www.militaar.net

Kommentaariumis on mingi tõsine trollide ja libedate kari lahti pääsenud. Kuna see meie strateegiline kommunikatsioon nagunii on saavutanud üsna kahtlase väärtusega tulemusi (kaitsekulude tõstmine vajadus ühiskonnas küsimärgi all), siis võiks need selle asja eest pappi saavad asjapulgad nüüd näppudel käia lasta, nagu Savisaare linnavalitsusel ja parteikontoritel kombeks. Aga ei viitsi vist musta tööga käsi määrida. Pigem kirjutaks tõsistele inimestele jutupunkte.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 0&no=0&s=1

Veidi alla 93% kohal, nii et 1160:

Need kivad 90% numbrid on enamasti saadud nii, et võetakse üksuse tabelkoosseisu arv ja võrreldakse seda tabelkoosseisu tegeliku komplekteerimisega (90% on lahinguvõimeline).
Selleks, et kohale saada 93% üksuse tabelkoosseisustt, on enamasti vaja kohale kutsuda 1,5-2 korda rohkem inimesi.
Eelmise PAT välkkogunemisega Jõhvis oli sellest siin ka juttu. Siis oli ülekutsumine natuke väikem kui 1 korda, kuid mitte ka 1,5 korda.
Siil 2015 ajal meedias selle 90%-ga peamiselt vehitigi, kuigi kutsete arv ja tegelik kokkutulnute arv näitasid tunduvalt kurvemat pilti.

Kui veel täpsemaks minna, siis neid, kellega me kontakti ei saavutanud, on veidi üle 7% kutsututest.

Mina saan siit ikkagi nii aru, et kutsuti 1248 ja kohale ilmus 1160. Kui suur LogP tabelkoosseis on, ma ei tea.

Kriku kirjutas:

Kui veel täpsemaks minna, siis neid, kellega me kontakti ei saavutanud, on veidi üle 7% kutsututest.

Mina saan siit ikkagi nii aru, et kutsuti 1248 ja kohale ilmus 1160. Kui suur LogP tabelkoosseis on, ma ei tea.

7% oli neid, kellega kontakti ei saadud. Ülejäänud nendest, kes ei tulnud, ilmselt andsid endast teada, et ei tule. Neist omakorda tubli protsent oleks võimalik reaalse vajaduse korral siiski kohale ajada. Küsimus oleks vaid põhjuste analüüsis ja neile vastavate kohaletulemist võimaldavate meetmete väljamõtlemine. Teoreetselt oleks ju sõja ajal ka välismaal viibijad võimalik suunata kohalikku konsulaar-esinduse juurde, kust nad pärast kokkukogumist (kui olukord võimaldab; pärast mingil määral formeerimist; koos siiapoole teele asuvate liitlasvägedega vms) korraga siia saadetaks.

Madis22 kirjutas:7% oli neid, kellega kontakti ei saadud. Ülejäänud nendest, kes ei tulnud, ilmselt andsid endast teada, et ei tule.

Vabandust, see on muidugi õige.

kutsuti 1248 ja kohale ilmus 1160.

Julgen kahelda. Vähemalt senine kogemus ei kinnita taolisi %.
Küllap see 1160 on see arv, kes reageeris (ja kellest märkimisväärne arv jäi eri põhjustel tulemata).
Taolised 90+% kohaletuleku protsendid kutsutute arvust on iseloomulikud pigem ägedatele KL üksustele, kus nimekirjad sisaldavad ainult reaalseid kohaletulijaid ja igasugu surnud hinged (kes "vabatahtlikel" õppustel ei osale) julmalt kustutatakse.
KV reservüksustel on kohaletulnute arv muidu kutsututest 50-70% vahemikus.

Siin on 2 eri küsimust
1. üksuste komplekteerituse saavutamine ehk võitlusvõime - selleks peab olema nii 90% üksuses leiduvatest ametitest inimestega reaalselt kaetud. Ehk taktikaline probleem.
2. õppekogunemistele ilmumise % ehk strateegiline probleem, p1 tagamiseks oleme sunnitud õpetama igale kohale 2 ja rohkem inimest, mis on lisakulu. Siin võiks igaüks fantaseerida, mida saaks rahaga teha, kui õnnestuks saavutada olukord, et igal õppekogunemisel ilmub kohale 90% kutsututest ja ülekatet pole vaja.

