www.militaar.net

See ongi keeruline ära kolida kui oled mitmendat põlve talupidaja esivanemate maal ning seal kus ei saand sind ära ajada ei tsaar, Aadu ega Joss siis nii kurbnaljakas kui see ka ei ole siis õnnestub see Eesti Vabariigil. Aga paljuski jääb kinni ikka kommunikatsiooni - liiga kõrge lennuga asju tegevad ei saagi ulatuda madalale kahe jalaga maapeal oleva lihtsa inimeseni.
Soovitan kuulata tänast Tarandi teemakohast päevakommentaari err raadiokanalilt.
https://vikerraadio.err.ee/1608780931/p ... rel-tarand

Walter2 kirjutas: ↑07 Nov, 2022 18:20 Soovitan kuulata tänast Tarandi teemakohast päevakommentaari err raadiokanalilt.
https://vikerraadio.err.ee/1608780931/p ... rel-tarand

Stenografeeritud kujul siis siin.
Ütleks, et sama sisutühi emotsionaalne soigumine nagu see Enno Tammeri paskvill tuumajaama kohta, võib-olla ehk natuke tasakaalukamalt sõnastatud.

Mitte, et ma vaidleks vastu riigipoolse asjaliku kommunikatsiooni vajadusele, või sellele, et talukoha eest korterit pakkuda on totakas (kuigi müügihinna mõttes võib-olla ekvivalentne).

Praegu on väga umbmäärane jutt - kui palju neid maju üldse ongi, mis ette jäävad...?

Tuleks vaadata, kui palju neid maju tõesti lammutada tuleb (keskpolükal on kah majapidamisi) ja kui kaugel hakkavad asuma müra allikad.
Minu majapidamine jääb nt Klooga laskevälja 2 km mürakaitsevööndi sisse ja mul pole KV-le mingeid pretensioone, see vahetevahel kostev käsirelvade laskmine ja mõned kusti paugud tegelikult elutegevust ei häiri. Hoopis rohkem häirib mind hoopis see omaalgatuslik ATV safari, mis toimub seal Baltic Connectori gaasitoru kaitsevööndis.

Ja seda meelt olen kah, et kusti paugud on alati paremad kui kui RPG-29 paugud.

Kogu sundvõõrandamise protsessi reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS). Leitav Riigi Teatajast. KAHOS § 4 lg 1 p 19 annab aluse kinnisasja omandamiseks riigikaitseliseks vajaduseks. Põllu- ja metsamaale on väga lihtne hinnasilt külge riputada, kinnisvarahindajad ütlevad tegeliku turuväärtuse kohe ära. Sama on elamu, kõrvalhoonete ja nende aluse maaga. Pudulojused ja tehnika saab iga farmer ise maha müüa, kui seda jätkata ei saa. Võimatu on panna emotsioonile hinnasilti, eluviis, esivanemad, kuhu ma nüüd jne jne. Praktikas on püütud sellistes olukordades pakutavasse hinda ka natuke emotsiooni eest hüvitust sisse panna aga selle peale leidub alati keegi kes tõstab kisa ja tahab rohkem aga neilt asi sundvõõrandatakse mõistliku hüvitise eest ja mingu vaielgu kohtus, kui rohkem tahavad. See on igikestev olukord, kus omanik arvab, et tema asi on rohkem väärt, kui selle eest turul tegelikult pakutakse. Ei näe, et tulevase harjutusvälja aluse maa omanikel teistsugused emotsioonid olema peaks.
Ma saan elanikest aru, et käivad mingid jutud, et vist tahetakse asi käest võtta aga mis ja millal, sellele selget vastust pole. Talunikuna ma tahaks ka enne külvamist teada, et kas sügisel lõigata ka saan või mitte. Talupidamises on otsustus- ja teostusprotsess natuke pikema vinnaga. Siin on tõesti riigilt selgemat sõnumit vaja.

