid - nad valitsevad nimelt maailma. Näide: Arvo Pärt on sellepärast nii mängitud helilooja, et ta on juudiga abielus. Niisuguseid asju tuleb tähele panna.

...

Üritasin juhtida teemat oma psühholoogistele muredele seoses ajateenistusega.

...

Mind häirib see, et psühhiaatri huvidele siinsel kujul keskendumine muutis võimatuks tema erialase töö. Inimesed, kelle psühholoogilised probleemid on tõsisemad kui minu omad ja kes vaimse tervisega seotud põhjustel ajateenistusest vabanema peaksid, jäävad tähelepanuta. Niisuguse psühhiaatri tegutsemist komisjoni liikmena saab üksnes pidada Kaitseressursside Ameti jämedaks ebaprofessionaalsuseks.

....terapeudile kurtsin paari väiksema nahahaiguse kohta ja ta soovitas mul nendest hiljem rääkida komisjoni esimehega. Komisjoni esimees aga vaatas kolme eriarsti otsust, tegi kindlaks, et ka kõigi analüüside tulemused on normis, ning vormistas lõppotsuse, ise minu tervise vastu huvi tundmata. Mulle enne arstide juurde minekut antud terviseküsitluses kirjutatut ei käsitlenud suusõnaliselt ükski arst; psühhiaater ei heitnud küsitlusele pilkugi. Reaalsete terviseprobleemide tuvastamise võimalus on nii pinnapealse metoodika tingimustes vähetõenäoline. Tõenäoliselt on komisjoni liikmete tähelepanu juhtimiseks terviseprobleemidele tegelikkuses efektiivne vaid komisjonivälise eriarsti varasem selge diagnoos - formaalne diskursus, mida nad on kohustatud mõistma.

Tundub, et arstlik komisjon eksisteeribki põhiliselt kohatäitjana Kaitseressursside Ametile pandud seadusliku kohustuse täitmiseks.

Siin eelpool toodus pole asi "väiksemates nahahaigustes" kui sellistes ju ometigi.....

Ma põhimõtteliselt ei imesta sellisel juhul (kui see kõik tõsi on, mida "piinatud geenius" meile serveerib), et KRA komisjonidest lähevad süsteemselt läbi kodanikud, kes sealt läbi minema ei peaks (kui keegi aru ei saa, siis ma ei mõtle siin "piinatud geeniust"). Põhimõtteliselt, kui aluseks (või määravaks) on hoopis perearsti tõend, siis miks mitte võttagi kaitseväeteenistusse kodanikke ainult selle tõendi alusel?

Ametnikuga suhtlemise vahel täitsin kutsesobivuse testi, mis pidi kindlaks määrama, kuivõrd ma sobin iseloomu ja isiksuse poolest jaoülemaks või autojuhiks (kes võetakse eelkutsesse ehk 11-kuulisesse suvel algavasse teenistusse, millest olen kuulnud kui 8-kuulisest teenistusest sisukamast). Testis on 24 neljast omadussõnast koosnevat gruppi, igast grupist tuleb valida sind kõige paremini ja kõige halvemini kirjeldav omadussõna. Kõigepealt vastasin ausalt. 5-pallisel skaalal autojuht 3, jaoülem 2. Autojuhilube pole, seega tuleks mul sisukama teenistuse jaoks saada rahuldav skoor jaoülema kategoorias.

Noh, teeme aga uuesti, pakub ametnik välja. Minugipoolest: objektiivseid valikuid on ju niisuguses testis nagunii raske teha, seega vähemalt iga teist vastust saan üsna ausalt muuta. Ikka autojuht 3, jaoülem 2. Teised kutsealused tulevad ja lähevad. Noh, teeme veel üks kord, pakub ametnik lõpuks! Siin andsin suhtelise aususe osas lõpuks alla ja disainisin vastuseid - olümpiaadipäevad tulevad meelde. Natuke võiks ju ette kujutada, milliseid omadusi jaoülemalt oodatakse. Mõeldud, tehtud: autojuht 4, jaoülem 4. Tülikast testist üle saanud, võisime ametnikuga minna edasi teenistuskoha valimise juurde! On näha, et ametnikud ei võta testi tõsiselt, ent formaalsuste rahuldamiseks tuleb see siiski läbida.

Kui see tõsi on, siis mis asi see on? Ja milleks?