Kapten Trumm kirjutas:

kutsuti 1248 ja kohale ilmus 1160.

Julgen kahelda. Vähemalt senine kogemus ei kinnita taolisi %.
Küllap see 1160 on see arv, kes reageeris (ja kellest märkimisväärne arv jäi eri põhjustel tulemata).

Jah, sul on õigus, juba parandasin.

Mina ei tea milliste valemitega kaitseväes protsenti arvutatakse. Aga reaalselt rivis oli 625 meest. Ja nende varustamise ja logistikaga oldi suht-koht piiri peal ja isegi natuke alla selle, seega hea et rohkem mehi ei tulnud.

Kui nii, siis 500+ tulemata jäänut ongi õige.

Ühtpidi on tore, et mehed tulevad entusiasmiga ja on valmis midagi ära tegema. Samas see teotahe ja entusiasm tapetakse suht ruttu teadmatuse ja sunnitud molutamisega. Kusagil kõrgemal pool on käsuahel vigane ja kogu see kompott ei tööta enam. Allüksuste tasemel on kõik ok, pole vingumist ega ära viilimist, tahetakse enam infot ja tegevust.

Näen, et meeste meeleolud on revolutsioonilised

Minu viis kopikat siis.....

Negatiivne: tavapärane mölin/häma meedias REAALSE KOHALETULEKU protsendi osas elik otse paaniline eduraporteerimisiha ja KV teavituspunt oma tuntud "headuses"

Positiivne: 625 meest rivis 1245st kutsutust teeb pea täpselt 50% - mis ei ole sugugi halb sellise välkteavitusega meeste kokkuhõikamise puhul

Õppetund 1 edaspidiseks: sarnase välkkokkukutsumise puhul ilmselt 50%ga võivadki staabiplannerid edaspidiselt arvestada

Õppetund 2 edaspidiseks: kohaletuleku % toonitab ilmekalt lolllihtsa mõiste ÜLEKATE olulisust reservarmee ettevalmistamisel

Kapten Trumm kirjutas:

kutsuti 1248 ja kohale ilmus 1160.

Julgen kahelda. Vähemalt senine kogemus ei kinnita taolisi %.
Küllap see 1160 on see arv, kes reageeris (ja kellest märkimisväärne arv jäi eri põhjustel tulemata).
Taolised 90+% kohaletuleku protsendid kutsutute arvust on iseloomulikud pigem ägedatele KL üksustele, kus nimekirjad sisaldavad ainult reaalseid kohaletulijaid ja igasugu surnud hinged (kes "vabatahtlikel" õppustel ei osale) julmalt kustutatakse.
KV reservüksustel on kohaletulnute arv muidu kutsututest 50-70% vahemikus.

Siin on 2 eri küsimust
1. üksuste komplekteerituse saavutamine ehk võitlusvõime - selleks peab olema nii 90% üksuses leiduvatest ametitest inimestega reaalselt kaetud. Ehk taktikaline probleem.
2. õppekogunemistele ilmumise % ehk strateegiline probleem, p1 tagamiseks oleme sunnitud õpetama igale kohale 2 ja rohkem inimest, mis on lisakulu. Siin võiks igaüks fantaseerida, mida saaks rahaga teha, kui õnnestuks saavutada olukord, et igal õppekogunemisel ilmub kohale 90% kutsututest ja ülekatet pole vaja.

Kõige olulisem number ei ole tegelikult see, kui suur protsent kutsututest kohale ilmus. Vaid kõige olulisem number on see, mis protsendi ulatuses sai üksus komplekteeritud võrdluses üksusele koosseisutabelis ettenähtud ametikohtade arvuga. Üldiselt loetakse üksust võitlusvõimeliseks, kui rivis on vähemalt 90% koosseisust. Antud LÕK-i puhul ütles KV pressiesindaja kuskil, et üksus sai komplekteeritud 91-protsendiliselt. Mul pole põhjust nende sõnade tõelevastavuses kahelda. Nii et mina ütleks, et rahuldav tulemus. Reaalselt kohaletulnutele võib teatud mõttes lisada need, kes said kutse kätte, kuid võtsid ise KV-ga ühendust ja palusid sel korral vabastust.

