www.militaar.net

Ja-ja, oh aegu ammuseid.

1984.aasta kesmine palk oli töölistel ja teenistujatel 208 rbl ja võrreldes seda 1980.aastaga (tarbimisfondi kasvu järgi) saan oletada, et keskmine palk oli 1980.aastal töölistel ja teenistujatel umbes 180 rbl; ja 1982 aastal umbes 190 rbl
ENE Lk. 320

Ja arsti keskmine kuupalk, mis kätte tuli, oli 70-ndate lõpus 96.- rbl. 80-ndate keskpaiku - 110.- rbl/kuus.
See valdkond polnud meditsiinisfäärile küll mitte see, mis toona parem oli, arvan ma.

Corvus, miskipärast mulle tundub Su juttu lugedes, et olid (üksik)ema kasvatada? Vaene oli see elu kahtlemata.
Lapsega üksikema elu pole ka täna lihtne (räägime ülidiselt). Kooli osas on kindlasti valik piiratud ainult tasuta õppekohtadega.
Kahe keskmist saava vanemaga oli täitsa elatav elu ka ENSV ajal. Mul tuli ka käia klassiõhtul koolivormis ja esimesed teksapüksid sain komisjonipoest vist 80ndate keskel.

Põllumajandussektoris (mitte ainult kolhoosides, vaid ka seda teenindavas EPT, ATK jms süsteemis) oli tehnikumi haridusega enamvähem keskmine palk kindel ja ressursse tundus, et jagus. Eks toiduainetepuuduses saadi ka Moskvas aru, et siin tuleb iga väetise või kütuse tonni eest rohkem tagasi kui Pihkva oblastis.

Ja arsti keskmine kuupalk, mis kätte tuli, oli 70-ndate lõpus 96.- rbl. 80-ndate keskpaiku - 110.- rbl/kuus.

80ndate keskel kelkisid ehitusmehed (ja meiesugused kuulasid suu ammuli pealt), kuidas nende palk eelmine kuu oli nt 350 või 420 rubla.
Muidugi see ehitusmehe elu polnud meelakkumine ja kui tähtaeg lähenes, siis kell pool viis labidat nurka ei visatud. Seltskond, kes seal töötas, oli omas triviaalsuses muidugi tase omaette. Soojak, kus mehed ööbisid, haises hommikul nagu mägra urg.

OnuEnn kirjutas:koerus oli suur tehas, mis ainult gaz24 kapremondi ja taastamisega tegeleski. kui mu mälu ei peta, siis lõpuks ostsid vennad sõnajalad selle ära ja tegutsesid seal mõnda aega.

Ei see aidanud midagi, sest põhiline mitteametlik varuosade allikas oli EPT süsteem, kus Volgale polnud suurt midagi saada.
Põhjus see, et põllumajandussektori sõiduautopark oli enamikus mosse põhine (oli ka üksikuid Volgasid, Nivasid ja UAZ-e).
Mossest oli lausa spetsiaalne põllumajanduslik variant olemas (kas 21406 või midagi taolist), mis töötas 76 bensiiniga ja oli natuke kõrgemate vedrudega.

koerus oli suur tehas, mis ainult gaz24 kapremondi ja taastamisega tegeleski

Minu teada oli Koeru tehase põhiline tegevusala Gaz veoautode kapitaal- ja taastusremont, Volgad olid lihtsalt väike kõrvaltegevus, mis rahvasuus miskipärast põhitegevuseks muutunud on.

mis töötas 76 bensiiniga

Selle bensiini peale tehti massiliselt ümber ka teisi mossesid ja žigulle. Teadagi mispärast...

See ise "ringitegemine" topelt tihenditega tagas ka igasugu hädasid.
Tehasest 76 peal töötamiseks ette nähtud mosu mootor on teistsuguste kolbidega ning jagajaga.
Volga mootor on aga teise plokikaanega.