Et siis ma püüan mingit adekvaatset pilti ette saada siin praegu meie KRA komisjonide tööst ja tasemest.
Endal kahjuks ajakohased kogemused puuduvad ja jäävad sinna ENSV Sõjakomissariaatide aega.
Siin kusagil eespool (või teises teemas) oli juttu haakuvalt nt. sellest, et kui kutsealune ei pane E-patsiendiportaalis linnukest “Terviseandmetele ligipääsude haldamine” > nõusoleku endmine e-terviseandmete kasutamiseks, siis arstlik komisjon neid terviseandmeid, võimalikke patoloogijaid jms ei näegi. Veel on olnud teemaks, kuidas perearstidelt on saadud sellised tegelikkusele mittevastavad tõendid, millega saab kaitseväeteenistusest kõrvale hiilida. Siinsamas ülal on teemaks, kuidas väidetavalt teenistuseks mittekõlbuliku lampjalgsuse astmega kodanik on siiski "sattunud kuidagi" aega teenima. Ja ma olen asjassepuutuvatelt (kaadrilt) kuulnud, et igasuguste imeliste tervisehädadega kodanikud pole mingi erinähe ega haruldus SBK-s. Sestap oleks äkki vaja midagi muuta ? Läheneda teemale kuidagi teisiti ? ..üritan sellest aru saada.

Arstlik komisjon haigusi ei diagnoosi. Arstlik komisjon otsustab arstliku läbivaatuse, Teie ütluste, esitatud tõendite ja dokumentide ning kohustuslike terviseuuringute alusel, kas Teie tervis vastab kehtestatud tervisenõuetele või mitte.

Kui komisjonis tehtud terviseuuringud või Teie ütlused viitavad, et Teil võib olla terviseprobleem, mis senises haigusloos ei kajastu, siis määratakse Teile uus arstliku komisjoni aeg ning Teil tuleb vajadusel külastada eriarsti. Kui terviseprobleem leiab tõendamist, siis saab selle järgmises komisjonis otsuse aluseks võtta.

https://www.kra.ee/arstlik-komisjon/

Veelvähem peaks diagnoosimisega tegelema kutsealune ise või väljaõpet läbi viiv kaader.
Kes siis ikkagi vastutab? Perearst?

2009

Riigikontrolli auditist selgus, et 100-st kontrollitud tervisekaardist 50-l ei olnud psühhiaatriliste ja neuroloogiliste diagnooside juures piisavalt dokumente, millest selguks, miks kutsealune teenistusest vabastati.

KRA kaitseväeteenistuse aruannetes leiduvate andmetel põhjal selgub, et teenistuseks ajutiselt või alaliselt mittekõlbulikke kutsealuseid on 2006.-2008. aastal olnud üle 14 000, neist vaimsete probleemide tõttu üle 3500.

Kui riigikontrolli auditi tulemust laiendada kõigile neile psüühika- ja käitumishäirete tõttu teenistusest alaliselt või ajutiselt vabastatutele, siis võiks Eestis teoreetiliselt olla üle 1500 noormehe, kelle ajateenistusest pääsemise põhjused jäävad puuduliku dokumentatsiooni tõttu ebaselgeks.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo ütles Päevaleht Online’ile, et ilma dokumentideta ei ole sisuliselt võimalik tuvastada, kas vabastatud kutsealustele pandud psühhiaatrilised diagnoosid on põhjendatud või ei ole, sest kõrvalt tulev ekspert ei saa seda kontrollida.

Ebaselgus tervisekaartide täpsuse osas

KRA avalike suhete nõunik Ele Rõigas ütles, et 50 tervisekaarti ei olnud puudustega, vaid küsimus oli dokumenteerimismahus. „Käesoleva ajani ei ole üheselt reglementeeritud, millises mahus ja kui põhjalikult peavad olema erialaarstide otsused põhistatud ning kas üldse ja millises mahus peaks tegema lisauuringuid,” põhjendas ta.

Lisaks arstlikus komisjonis tehtavatele analüüsidele, uuringutele ja arstlikule läbivaatusele on KRA arstlike komisjonide esimehed Rõigase kinnitusel alates sellest aastast oluliselt suurendanud täiendavate lisauuringute mahtu.