Mõni infokild veel juurde: https://www.err.ee/1608783277/riik-kesk ... kohalikega

alban kirjutas: ↑08 Nov, 2022 14:59 Kogu sundvõõrandamise protsessi reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS). Leitav Riigi Teatajast. KAHOS § 4 lg 1 p 19 annab aluse kinnisasja omandamiseks riigikaitseliseks vajaduseks. Põllu- ja metsamaale on väga lihtne hinnasilt külge riputada, kinnisvarahindajad ütlevad tegeliku turuväärtuse kohe ära. Sama on elamu, kõrvalhoonete ja nende aluse maaga. Pudulojused ja tehnika saab iga farmer ise maha müüa, kui seda jätkata ei saa. Võimatu on panna emotsioonile hinnasilti, eluviis, esivanemad, kuhu ma nüüd jne jne. Praktikas on püütud sellistes olukordades pakutavasse hinda ka natuke emotsiooni eest hüvitust sisse panna aga selle peale leidub alati keegi kes tõstab kisa ja tahab rohkem aga neilt asi sundvõõrandatakse mõistliku hüvitise eest ja mingu vaielgu kohtus, kui rohkem tahavad. See on igikestev olukord, kus omanik arvab, et tema asi on rohkem väärt, kui selle eest turul tegelikult pakutakse. Ei näe, et tulevase harjutusvälja aluse maa omanikel teistsugused emotsioonid olema peaks.
Ma saan elanikest aru, et käivad mingid jutud, et vist tahetakse asi käest võtta aga mis ja millal, sellele selget vastust pole. Talunikuna ma tahaks ka enne külvamist teada, et kas sügisel lõigata ka saan või mitte. Talupidamises on otsustus- ja teostusprotsess natuke pikema vinnaga. Siin on tõesti riigilt selgemat sõnumit vaja.

Kui inimesel on aastakümnete jooksul arendatud oma põllumajanduslik tootmisüksus (talu) ja ta on harjunud töötama oma majapidamises (on ise endale tööandja) ja mis on samas tema "pensionifond", siis isegi kui tal õnnestub osta samaväärse potensiaaliga "asuniku"talu, tekkib enne uue koha tööle saamist paari aastane auk sissetulekutes.

Paljudel lihtsalt pole enam (moraalset) jõudu uuesti alustada algusest oma ettevõtet ja neid ähvardab saatus rikastada "töötute" ridasid.
Kui endine taluomanik peab olude sunnil, omal hinge sees hoidmiseks hakkama min palgaga öövahiks, siis hinges on ta sellisel juhul töötu ja perspektiivitu pensioniga.

Kuigi materiaalseid väärtusi on "kerge" kompenseerida, siis pere edasise elukäigu kulude hinnastamine on tunduvalt keerulisem ja alati pole tegu mitte ainult "emotsionaalse hinnasildiga".

Seda aspekti on muidugi igapäevaselt tööorjuses oleval korterielanikul raske mõista.

Selliseid talusid, mis kedagi ära toidavad, on Võrumaal suurusjärgus 1100: https://www.pria.ee/uudised/eesti-pollu ... evotetesse

Kui palju Nursipalu harjutusvälja alla jääks, pole au teada - aga kahtlen, et seda väga põldude peale tehakse.

Enamus neist, kes polügoonil "talu peab", käib tegelikkuses linnas tööl ja vingub järgmises foorumis, kuidas tööl käimiseks kuluv bensiin on liiga kallis (ja laske Martin Helme peaministriks, tema teab lihtsaid lahendusi). Või midagi sellist.

Vähemalt Klooga ümbruses olen ma ringi kolanud hulgi ja siin ümbruses pole küll ainsatki talu (pean silmas põllumajandusega tegelevat).

Kui vaadata koroonakriisi takkajärgi, siis ving ja riigivõimu mitteusaldamine on meil samatähtis kui rahvatants ja mulgipuder.

Üksikisikul ongi raske aru saada miks just tema ..., kuid üksikutest saab kokku juba hulga, siis see hakkab mõjutama üldist elu. Kahjuks.
Kõik tahavad, et midagi tehtaks, kuid ainult naabri hoovis!
Kui "asjaks läheb", siis ei päästa rüüstamisest ja vägivallast ükski "naabri hoov" ja püüdlus kõrvale jääda.

Eriti illustratiivne oli intervjuu Mariupoli kaitsjaga, kes kirjeldas kuidas kohalik võim ajas kinni osa nende kaitserajatistest, sest "sõda nagunii ei tule"!
Link on leitav Mariupoli lõimes.

Üldist elu mõjutab mitte suur arv üksikuid, vaid nendest lähtuv ebaproportsionaalselt kõva kisa, mis on võimalik facebooki ajastul.
Tasuta, lihtsalt kättesaadav võimalus oma emotsioonidest nõretavat agendat levitada, mida 10a tagasi veel niiväga polnud.

