Venemaa ootamatu rünnak

[Castellum]

Kloun on öelnud välja, miks toimuvad piiri ääres õppused:
http://elu24.postimees.ee/3584461/video ... dse-midagi

[Kapten Trumm]

Postimees: NATO't pitsitab Kaliningradi pudelikael
http://pluss.postimees.ee/3584577/natot ... pudelikael
http://f.pmo.ee/o/2016/02/16/5050947t1h1633.jpg

[Fucs]

Tõenäoline venepoolne course of action oleks
-dessantvägede kergete jõududega (kopteridessandid, õhudessandid, maismaad mööda soomukitel) sihtriigi võtmekohtade kiire hõivamine ja vastupanu summutamine eos........................

Kui palju meil neid "võtmekohti" on, kuhu selliseid dessante teoreetiliselt tehtaks, või tuleks teha (s.h. esimestel tundidel? hiljemalt ööpäeva jooksul?)? Millised?

Kui arvestada ainult Vabariigi valitsust, EKV väeosi, staape, keskusi jms, ning EKL malevate staape (mitte üksikkompaniisid), siis mina saan minimaalselt 29 esmatasandi objekti. Siia pole arvatud Maavalitsusi, politseijaoskondi (politsei- ja piirivalveameti objekte), siseministeeriumi objekte, lennuväljasid, sadamaid, raudteejaamu, radarijaamu, peamisi teedesõlmesid, ega kaitseväe moona-, relva- ja varustusladusid.

Kui suur on "vähesed jõud" per "võtmekoht"?
Siit edasi, milline oleks sellisel juhul lennuvahendite (ja merealuste?) kogus, mis peaks (enam-vähem) korraga liikuma hakkama?

[Chupacabra]

Kõige olulisem oleks takistada kaitseliitlastel ja kaitseväelastel juurdepääs relvadele. Ülejäänud punktid on kontrollitavad tühise arvu meestega ja/või pole need olulised, kuna neid saab hiljem hõivata täiendusega.

[Kapten Trumm]

Kui palju meil neid "võtmekohti" on, kuhu selliseid dessante teoreetiliselt tehtaks, või tuleks teha (s.h. esimestel tundidel? hiljemalt ööpäeva jooksul?)? Millised?

Kui arvestada ainult Vabariigi valitsust, EKV väeosi, staape, keskusi jms, ning EKL malevate staape (mitte üksikkompaniisid), siis mina saan minimaalselt 29 esmatasandi objekti. Siia pole arvatud Maavalitsusi, politseijaoskondi (politsei- ja piirivalveameti objekte), siseministeeriumi objekte, lennuväljasid, sadamaid, raudteejaamu, radarijaamu, peamisi teedesõlmesid, ega kaitseväe moona-, relva- ja varustusladusid.
Kui suur on "vähesed jõud" per "võtmekoht"?
Siit edasi, milline oleks sellisel juhul lennuvahendite (ja merealuste?) kogus, mis peaks (enam-vähem) korraga liikuma hakkama?

Inimjõudu suurusjärgus 1000 meest, 4-6 Il-76 transpordilennuki lendu ja ca 20 Mi-8 lendu.
Kogu operatsioon kestab alates selle avastamise hetkest 2-3 tundi ja lennuvahendid selleks on täna reaalselt vähem kui 100 km piirist olemas.
Taolist asja praegu piiri taga harjutatakse ja ilmselt samad mehed ja masinad on ka tegevuses.

[Fucs]

Inimjõudu suurusjärgus 1000 meest, 4-6 Il-76 transpordilennuki lendu ja ca 20 Mi-8 lendu.
Kogu operatsioon kestab alates selle avastamise hetkest 2-3 tundi ja lennuvahendid selleks on täna reaalselt vähem kui 100 km piirist olemas.
Taolist asja praegu piiri taga harjutatakse ja ilmselt samad mehed ja masinad on ka tegevuses.