Selleks on KRA vähendanud alates 2009. aasta teisest poolaastast arstlikesse komisjonidesse kutsutavate kutsealuste arvusid ja teinud kaitseministeeriumile ettepaneku tervisekaardi vormi muuta nii, et edaspidi oleks arstlikul komisjonil võimalik teha põhjalikumaid sissekandeid.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/poolte-v ... d=51183437

Psüühikahäireid kurt­vad noormehed pea­vad läbima senisest mahukamad uuringud.

Kaitseministeerium valmistab ette määrusemuudatust, mille jõustumisel ei pruugi tervisega kimpus noormehed automaatselt ajateenistusest pääseda. Uute kriteeriumide alusel pääseb näiteks astma tõttu ajateenistusest vaid siis, kui see on keskmise või raske kuluga pingutusastma. Rangemad nõuded kehtestatakse ka psüühika- ja käitumishäirete osas, mis tähendab, et nende all kannatavad kutsealused peavad läbima senisest märksa tõhusama kontrolli.

„Meie eesmärk on anda arstlikule komisjonile suurem otsustuspädevus,” rääkis kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja asetäitja leitnant Ants Torim. „Kui on teada, et mingisugused haigusnähud tegelikult kuidagi kutsealuse võimekust ei mõjuta, siis ei pea talle ka ajateenistusest vabastust andma,” lisas ta.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/ajateeni ... d=51174892

Kas selles suhtes on tänaseks midagi muudetud/muutunud?
Kui jah, siis kas see meede on võimaldanud nüüd selekteerida välja kõrvaleviilijaid või on tekitanud võimaluse, et psüühikahäiretega kodanikud satuvad nüüd kaitseväeteenistusse? Psüühika psüühikaks (just sellest armastatakse palju rääkida, sest on põhiprobleem?), aga kuidas on lood teiste tervisehäiretega?
Sealtsamast artiklist:

Kõige sagedamini on ajateenistusest vabastamise põhjuseks Rõigase sõnul luu-, lihase- ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning hingamisteede haigused.

2012

Iga kümnes noormees ei jää ajateenistusse lõpuni ja ta vabastatakse haiguse tõttu ennetähtaegselt, rääkis kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea.

Lea rääkis ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“, et mullu vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt 11 protsenti noortest, aga varasematel aastatel on see protsent olnud ka 14 kuni 17.

Lea sõnul on peamiseks põhjuseks ajateenistusest ennetähtaegseks vabastamiseks lihas- ja luukonnahaigused ning vaimse tervise ja psüühikahäired. Need on ka peamised põhjused, miks noormehi ajateenistusse ei võeta.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=63812598

2013

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja asetäitja kapten Tõnis Sõnum ütles, et seni andsid mitmed tervisehädad ajateenistusest vabastuse, kuid nüüd enam mitte. Edaspidi saab vabastuse määrata ainult eriarst.

http://www.err.ee/330802/uus-seadus-lai ... vate-ringi

Seega kas me peaksime pilgud pöörama nüüd hoopis nn "eriarstide" poole ja see, et Kaitseväkke imbub läbi mitteaksepteeritavate terviseriketega kodanikke on põhjustatud mitte KRA komisjoni tegevusest/pädevusest, vaid on hoopis kivi eriarstide (ja perearstide) kapsaaeda?


2017 andmed 2016 kohta:

Ajateenistuse läbis ja määrati sõjaaja ametikohale 2016. aastal 2 756 ajateenijat. Tervisliku seisundi ning muudel põhjustel vabastati 2016. aastal ennetähtaegselt teenistusest 683 ajateenijat. Tervisliku seisundi tõttu vabastati teenistusest 653 ajateenijat sh 4 naissoost ajateenijat, mis teeb 19,3% ajateenistusse asunutest ning väljalangevuse osakaal on jäänud eelmise aruandlusperioodiga võrreldes samale tasemele.

Ajateenistusse kutsumata jätmine.
Terviseseisund arstliku komisjoni otsusel ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele: 2015a = 8896 ; 2016a = 11450 neist Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tõttu 2015a = 2975 ; 2016a = 3360

https://www.kra.ee/static/aruanne_kaits ... s_2016.pdf

Mis on muutunud ?
2012 räägiti, et 2011a vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt 11 protsenti noortest, eelnevatel aastatel on see olnud ka 14 kuni 17%...
Vaatame ametlikke aruandeid...
http://www.kmin.ee/et/eesmargid-tegevus ... eteenistus

2011 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 364 ajateenijat elik 11,6% kutsututest..
2012 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 459 ajateenijat elik 13,5% kutsututest..
2013 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 586 ajateenijat elik 16,9% kutsututest..
2014 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 661 ajateenijat elik 19,7% kutsututest..
2015 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 650 ajateenijat elik 19,4%...
2016 vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt tervisliku seisundi tõttu 653 ajateenijat elik 19,3%...
2017... ?