Täpselt sama protsess on toimunud nende raiemahtudega, kus värske keskkonnaminister, taibates facebooki miitingute suurt poliitilist potentsiaali oma tulevasele karjäärile, hüppas kiirelt teise paati ja nüüd muutunud suureks raiemahu piirajaks. Ministriks saades (ja ise metsaomanik olles) ajas veel täiesti mõtestatud juttu, et vähemalt enne kriisi lõppu piiramist ei tee.

Aga eks noormees süvenes ja taipas - milline kogus hääli peitub neis kontoritöötajatest "metsakaitsjates".

Kriku kirjutas: ↑10 Nov, 2022 9:22 Kui palju Nursipalu harjutusvälja alla jääks, pole au teada - aga kahtlen, et seda väga põldude peale tehakse.

Ka mets on sissetulekuallikas. Sageli suuremgi kui põld.
Eesti riigi laiem probleem on eraomandi mitteaustamine. See puudutab nii talumistasusid kui võõrandamist ning Nursipalu on lihtsalt üks kild tervikpildis.

Metsamaad on lihtsam kompenseerida, st. selle asukoht pole nii väga oluline.

Marvin kirjutas: Eesti riigi laiem probleem on eraomandi mitteaustamine. See puudutab nii talumistasusid kui võõrandamist ning Nursipalu on lihtsalt üks kild tervikpildis.

Vaadates seda, kui aeglaselt ja vaevaliselt on veel üsna lähiminevikus kulgenud Keskpolügooni ja sellesama „väikese“ Nursipalu harjutusvälja väljaarendamine; kuidas Eestisse pole viimase kümnendi jooksul rajatud enam ühtegi suuremat tuuleparki ja uskumatut kisa tekitab juba ainuüksi idee rajada suuri tuleparke avamerele; milline tohutu peavalu seisab ees Rail Baltica tarbeks maade omandamisega, võimalikust tuumajaamast rääkimatagi, siis ütleks mina, et eraomanike ja omavalitsuse huvid on meil Eestis vägagi hästi kaitstud. Kui kellelegi midagi ikka ei meeldi, siis võib kuluda aastaid ja aastaid juriidilist protsessimist, enne kui lõpuks kelleltki maa omandamiseni, või eriti harvadel juhtudel sundvõõrandamiseni jõutakse.

Pigem ütleks, et kehvasti on meil kaitstud ühiskonna kui terviku huvid, sest riigikaitset, energeetikat ja paremaid ühendusi Euroopaga on meil kõigil vaja. Sh nendel maa-omanikel, kelle kinnisvara nende objektide alla kipub jääma. Ja lõpuks nõustuvadki peaaegu kõik, et polügooni/tuuleparki/tuumajaama/Rail Balticat on vaja – aga muidugi kuskil mujal, kui minu tagahoovis.

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Nov, 2022 9:31 Vähemalt Klooga ümbruses olen ma ringi kolanud hulgi ja siin ümbruses pole küll ainsatki talu (pean silmas põllumajandusega tegelevat).

Ma ei ela küll otse Kloogal, aga kõrvalkülas küll. Kuulen täristamist, lennukid lendavad üle pea. Lahe, mulle meeldib, pole probleemi. Mõni hektar on maad, peale tomatite ja õunte ja sõstarde ja rabarberi midagi ei kasvata, kaubandusliku maaviljelusega ei tegele. Aga ega see, et ma maaviljelust ei harrasta ei tähenda ometigi seda, et mul oma maatükiga sidet ei ole ning et selle võib lihtsalt riigi suva järgi mõne teisega asendada? Mul on seal "oma" rähn, "omad" jänesed, "oma" jäälind ja talvel "oma" vesipapp. "Omad" käpalised kasvavad krundil, "omad" põldmarjad ka. Pole mingit põhjust arvata, et Nursipalu inimestel kuidagi teistmoodi oleks. Kas see pole väärtus?

Raskused trassidega tulevadki sellest, et püütakse odavalt läbi ajada. Sellest võib aru saada, aga tulemuseks on paraku see, et inimesed mitte ei armasta oma riigi tegemisi, vaid kardavad neid. Põhjendatult.