Kui minu oletused nende "võtmeobjektide" osas peavad paika, siis tuleks neid dessantnike mööda maad laiali puistada väga erinevatesse kohtadesse ja need 6 IL-76 lennukit peaks natukene risti-põiki hakkama üle Eesti lendama ?

Kogu seda dessanti peaks siis turvama ka mingi suurem kogus VF hävitajaid, et need 4-6 IL-i kohe alla ei lastaks?
Või ei reageeriks liitlaste hävitajad üldse sellisele IL-ide sisselennule?

Veel eraldi teema on IMHO, et IL-idelt alla loobitavad õhudessantnikud on enamasti alati mingi aeg lihtsalt nagu turukotid elik rippuvad märklauad ja kui alpool on mingigi tulevõimekus ja reageerimine, siis sellised dessandid on üpris kamikazelikud surmaoperatsioonid. Iseasi, kui nad kopteritelt maha pannakse, aga ka siis on neil isegi EESTIS oht, et lastakse enne kohalejõudmist, või kohalejõudes (osad) alla.

Ma millegipärast arvan, et KUI VF võtaks ette õhudessantopi, siis see oleks massilisem ja suuremate jõududega, ning planeeritud n.ö. kõva varuga.

Ja veel. Milline on Aksfoorumlaste arvamus, kas enne sellist õhudessantoperatsiooni (või samal ajal) tümitataks ka liitlaste lennuvälju nii Eestis kui väljaspool, et hävitajad ei saaks maast lahti, või üritataks seda õhidessanti teha n.ö. "võimalikult vaikselt" ja ootamatult ilma suuremate tümitamisteta?

Mul selline tunne, et kui VF lähekski õhudessandi peale, siis see käiks koos tümitamiste, mereoperatsiooni ja maismaaoperatsiooniga üheaegselt.

[Lemet]

Fuchs, miks peaks neid langevarjudega alla loopima, kui terve Eesti peale on võimalik leida piisavalt tramspordilennukitele maandumiseks sobivaid kohti. Meenutame, et need masinad loodi nõuka ajal nimelt silmas pidades kesiseid maandumisolusid. Läbi aegade on venelased VDVd kasutanud mitte õhus dessanteerumisega, vaid ikka kui eliitjalaväge.

[Kapten Trumm]

Ja veel. Milline on Aksfoorumlaste arvamus, kas enne sellist õhudessantoperatsiooni (või samal ajal) tümitataks ka liitlaste lennuvälju nii Eestis kui väljaspool, et hävitajad ei saaks maast lahti, või üritataks seda õhidessanti teha n.ö. "võimalikult vaikselt" ja ootamatult ilma suuremate tümitamisteta?

Mina näen, et taolisele operatsioonile on kõige suurem takistus võitlusvõimeline hävituslennukite kontingent Ämaris. Kas meie oma või usaldusväärsete liitlaste oma. Olen nii kogu aeg arvanud ja arvan ka edaspidi. Ilma nende riistadeta võivad maaväe miljonid osutuda kasutuks, kui vastane on kiirem.

Edasi on variandid sõltuvalt olukorrast ja venelaste kavatsusest.
-väikese käraga tehes üritatakse lennukeid hävitada kantavate relvadega (nt AT-7 tankitõrjerakett) maapinnal või manpadsidega õhkutõusul, kisa tekkimisel - "meid polnud seal" või "seda tegid Odini sõdalased".
-suure käraga tehes üritatakse tabada lennuvälja/lennukeid Iskanderite või õhulöögiga või Pihva oblastisse paisatud S-400-ga.
-veel suurema käraga tehes antakse juurde väga suur hävituslennuväe kontingent (nt 30 masinat korraga).
-Leedust tuleva abiväe puhul üritatakse tõenäoliselt lüüa kiil Läti kohal, st vastav vene õhukontingent siseneb Läti õhuruumi ja seob tulijad lahinguga. See kontingent võib tulla Kaliningradist (kus on rohkem kui 1 lennuväli), olla kogemata sobival kohal Läänemere kohal (sedasi sõeluvad nad kogu aeg siin) või tulla Venemaa poolt. Ka Valgevene baasist, mis võimaldab teha Moskval nägu "aga ma ei tea, mida Lukasenko seal teeb, meile ta ei allu".