Ennetähtaegse vabastuse/väljalangemise põhjusteks on pidevalt luu- ja lihaskonna haigused (esikohal), ning psüühika- ja käitumishäired.

Lesson learned...
Ma saan aru nii, et Kaitsevägi püüab lõpuks n.ö. "essast saia teha" (töötada neile suunatud materjaliga nii hästi kui vähegi saab) ja võtta tarvitusele kõik võimalikud meetmed, et juba sinna jõudnud kodanike tervisehädasid leevendada ja mitte süvendada, ega jumala eest mitte juurde tekitada. Kas meie perearstid, erialaarstid (tõendite väljastajad ja diagnoosijad) ja KRA komisjon (tõendite ja diagnooside lugejad) on ka Lesson learned, ning võtnud midagi selle teemaga ette ?

Soomere
Ma ei tea, mida ja kui kuidas nad komisjonis täpselt hindavad. Ka minul ajas psühholoog näiliselt segast juttu, aga ma ei ole ka pädev nende metoodikat hindama. Võib olla sai ta oma linnukesed kirjutatud, võib olla kirjutas suvalt. Soomere jutu kohta oleks mina teinud märkuse komisjoni läbiviijale, sest arstidega peaks olema KRAl eraldi lepingud sõlmitud - asi siis ebaprofessionaalse inimesega leping lõpetada või pikendamata jätta. Võib olla nad ei teagi, et Soomere oma vildakat maailmavaadet komisjoni toob.

test
See test oli minu arust juba umbes 2012 kandis KRA või meditsiini väljaõppekeskuse ümber keerelnud skandaalikese ajal teemaks. Minu arust arutati seda nii ajakirjanduses kui siin ning KRAlt tuli mingi ümmargune vastus selle kohta tollal. Võib olla on see kõige kasulikum tulevasele ajateenijale endile, kes ei tea, mis teda ees ootab. Mina selles ei tollal ega ka tagant järgi mingit suurt väärtust ei näe. Aga ma ei saa aru sellest osast - Autojuhilube pole, seega tuleks mul sisukama teenistuse jaoks saada rahuldav skoor jaoülema kategoorias. Mulle tundub, et ta siin ise hüppab järeldusteni. Kui mulle öeldi juba 10 aastat tagasi, et väeosa ise vaatab noorteaja lõpuks, kes kuhu jne, siis ma ei saa aru, miks sellest temal suur number tehti. Kõige lihtsam seletus on, et tema ise hakkas sellel teemal muretsema ning ametnik tuli vastu. Või siis oli tegemist ebapädeva või kogemusteta ametnikuta. Ma väga ei usu, et vahepeal oleks see test hinda tõusnud.

nahahäda
Eriarstid kontrollisid mingeid kindlaid asju, mis peaksid teenistuse välistama. Võib olla ei olnud nahahädad tema pädevuses või lepingus või jälgitavates nõuetes vms. Komisjoni läbiviija peaks aga teadma, kas ja millistel asjaoludel mingi nahahäda vabastab ning vajadusel suunama nahaarsti juurde, et seda kindlaks teha. Sest nad ise ei ole ju arstid, et suudaksid diagnoosida noormehe tervisehädasid või suudaksid pädevat huvi nende vastu üles näidata. See oleks ka asi, millega võitleja, kes kahtlustab, et see takistab tal teenistust läbida, võtab KRAga ennetavalt ühendust, kes ütleb talle, mida ta selle kahtluse kinnitamiseks või tõendamiseks tegema peaks, ehk siis saadab ta (või siis võtab võitleja ise ennetavalt initsiatiivi ning läheb ise) perearsti juurde, kes vajadusel saadab ta eriarstijuurde, kes annab talle tõendi tõrke kohta, millega ta ilmub komisjoni, kus vastav eriarst ta läbi vaatab ning komisjon tunnistab ta vabastatuks. Võib olla bürokraatia isegi ei võimalda komisjoni läbimise viimases faasis enam tõstatatud väikese nahahäda küsimusega midagi peale hakata.

