www.militaar.net

Kerged olukorrad, kus marodööre ei teki, saaks kasvõi puukuuris mööda saata, aga selleks ei ole siis põhjust. Siis on ilmselt mugavam soojas kodus püsida.
Tõelises jamas olukorras on meie rahva tavaline garaaz surmalõks. Nagu ka tavaline linna puumaja. Võibolla saaks paneelmajast teha kindluse, kui lahendada mõned probleemid?
On võimalik, et võsavahe on linnaelamust ja garaazist turvalisem. Tihedamas kuusikus saab puu otsa ronida ja end sinna üles ära peita. Võsaski on lootust end varjata. Enne aga tuleb sinna jõuda ja see võib olla õnnemäng. Küll kohapeal mõtleb edasi, kuidas olla ja mida teha. Eks see paneb inimese proovile.

Ah, jätke nüüd. Kuuse otsa ronida ja ennast ära peita... Kui sõjavägi tahab tsiviilisikuid tappa, pole viimastel mingit lootust. Aga tavaliselt ei taha. Nad jäetakse lihtsalt omapead, tehku, mis tahavad - peaasi, et jalgu ei jää.

Puuküttel majades saab vähemalt sooja, olgu linnas või linnast väljas. Joogivee saab ka maal enamasti lihtsalt kätte. Toit on juba humanitaarabi teema.

Vanasti, kui Tartus vool kadus ja vaikis telemastis olev raadiosaatja (UKV) siis kadus ca 3 minuti jooksul kraanivesi, sest veetorn sai tühjaks.
Tänapäeval hoiavad veerõhku trassides juhitavad pumbad ja elektri kadumisel kaob ka kohe vesi kraanidest.
Mitme tunni pärast on korrusmajade kanalipüstakud umbes? (Kas hakatakse kilekottiga pätse aknast välja loopima.)
Kui korteris joogivee varu pole, siis tuleb mingi aja pärast minna seda hankima.
Tartus, Pärnus on jõgi, Tallinnas Ülemiste järv ja Pirita jõgi, mis saavad rahvamatka sihtkohaks.
Kui läbikülmunud meeleheitel vihasel massil jääb suvaline maja teepeale, kus korstnast tõuseb suitsu, siis seatakse siht sinna ...

Kriku kirjutas:Ah, jätke nüüd. Kuuse otsa ronida ja ennast ära peita... Kui sõjavägi tahab tsiviilisikuid tappa, pole viimastel mingit lootust. Aga tavaliselt ei taha. Nad jäetakse lihtsalt omapead, tehku, mis tahavad - peaasi, et jalgu ei jää.

Puuküttel majades saab vähemalt sooja, olgu linnas või linnast väljas. Joogivee saab ka maal enamasti lihtsalt kätte. Toit on juba humanitaarabi teema.

Tiheasustusega piirkonnas olevad ja sealt lahkuvad hulgad võivad ka ettearvamatut ohtu kujutada.

Siin oleks nüüd paslik meenutada kuhu oli nsvl ajal planeeritud tsiviilelanikud linnadest evakueerida sõja või katastroofi korral .
1. Maanteedel said liikuda vaid sõjaväe kolonnid .
2. Kõik tehnika ( transpordivahendid ) kuulusid rekvireerimisele.
3. Tsiviilelanikond ehk evakueeritavad pidid liikuma jalgsi kolonnis sõjaväelasest juhi kamandamise järgi .
4. Evakueerimine käis töökoha põhiselt , see asutus Raplamaale ja teine Läänemaale .

Kuna ma olin kutsealune , siis tsiviilkaitseõppustel osaleda ei viitsinud ( see tsiviilkaitse boss oli nii võimas isik et , sain kutse sõjakomissariaati ja seal tõmmati mopileht sõjaväepiletist välja ) ning osalesin ka mõnel tsiviilkaitse õppusel .

parkija kirjutas:Siin oleks nüüd paslik meenutada kuhu oli nsvl ajal planeeritud tsiviilelanikud linnadest evakueerida sõja või katastroofi korral .
1. Maanteedel said liikuda vaid sõjaväe kolonnid .
2. Kõik tehnika ( transpordivahendid ) kuulusid rekvireerimisele.
3. Tsiviilelanikond ehk evakueeritavad pidid liikuma jalgsi kolonnis sõjaväelasest juhi kamandamise järgi.
4. Evakueerimine käis töökoha põhiselt , see asutus Raplamaale ja teine Läänemaale . ...