Lisaks unustame jällegi selle, et meie mitmed võtmepunktid asuvad väga mere ligidal ja meie ümbruses meres käib vilgas laevaliiklus, mille tegelikust sisust meil õiget ülevaadet pole, sest piirivalvelaevastik on hõre ja rannas asuvad radarid laeva kavatsust ei näita. Täna transpordilennukitele kasutatavatest lennuväljadest (mida on kokku 5) asub kiviviske kaugusel merest tervelt 4 (Tallinn, Ämari, Haapsalu, Pärnu).

[Lemet]

Täna transpordilennukitele kasutatavatest lennuväljadest (mida on kokku 5) asub kiviviske kaugusel merest tervelt 4 (Tallinn, Ämari, Haapsalu, Pärnu).

Trumm, aga mis keelab transporteritel kasutada näiteks Piibe maanteel, Jõhvi maanteel jm asuvaid laiu ja veel nõuka ajal rajatud teelõike. Kannavad need täna välja ca 60-70-tonniseid metsavedajaid, kannavad ära ka transporteri.

[Fucs]

Fuchs, miks peaks neid langevarjudega alla loopima, kui terve Eesti peale on võimalik leida piisavalt tramspordilennukitele maandumiseks sobivaid kohti. Meenutame, et need masinad loodi nõuka ajal nimelt silmas pidades kesiseid maandumisolusid. Läbi aegade on venelased VDVd kasutanud mitte õhus dessanteerumisega, vaid ikka kui eliitjalaväge.

Fuchs

Seda nüüd küll, aga minu arust ei pääseks nad oma lennukitega maanduma (vähemalt osade) meie võtmeobjektide vahetusse lähedusse (Tapa lennuväljal maanduv VF IL koos dessandiga oleks jultumuse tipp ) ja n.ö. IL-idega oleks neil kaks varianti: 1. puistada oma triipsärklased + varustus õhust võtmeobjektide vahetusse lähedusse (no nii täpselt kui vähegi saab arvestades triipsärklaste maandumisel ka teatud hajuvust), või 2. üritada maandada oma transalennukeid kus saab ja siis hakata sealt liikuma nende võtmeobjektide poole (sellega võib minna päris omajagu aega, mis mängib triipsärklaste kahjuks).

Ma eeldan, et ilmselt oleks VF mõistlikum saata oma diversioonigrupid vaikselt üle piiri ja mööda maad ette juba kõvasti varem. Diversioonigruppe oleks vaja ka võtmeisikute neutraliseerimiseks enne operatsioone võtmeobjektide vastu.

Lisandub veel omakorda vajadus ka mingi lisavarustus kohale toimetada, olenavalt siis sellest, kui kaua need triipsärklased jms loomad peavad plaani kohaselt autonoomselt olema võimelised säilitama lahinguvõimekust sihtpunktis.

Trumm, aga mis keelab transporteritel kasutada näiteks Piibe maanteel, Jõhvi maanteel jm asuvaid laiu ja veel nõuka ajal rajatud teelõike. Kannavad need täna välja ca 60-70-tonniseid metsavedajaid, kannavad ära ka transporteri.

No meie kandiski olid nõukaajal teatud maanteede teelõigud arvel, kui varulennuväljad.
Enamus neist on aga tänaseks lennuväljana kasutuskõlbmatud. Ja peamiselt selle pärast, et nende teede äärde on lastud kasvada puudel ja rajatud on ka igasugu bussipaviljone jms asjandusi. Laiematel teedel (Tallinn-Narva mnt nt) sellised looduslikud takistused küll puuduvad, aga seal on jälle kohati ehitatud metallist teeviitasid, mis üle maantee laiutavad ja tuleb väga täpselt valida, kuhu saaks maanduda ja kuhu mitte.

[Lemet]

Mõistagi, Fucs...sry...