Inimeste ülekattega üksustesse määramine ja kutsumine ei ole mingisugune hädalahendus või pokazuhha avalikkuse petmiseks, vaid paratamatu ja plaanipärane tegevus. Sest ajateenistuse lõpuks on allüksused tõenäoliselt (võrreldes koosseisutabeliga) 100% komplekteeritud, kuid kohe pärast üksuse reserviarvamist algab väikene, kuid pidev ja iseenesest normaalne „pudenemine“. Keegi värsketest reservväelastest astub Scoutspataljoni ja tema SA-ametikoht hakkab olema seal. Paar meest astuvad Kõrgemasse Sõjakooli samasuguste „järelmitega“. Keegi hakkab politseinikuks, päästjaks või läheb Kaitseliitu – taaskord, nende inimeste SA-tegevus hakkab olema seal. Mingi hulk inimesi saab mingi tervisehäda, sõidab ennast autoga surnuks. U 10% reservväelastest viibib pidevalt välismaal õppimas ja töötamas – mina arvan, et nende meestega tuleks kindlasti arvestada ja sellise massi puhul isegi mõelda plaanipäraste tegevuste peale selleks, et neid kriisi korral kiiresti Eestisse tagasi toimetada. Aga olemuslikult peab ka valmistuma selleks, et inimesed ei pruugi mis iganes põhjustel piisavalt kiiresti või üldse Eestisse tagasi jõuda. Kindlasti saab mobilisatsiooni korral olema inimesi, kes suurest hirmust või vähesest patriotismist tulenevalt lihtsalt viilivad kõrvale. Jne jne.

Nii et üksustele ülekatte määramine ja kutsumine on minu arust täiesti normaalne tegevus. Näitab pigem seda, et oleme need probleemid rahu ajal aegsasti tuvastanud ja maandanud, mitte ei avasta alles päris-mobilisatsiooni käigus, et oibljääd! – iga kümnes mees on välismaal ära, ja veel igale kümnendale lihtsalt ei jõua kutse või info ükskõik mis põhjusel kohale.

Väidetavast lisakulust. Mina väidan, et selline ülekattega mehitamine ei tekita Kaitseväele lisakulu. Me ei õpeta ajateenijaid kuidagi „plaanitust rohkem“ välja selleks, et suurem ülekate tekitada, või ei jäta täiendavaid üksusi loomata põhjusel, et jaguks inimesi ülekattesse. SA-üksuste arvule paneb piirid ette pigem nende relvastamiseks-varustamiseks olemasoleva raha hulk ja tegevväelaste arv, mitte reservväelaste hulk. Ülekate määratakse üldiselt vist samas üksuses varasematel aastatel teenistuse läbinud reservväelaste seas. Nt kui sellesama Logistikapataljoni koosseisutabeli-järgne väljaõpe võtab aega nt 5 aastat, siis lisa-inimesi määratakse tõenäoliselt nende seast, kes läbisid samas teenistuse 6, 7 või 8 aastat tagasi.

Samuti ei oleks ma liiga rahulolev Kaitseliidu üksuste mehitatusega kriisi või LÕK-i korral. Täiesti nõus, et seal on ilmselt kohaletuleku protsent (reaalselt olemasolevatest ja üksusesse määratud inimestest) parem, kui KV reservüksuses. Küll aga pole KL-il üldjuhul sedasama ülekatet – aga probleemid „päris asja“ korral võivad olla samad – iga kümnes mees on välismaal. Keegi on vahepeal haigeks jäänud või õnnetuse tagajärjel kipsi pandud. Mingi protsent ei tule üldse kohale (kuigi kindlasti saab neid KL-is olema vähem kui endiste ajateenijate seas).

Aga et nüüd Trumm mulle selle kõige jälle eduraportöörlase silti kohe otsa ette ei kleebiks, siis leian, et olukorras, kus LÕK-e (koos sellest tulenevate õppetundidega) korraldatakse juba kaks aastat, õppuse viis sel korral struktuuriüksus, kellel mh peaks olema mobilisatsiooni ja reservidega töötamise peale eriline kompetents ning ülekate oli korralik, oleks see üksus võinud sel korral saada komplekteeritud 100-protsendiliselt. Ka ülesse tõstetud pataljoni ülem tunnistas kuskil intervjuus või pressiteates, et palju asju oleks saanud paremini teha.

Väidetavast lisakulust. Mina väidan, et selline ülekattega mehitamine ei tekita Kaitseväele lisakulu. Me ei õpeta ajateenijaid kuidagi „plaanitust rohkem“ välja selleks, et suurem ülekate tekitada, või ei jäta täiendavaid üksusi loomata põhjusel, et jaguks inimesi ülekattesse.