Tookord oli vähemalt mingi plaan olemas aga tänapäeval tekkib kaootiline anarhia.
Ukraina teemas on kirjeldused/viited, et kuidas tänapäevased evakueerumised on toimunud ja õpetused tulevikuks põgenevatele tsivilistidele.

Nõukaaja ettevõtted tegelesid ainult oma töötajatega mitte nende pereliikmetega ja ka ettevõtete varjendites oli arvestatud ruum ainult oma töötajatele.

Elanike evakueerumisel oli üldine nõue, et korteri uks tuleb lahkudes lukustada aga lihtsad inimesed (kel kodus väärtasju polnud) jätsid koduuksed lukust lahti, et marodöörid kes väärtasju otsisid ei lõhuks vähemalt ust ära sest keerulisel ajal pole ka (tagasitulles) uut ukselukku lihtne saada. Lukustatud uksed löödi maha või mindi aknast sisse.

Meedias avaldatu põhjal oli ka Inglise kuninganna sõjaväekohuslane, sest temale kuuluvates farmides olev rasketehnika oli sõjareservi arvestuses kirjas.

OLAVI kirjutas:Meedias avaldatu põhjal oli ka Inglise kuninganna sõjaväekohuslane, sest temale kuuluvates farmides olev rasketehnika oli sõjareservi arvestuses kirjas.

Ta on nagunii ülemjuhataja.

OLAVI kirjutas:Tartus, Pärnus on jõgi, Tallinnas Ülemiste järv ja Pirita jõgi, mis saavad rahvamatka sihtkohaks.
Kui läbikülmunud meeleheitel vihasel massil jääb suvaline maja teepeale, kus korstnast tõuseb suitsu, siis seatakse siht sinna ...

Ei mina usu et rahvamassid niimoodi hakkavad käituma. Tänavatele tekivad ettevõtlikud mehed kes tsisternautost vett müüvad ja muud tarbekaupa ning maksmiseks kõlbab ka lauahõbe või hambakuld. Keskvõimu kadumisel kerkivad esile kohalikud, Donbassi Motorola sarnased autoriteedid. Nende eesmärk pole ilmtingimata kõik ära rüüstada või maha tappa vaid enda kasuks tööle panna.

Aga lühemas perspektiivis - ma pidasin garaazi elukohana paremaks valikuks kui korterit sellepärast et garaazis on päris palju varusid mida hädaolukorras saab kasutada. Kui akf kurtis et telefoni aku ei pea vastu siis võta autoakult voolu. Samuti on garaaz ründaja jaoks palju ohtlikum sihtmärk kui mingi korteriuks jalaga maha lüüa. Võib-olla olen ma mingi erand kuid mul ei ole kombeks hoida magamistoas mootorsaagi selleks puhuks kui vool ära läheb ja bandiidid tulevad. Garaazis aga küll. Või kui tulebki nälja pärast minna nurgapealset poodi rüüstama siis mida sealt korterist kaasa võtta on? Ühte kätte kilekott ja teise sonimüts ning alandlikult küsida et kas üle ka midagi jääb. Aga garaazist võtad kirve ja lammutad nagu vana mees.
Üleüldiselt on mahajäetud tööstushooned, keldrid jms enda sisseseadmiseks parem kui väikekodanlik maja korstnast tõusva suitsuga.

Kütta on neid talvem palju kehvem.

Kriku kirjutas:

OLAVI kirjutas:Meedias avaldatu põhjal oli ka Inglise kuninganna sõjaväekohuslane, sest temale kuuluvates farmides olev rasketehnika oli sõjareservi arvestuses kirjas.

Ta on nagunii ülemjuhataja.