kõigijaoksslang
Ka ma olen nõus, et see ei ole normaalne. Ka on segane, et kus see tõrge toimus, sest ilmselgelt mingi viga pidi aset leidma. Kas on viga lampjalgse võitleja teenistusse lubamine või ei arvestatud väeosas tema piirangutega või võitleja ise ei pidanud oma piirangutest kinni ning lampjalgsusest kasvasid valja hullemad hädad. Meil ajateenistuses öeldi välja selline, kui võitleja on EKVs, siis on ka tema tervis EKV vastutada. Ehk siis jäi selline mulje, et piltlikult annab KRA võitleja EKVle üle ja peseb oma käed puhtaks. Siin siis oleneb, et kas komisjon eksis kõlblikuse määramisel, ja siis omakorda, kas eksis arst või on kriteeriumid valed või ei suuda arvestada spetsiifiliste juhtumitega, või eksis EKV piirangutega arvestamisel väljaõppe esimestel kuudel.

Minu mäletamiste järgi on muidugi raske kellegi üle kohut mõista. Ka mind huvitavad päris ja pädevad vastused. Üks variant oleks, KRA infotelefonile helistada ning küsida, mida saaks lampjalgade puhul. Ja teistel segastel küsimustel. Võib olla õnnestuks nende kaudu akf Fucsile endale komisjoni läbimine välja kaubelda. Põhimõtteliselt oleks ma valmis ka ise helistama või kohale uurima minema, kui küsimused välja mõelda.

Pooled meie mehed surevad enne kui perearsti juurde jõuavad ja teine pool jõuab perearsti juurde siis, kui hakkavad surema

Ma olen meelitatud hoolivusest minu tervise vastu, aga ma jätaksin selle KRA komisjoni külastuse parema meelega vahele.

Kuna ma olen pidanud käima D kategooria pärast pidevalt iga 5 aasta tagant tervisekontrollis, siis see on praegu ainus isiklik kogemus mind ennast puudutavate meditsiinikomisjonide vallas.
Mingi ajani tegi seda (andis välja D kati tervisetõndit) ainult spets med.komisjon. Üks selline ülipõhjalik komisjon sai läbitud ka veel nõukaaja lõpus/EV alguses (1990 või 1991a suvel vist oli see). Pool päeva sai ringi kalpsatud mööda erinevaid arste ja kabinette.
Üle-eelmisel korral (ilmselt siis 7 aastat tagasi) käisin Tallinna PERH-i D kati med.komisjonis ja seal võeti mind erinevates kabinettides erinevate erialaspetside poolt suht üksipulgi laiali ja pandi jälle kokku. Aega läks umbes 2+ tundi.
Nüüd eelmisel korral (vist oli 2 aastat tagasi) aga andis selle tõendi (just nimelt TÕENDI) perearst... tegelikult arsti ma ei näinud, vaid andis perearsti õde. Esitati kaks sisulist küsimust: "Kuidas tervis on?" ja "Mille üle kaeblete?".
Tervisel pole nagu häda midagi ja ei kaeble ka. Võeti vereproov, mõõdeti vererõhku ja näidati kaardikepikesega ülevalt, alt ja küljepealt lahtiseid pisikesi ja suuremaid rõngaid, nii kaugelt kui pisikese kabineti mõõdud võimaldasid.
Noh, selge siis. Korras ja terve....
Aega läks 10-15 minutit.

Tegelikult on mul põlved pekkis aastakümnete pikkusest maastikul (eriti talvel ja paksus lumes) ringitrampimisest koos 10+/- kg varustusega ja selg on pekkiminemise äärel (ikka jälle sellest, et neid sadu kilomeetreid on saand trampida mööda risust koristamata raiesmikke, soid ja kartulivagusid, üle looduslike takistuste ja tõkete varustus õlal ja kõvera seljaga sundasendis) ja pekkis on ka randmed ja veel midagi seal kätes (tuhandete metallvaiade vasaraga peksmisest läbi jää, kruusa, asfalti ja paekivi). Et kui ma nüüd peaksin minema Kaitseväkke 8-11 kuuks aega teenima, siis ma oleks arvatavasti õige pea omadega õhtal, aga perearst annaks mulle kaasa pädeva tõendi, et ma olen igati ponks poiss ja KRA ütleks, et molodets!

Seega IMHO on vormist tähtsam alati sisu.