Veel paar asja vajab klaarimist, kuigi needki mõtted on siit varem läbi käinud.
Esiteks tuleb kurvastada Fucsi ja teisi - teatud detailsuses ei saa te vastuseid mitte kunagi. Teil jääb üle usaldada või mitte usaldada. Teatud asjadest lihtsalt ei saa rääkida. Näiteks sellest KUIDAS ikkagi kavatsetakse edukas olla 21000ga. See number muuseas on hakanud oma elu elama, isegi minu tekstides. Tegelikult peaksime rääkima vähemalt 25 000, mis kajastub RKAK 2026-s. Avalike andmete põhjal on võimalik öelda, palju tänasest KL liikmeskonnast selle 25 000 hulka kuulub ja palju veel üle jääb ...
Ja ega need numbridki siin rahulda. Ma võin öelda, et 1 JP maksab aastas 9 milj, kui tema loomine ja ülalpidamine jagada 10 aasta peale. See sisaldab kõike - varustust, teatud hulka laskemoona, tegevväelaste ja reservväelaste palka, kütust jne. Arvesse on võetud nii ajateenistuses ettevalmistatavate värskete ajateenijate õpe, kui reservväelaste õppekogunemised. Laod ja varustuse hooldus. Tõenäoliselt see ei rahulda kõiki küsimusi. Siit edasi tuleks minna veel detailsemaks. Isegi kui läheks detailsemaks, kirjeldades varustust ja laskemoona hulka, järgneks sellele küsimus: kuidas neid asju kasutatakse taktikaliselt ... Need detailid jäävad ainult väljavalitutele

. Tegelikult oleme me juba täna nii "avatud", et paljud kortsutavad kulmu.
Seepärast on üsna raske vastata etteheidetele liiga hõreda rindejoone kohta või liitlaste saabumise aja suhtes. Nii, et kõikide küsijate uudishimu oleks rahuldatud, ei olegi võimalik seda teha.
Kulude jaotust saab ka vaid teatud mahus detailidena avaldada. Avalik info on, et kaitseeelarvest umes 1/3 kulub personalikuludele. Seda peetakse väga heaks näitajaks. Ütlen ausalt, et ma ei tea selle suhtarvu tausta kõiki detaile ja rehkendusi, kuid see jätab piisavalt vahendeid ülalpidamiseks ja uute võimete loomiseks. NATOs oleme me selles viiemehed. On riike, kus palka makstakse, nii et löö katust, kuid õppustele kulub vähe ja ladudes on nukker pilt. Vot neid võiks utreerivalt nimetada paraadarmeedeks. Samas oleme täna üsna tugeva surve all palkasid tõsta, sest nii avalik-, kui tsiviilsektor konkureerib väga tugevalt.
Teiseks kulude jaotuse näitajaks on 23%, mis kulub muudele asjadele, ehk mitte SA üksustele. Minu teada on ka see üsna hea näitaja, mis pole vist kunagi nii väike olnud. Kui selle 23% sisust valdkonniti on räägitud, siis detailides jääavad tavakodanikule ikkagi paljud asja varjatuks ja ebaselgeks ka. Osalt seepärast, et see ongi salastatud info (N: Välisluure), teisalt seepärast, et nende asjade vajadustega ei olda põhimõtteliselt nõus. Kolmandaks seepärast, et üks keskmine kodanik ei saagi mitte kunagi mõnest asjast aru. Sarnased valdkonnad on näiteks energeetika ja välispoliitika. Inimeste teadmised nendes valdkondades on paratamatult puudulikud. Minul näiteks küll. Isegi spetsialistid omavahel, ei saauda paljudes asjades kokku leppida.
Väga raske on vastata küsimustele, mis võrdlevad meid naabritega. Pole meie asi teisi arvustada, va kui me teeme seda töökohtumisel nendega. Aga samuti on teiste riikide otsustes sedavõrd palju nüansse, et kõrvalseisjale teisest riigist, ei saagi selgitus piisav olla. Ja eks nende oma riigis käib samasugune "andmine" nagu Eestis.
Kui keegi arvab, et KV või KaMin ei küsi vahendeid juurde, siis ta eksib. Näiteks arengukava koostamisel antakse planeerijatele (sõjaväelastele) mingid ressursiraamid. Selle põhjal ütlevad planeerijad, mida selle eest saab ja mida sellega riigikaitses teha saab. Tegelikult ka seda, kuidas saab. Mis on puudused ja riskid ning milliseid täiendusi ressurssides, seadustes, rahvusvahelistes kokkulepetes, ajas, jne vaja oleks, et puudusi likvideerida või riske maandada. See pilt liigub edasi, kuni VV ja Riigikogu tasandini, kus meie poolt valitud rahvaesindajad otsustavad, kas kriitiline on sõjaline riigikaitse, haridus, demograafia, majanduskeskkond või midagi muud. KV või KaMin poolt oleks allaandmine negatiivsete otsuste puhul jalgadega trampimine ja olemasolevaga mittemidagi tegemine.
Ja lõpetuseks kindral Laaneotsast. Mitte keegi ei vaidle, et suuresti tema teene on see, et alates 2007 aastast muutus Kaitsevägi SÕJAväeks. Ja ma ei räägi mingitest väikestest silmapaistvatest elementidest, vaid väga olulistest põhimõtetest. Nendes asjades meil eriarvamusi pole - ajateenistus, reservüksused, RÕKid/LÕKid, mobilisatsioon, kaitseplaanid, laovarud. Vaidluseks on see, kui kõrgele ja kuidas me hüppame. Ja pigem isegi just KUIDAS.