WW2 ajal õppis automehaanikuks ja veoautojuhiks. Tänased poliitikuvolaskid, tehke järgi!

kas voolu kadumisega kaasneb kohe ka keskvõimu kadumine?
marodööre muidugi leidub, aga samamoodi leidub ka militsionääre, kes oma makarovit vajadusel kasutada mõistavad. ja käepikendusi leidub inimestel endil ka, millega vajadusel pättide arvu reguleerida. vähemasti mul ümbruskonnas on peaaegu igas kolmandas majas relvakapp olemas ja selle sees ka midagi.

diesel kirjutas:kas voolu kadumisega kaasneb kohe ka keskvõimu kadumine?
marodööre muidugi leidub, aga samamoodi leidub ka militsionääre, kes oma makarovit vajadusel kasutada mõistavad. ja käepikendusi leidub inimestel endil ka, millega vajadusel pättide arvu reguleerida. vähemasti mul ümbruskonnas on peaaegu igas kolmandas majas relvakapp olemas ja selle sees ka midagi.

Kas selle keskvõimu kadumine, kes ei suuda ennast spordisaali ukse sulgemisel kehtestada?
Elektri kadumisel saadavad kõik valveseadmed (millel on toimivad akud) keskusse sõnumi toite kadumise kohta. Kas keskustel on võimekus hallata vajalikke sõnumeid?

Tartus ja Pärnus riisuti vabalt poode, kui teises linnaotsas samal ajal 2 poe aknad lõhuti. Kui palju on tänapäeval ühel hetkel tegutsevaid patrulle ja mitmele väljakutsele need üheaegselt jõuavad reageerida?

Tallinna lähiümbruses turvafirmaga valvelepingut sõlmides pakutakse tavaolukorras patrulli reageerimisajaks 30 minutit.

Mobiilside kaob, kui mastides akud tühjenevad ja senimaani pole Eestis kehtestatud elanikkonna teavitamise korraldust probleemses olukorras. Kui palju inimesi teab näiteks oma asukoha ERR Vikerraadio sagedust või oskavad selle raadiost ülesse otsida, kui paljud üldse tänapäeval omavad (aku)patareitoitega hädaraadiot?

Kilpidega mehed väljakul on küll arvestatav jõud aga kui tegevus toimub üle 100 ruutkilomeetrisel territooriumil, on side puudumisel tegutsemine kaootiline.

Mis sellest toas olevast relvakapist kasu on, kui hullunud külmunud massi tuppa sooja ei lasta, siis tehakse lõke räästa alla ja jooksed ise majast välja.

Erirahvusega ja erineva varandusliku tasemega keskkonnas on kriisisituatsioonis konfliktid kerged tekkima.
Konfliktipiirkondi võib ennustada siit:

OLAVI kirjutas:kui paljud üldse tänapäeval omavad (aku)patareitoitega hädaraadiot?

Auto on nii mõnelgi inimesel...

manjabes kirjutas:

OLAVI kirjutas:kui paljud üldse tänapäeval omavad (aku)patareitoitega hädaraadiot?

Auto on nii mõnelgi inimesel...

Autot on tülikas kaasas vedada, sest kui auto võtmed on olemas ja see veel liigub ning selle paagis on veel kütust, siis võib keegi tahta seda omale saada.

Juhtub nagu viimase suure sõjaaegu kui uudiseid kuulama koguneti tänavale postiotsa seatud krappi kuulates?

Odavam hädaraadio: https://www.kaitseliidupood.ee/et/a/dun ... aabi-seade
Kallim ja raskem: https://www.google.com/search?q=+midlan ... E768&hl=et

Hiinast tellides võib lihtsalt orki lennata, sest nende odavraadiote vastuvõtukvaliteet pole prioriteetne. https://www.youtube.com/watch?v=DQpGMmU ... laviMandlo

Peale 24 tundi kestnud laiaulatuslikku voolukatkestus on meil kuulata ainult venemaal ja euroopas asuvaid kesk-, pikk- ja lühilaine jaamu. VHF peal olev kohalik ringhääling jääb kiirelt vait ning ainus kesklainejaam Eestis on peipsi kandis olev usklike jaam, mille levi on optimeeritud venemaale. Põhjarannik kuuleb ka soome ringhäälingut.

Kuidas riigi sõnum sinuni tuuakse?