Mälertamist mööda olid autoremonditehased:
Tallinnas Leningradi mnt. trammi lõpp-peatuse juures - ZiL kapremont, eksperimentaaltsehhis Hobujaama t. tehti ka Estonia võidusõiduautosid.
Tartus - GAZ kapremont, TA furgoonautode ja mingil määral busside valmistamine, GAZ-53 mootorite kapremont.
Otepääl - MAZ kapremont.
Koerus - Volgade kapremont.
Kuusalus - GAZ-51/52 mootorite kapremont.
Nuias - GAZ-kallurite kapremont, UAZ ümberehitus.
ETKVL Autos Tähetorni tänaval lihviti väntvõlle, puuriti mootoriplokke, valmistati tagaluuktõstukeid ja muud sarnast kraami ETKVL tarbeks ja ka tellimustööna. Seal olid valmistatud ka plastkabiini ja ZAZ mootoriga väikeveokid ja üritati väikebussi ehitada.
Kopli tänaval asunud 112. sõjatehasest, mis tegeles MAZ remondiga, oli ka võimalik midagi hankida.

Varuosadega tegelesid:
EPT vabariiklik ladu Hiiul.
EPT rajoonikoondised. Harju oma oli Sauel.
Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi laod Hiiul ja Kotka tänavas.
Kõige parem valik oli Tšaika osasid Hiiu EPT-s. Läks neid vähe, kuid Ministrite Nõukogu Autobaasile pidi kohe vajaliku leidma. Huvitav, kes selle laovaru ära erastas?

Üldiselt varustusbaasi laost midagi oma tarbeks kätte ei saanud, kõrvalekantimine käis ikka klientide juures. Ainus võimalus oli, et mingi defitsiidi hankimiseks lasi klient omale välja kirjutada ka mingi osa, mis jäi baasi võllile. Aga kuludesse kanti see ikka kliendi juures.

väikseid tegijaid oli veel, põltsamaa ept tegi gaz kalluritele rauast kaste näiteks.

Teema on märkamatult muutunud nõukaaja noorusmälestuste meenutamise kohaks. Ei ole ka paha, saavad nooremad teada, kuidas vanasti elati ja oldi. Eesti rahva ennemuistsed jutud peeruvalgel.

nüüd aga tervitused neile, kes väitsid, et kolhoosidest midagi ei varastatud. aasta kolhoosis töötanuna (hooajal viljakuivatis) on mul teised andmed.

http://www.ohtuleht.ee/465560

"Lõuna prefektuuri teate kohaselt näppasid pikanäpumehed või -mees Valgjärve vallas asuvatest loomade söötmiskohtadest vilja."

Old Habits Die Hard.

Mnjaaa....seostada kakskümmend aastat peale nõukogude korra lõppemist metsloomade toitmiskohast vilja varastamist kolhoosiaegse jõusöödavargusega...metsik tahtmine peab olema. Sama rada pidi edasi minnes võib ju väita, et onu Ennu vanaisa oli pedofiil ja vägistaja.
http://www.tallinnapostimees.ee/745986/ ... iku-kohta/
Mingi seose ju ikka leiab, kasvõi kahel jalal kõndimise ja eesti keeles rääkimise.

P.S. Mina, muideks, tähendasin mitte seda, et ei varastatud, vaid seda, et ei maksa kõike enda järgi hinnata- oli ka neid, kes ei varastanud. Tilluke vahe, mis...

"Mnjaaa....seostada kakskümmend aastat peale nõukogude korra lõppemist metsloomade toitmiskohast vilja varastamist kolhoosiaegse jõusöödavargusega...metsik tahtmine peab olema."

nõukogude kord tekitas olukorra, kus maainimesest tehti joov ja varastav kaltsakproletariaat. miks see iseloomustas just tallinnast kaugemale, kui 100km jäävaid piirkondi, lugesid sa ise passiteemalise uurimuse alt. vähemalt kiitsid sa seda sõnadega "Huvitav lugemine, tänud". kuidas ja kas sa loetust aru said, tead sa ise paremini.

nagu mu eelmise postituse viimane lause ütles, surevad vanad harjumused visalt. see oli muide inglise keeles, kui asi selgusetuks jäi.

nõukogude kord tekitas olukorra, kus maainimesest tehti joov ja varastav kaltsakproletariaat

Just. Alati on keegi teine süüdi...Ansip. Laar, nõukogude võim...mugav ju. Nõukogude kord tuli, surus pudeli suule ja kui juua ei tahtnud, äsas veel kolmnurka.