[paharet]

Lisaks unustame jällegi selle, et meie mitmed võtmepunktid asuvad väga mere ligidal ja meie ümbruses meres käib vilgas laevaliiklus, mille tegelikust sisust meil õiget ülevaadet pole, sest piirivalvelaevastik on hõre ja rannas asuvad radarid laeva kavatsust ei näita. Täna transpordilennukitele kasutatavatest lennuväljadest (mida on kokku 5) asub kiviviske kaugusel merest tervelt 4 (Tallinn, Ämari, Haapsalu, Pärnu).

Kahjuks on jah meri see koht kust me oleme kaitsetud.Tavalisel laevaliiklusel suudame silma peal hoida ja aru saada kuhu laevad liiguvad ja kui mõni tuvastamata laev ka meie ranniku poole liikma hakkab siis ka kindlaks teha millega tegu on(Olen isegi jälginud Vene BDK liikumist kaamerast).Aga niipea kui hakatakse raadiosidet ja radareid segama oleme pimedad.Territorjaalvete piirilt jõuavad BDK-d umbes 1,5 tunniga rannikule ja Tallinna vallutamist ei suuda siis midagi takistada.Sellega oleks kõik juhtimisahelad rivist väljas ja vastupanuks käsu andjaid enam pole.

[Fucs]

Viskasin kiiruga meie esmatasandi põhilised "võtmeobjektid" kaardile (punased täpid).
Tegemist on eranditult avalikult kättesaadava info ja objektidega.
34 objekti, neist 11 Tallinnas erinevatel aadressitel.

EKaart.png (162.04 KiB) Vaadatud 3782 korda

Lisanduvad teise tasandi "võtmeobjektid" (sinised ruudud, kiiruga tunde järgi), milleks on Maavalitsused/Linnavalitsused, tähtsamad linnad koos sisekaitsejõududega ja suuremad teedesõlmed (võtmetähtsusega).

Nagu näha, siis tuleks neid triipsärklasi üsna laiali puistada.

[vipu]

Trumm, sa alahindad kõvasti eelluuret, õigemini sinu nägemuses seda sisuliselt ei eksisteerigi, manööverdavad soomusüksused kusagil metsa vahel ja siis ootamatult ongi kontakt.

Päriselus see ikka nii lihtsalt ei käi, õhus on droonid, NATO satelliidid, võimalik et ka lennukid (eeldab loomulikult kontrolli õhuruumi üle), maa peal on selleks spetsiaalsed luureüksused. Seda juttu, et kusagilt "nurga tagant" tuleb välja terve tankikolonn mille olemasolu senini keegi märganud ei ole, ma liigitaks ulme valdkonda : )

Asi käib hästi lihtsalt. Pihkva ja Leningradi sõjaväeringkond saab käsu X päeval kell 5 varahommikul terve väeosaga välja sõita ja sihtkohaks on Eesti piir.
Tunnike nad riburada sõidavad piirile. Kui esimesed masinad on piiri ületamas, lastakse Iskanderitega puruks Narva elektrijaam, Ämari lennuväli, kõik võimalikud statsionaarsed radarid, veel võtmetähtsusega objekte...
Nüüd suur osa Eestist elektrita, ei ole mobiilsidet, ei ole televisiooni, kõik on hämmingus. Isegi kui keegi räägib sulle sõjast siis ega sa enne ei usu kui ise tanki näed.
Samal ajal tankid, soomukid liiguvad erinevatesse võtmetähtsusega Eesti linnadesse. Aktiveeruvad rohelised mehikesed kes võtavad kiirelt üle nii palju asutusi mis on olulised.

Ei ole keeruline äkkoperatsiooniga väga kõvasti Eestile sisse sõita. Kui on väed juba sees siis on üliraske neid välja suruda.

[paharet]

Võetakse kõigepealt mere ja õhudessandiga Tallinna võtmeobjektid peastaap sidepat kadriorg toompea ja pole enam kedagi kes väeosadele käsku annab siis on juba aega teiste objektidega tegeleda.