Ei ole õige. Kui meil oleks (oletame, et on mingi võlutrikiga võimalik) kohaletuleku % 100,0, siis
1. me peaks samasuure SA suuruse korral koolitama poole vähem ajateenijaid, sh tegema ka poole vähem jooksvaid ülalpidamiskulusid (või kolmandiku vähem) või
2. tänase kutse ja kaadriväelaste arvu juures võiks SA koosseis olla suurem.

Samuti ei oleks ma liiga rahulolev Kaitseliidu üksuste mehitatusega kriisi või LÕK-i korral. Täiesti nõus, et seal on ilmselt kohaletuleku protsent (reaalselt olemasolevatest ja üksusesse määratud inimestest) parem, kui KV reservüksuses. Küll aga pole KL-il üldjuhul sedasama ülekatet – aga probleemid „päris asja“ korral võivad olla samad – iga kümnes mees on välismaal. Keegi on vahepeal haigeks jäänud või õnnetuse tagajärjel kipsi pandud. Mingi protsent ei tule üldse kohale (kuigi kindlasti saab neid KL-is olema vähem kui endiste ajateenijate seas).

Me ei tea (ja annaks taevas, et ei saakski teada), mis juhtub sõja korral.
Siiski võib tehtud LÕK-e ja aastaid toimunud RÕK-e vaadates järeldada, et kohaleilmumise % kutsututest on umbes sama - vahemikus 50-60%.
Ei tundu siin olevat probleemi LÕK-i ootamatus, 4 kuud ette teatatud Kevadtormil on osalus analoogne. Näib, et küsimus on ikkagi üldistes hoiakutes- kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha - põhjuse.
Siin on KL RÕK-ides väike, umbes 10% paremus, aga mitte suur. Viitan Sõduris avaldatud KJPS SKO statistikale.
Nendel 4-kuulise etteteatamisega RÕK-idel olen viimastel aastatel näinud % 90 ja rohkem. Kutsututest kusjuures.
Kui ma 2006 käisin RÕK-il, siis oli meie rühmas kokku 8 meest. Oluline areng ütleks.

kellel mh peaks olema mobilisatsiooni ja reservidega töötamise peale eriline kompetents

Vaadake aknast välja, mis ilm on.
Olen sellist fenomeni aastaid täheldanud - kui ilm kisub talveks või on muidu vilets, on neid kes on "haiged" või peavad olema "tööl" - st kel on võtta usutav vabandus, tunduvalt rohkem.
Kui sõdurid ei viitsi, siis võib ülemal olla mistahes kompetents - lihtsalt tuleku % jääb nadiks.

Ja üks asi veel - neist, kes ei ilmunud, ei ole valdav enamus ei välismaal, ei haiged ega Kuu peal. Enamik neist lihtsalt mõtles välja usutava põhjuse, mida KV ei saa kontrollida või millele saab lihtsalt tõenduse hankida. Nendest enamus lihtsalt slangis, sest seda võimaldatakse liiga kergesti.

Hm, mäletamist mööda on meie SA struktuuri suuruse piduriks varustuse, ehk tegelikult küll vajaliku arvu laskemoona hankimiseks vaja minev rahasumma. Mitte reservi koolitatud meeste arv.

Kiirõppekogunemised näitavad ikka seda arvu inimesi, kes kiirelt kohale saavad tulla ja tulevad. Ülekattega kutsudes - saab üksused mehitatud.

Reaalses sõjaolukorras saab mõne päeva pärast kätte ka need mehed, kes kutsele reageerimise asemel läksid naist ja lapsi maale ämma juurde viima. Või mõnel muul põhjusel kohe kohale ei ilmunud. Nii et saab ka täiendada üksusi.

Nii palju kui mina olen õppinud süsteemide pidevalt kättesaadvana hoidmisest - sul peavad olema varud, mis ei ole igapäevases kasutuses. Redundancy, u know...

Sama sõjaväe ülesehitamisel. Ei saa asju ajada äärmiselt ökonoomseks ja kuluefektiivseks. Peab olema ressurss, kust seda varu võtta. Seega - rohkemate reservväelaste tootmine ei ole mõtetu kulu, mida saaks ära hoida. Neid on kõiki lõppude lõpuks vaja. Iga okas loeb.