Nüüd lased taas jalga, Enn.

Muidugi varastati, aga päris varastamise kraesse kõike panna on ka liialdus. Paljud asjad muidugi maksid ka mõttetut hinda. Meil asendas tükati jõusööta 12-kopikane vormileib, võtsin siis vanaema jalgratta, kaks hiigelsuurt võrku ja tõin niipalju, kui kolme rubla eest sai. Sellest jätkus pooleks nädalaks. Inimesed seda kraami eriti ei ostnud, 16-kopkane oli hulka parem, eriti kui soojalt said. Mulle arusaadavalt oli 12 -kopikase tehnoloogia selline, et selle valmistamise tooraineks oli ka poest tagasi saadetud 16-kopkase ülejäägid, see jahvatati taina sisse mingis koguses ja küpsetati uus leib. Sedakorda siis 12kopkane. Kutsutigi lehma leivaks. Kui sul on juba 2-3 lehma, siis pole erilist vajadust ka mineraalväetist varastada, sest sõnnikut tekib aastaga mitte väike virn. Varastamine oleks seal kontekstis siis see, et lasid kombaineril olma odapõllu ära lõigata või traktoristil sõnnikulaotajaga väetamise ära teha.

Mitut asja tootev "talumajapidamine" muidu toodab paljud asjad ise. Muidugi kõvasti oli ka neid, kes kasvatasid kartulit varastatud seemnest ja varastatud mineraalväetisega.
Kolhoosi kütusetarbest moodustas enamiku traktorite diislikütus, vene ajal polnud selle varastamisel suurt iva (isiklikke traktoreid oli üksikuid). Väetis vedeles muide suurtes kuhjades ilma igasugu valveta, aga ega see varastamise fakti muuda.

Muidugi leidus ka neid, kelle "talu" varastamisel püsiski ja kes suutsid vaatamata ohtralt varastatud väetisele (ja selle oskamatule kasutamisele) saada oma odrapõllult sügisel sama palju kilosid vilja kui kevadel maha külvasid. Või kel seemneks kartulit ei jäänud, uus "seeme" tuli kartulihoidlast varastada. Selline klassikaline Eesti talupidamine muidu põhinebki üheaegsel taimekasvatusel ja loomakasvatusel, mis toidavad üksteist. Mis kasu oli EPT-st varastatud autojuppidest, kui polnud ise mees, et neid toimivaks autoks kokku panna ja see kaadervärk siis GAI-s arvele võtta.

"Nüüd lased taas jalga, Enn."

ma sain aru, et sinu kolhoosikogemus pärineb tallinnale ligemal kui 100km asunud piirkonnast. minuoma paraku kaugemal asunust. seega räägime me erinevatest oludest.

n-liidus saadeti litsid, päevavargad ja joodikud liiduvabariikide pealinnadest välja 100km joone taha. eriti aktiviseerus see enne 1980 aasta olümpiamänge. maamehed olid muidugi tänulikud, just eriti selle esimese kontingendi eest.

selleteemaline arutus käib siinsamas kõrval täiesti värskelt - http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=26570

loomulikult oli kolhoose, kus varastamine ei tulnud kõneallagi, näiteks kirovi nimeline viimsis. aga paari eliit-näidiskolhoosi järgi ei saa otsustada kogu süsteemi üle. pigem nad selleks olidki eliit-näidised, et neid saaks näidata kui positiivset näidet.