Kapten Trumm kirjutas:Hydrazine kirjutas:Kilo Tango kirjutas:Autonoomsed robotlennukid on ilmselt võimalikult isegi varem kui 20 aasta pärast, kuid arvestades testimise jm. süsteemiarenduse mahtu, siis usutavasti 15 aastast ei piisa, et süsteemi rindetasemele viia.
Üks hea näide selle kohta on jänkide LOCAAS ja selle edasiarendused.
LOCAAS on hävituslennukist ikka väga-väga kaugel. Lisaks on praeguste UAV-de põhiroll siiski luure ja õhk-maa teema ja praegustest prototüüpidest pole ükski loodud hävituslennuki ülesandeid täitma.
Praegu loodavatest masinatest pole mitte ükski prototüüp. Kõik on tehnoloogia demonstreermiseks ja integreerimiseks mõeldud katselennukid.
Kapten Trumm kirjutas:
UAV-dega rünnati maismaamärke 1982 Bekaa sõjas (Iisrael hävitas Süüria ÕT süsteeme), see on siis 26 aastat tagasi. UAV teema on tänaseks umbes 30 aastat vana ja pole hävitajani ikka jõudnud.
UAV teema on oluliselt vanem. Esimesi mehitamata lennukeid kasutati juba I MS ajal torpeedode viskamiseks. See ei ole mingi argument. Tuumasünteesist on tuututatud samuti 50 aastat. See ei tähenda, et see saavutamata jääks.
Kapten Trumm kirjutas:
Visonäärid armastavad rääkida endiselt piloodist kui põhilisest masina TTA-d piiravast faktorist. Kuidas asjad tegelikult on?
1. lennukaugus. Global Hawk ja muud pillid lendavad kauem kui inimene kabiinis vastu peaks. Aga millise kiiruse ja kasuliku koormaga? Kui nõuda neilt võimet lennata kahekordse helikiiruse, 5 tonnise relvalasti ja muuga, siis ei ole ka nende endurance pikem kui 3-4 tundi. Praegu on tegemist siiski ökonoomsete ja olematu kandejõuga kerglennukitega.
Kui mõni toob GHawki lennuaega eeskujuks UCAV-le ja põhjendab sellega viimase vajalikkust, on tegemist lihtsalt tolvaniga ja sellise möga võib rahumeeli tähelepanuta jätta.
Kapten Trumm kirjutas:
2. G-taluvus. Praktikas piirab lennumasina g-taluvust mitte lendur, vaid plaaneri tugevus. Sest reaalses elus on lennuk üldjuhul raskelt koormatud ja sellises olukorras on harva lubatud G üle 7. +12G põhjustab üldjuhul juba lennuki deformeerumist. NB! Räägime taas võrreldavast - tänapäeva lahingulennukiga võrdväärsete näitajatega masinatest, argumendina ei lähe mingid 40G tegevad mikrolennukid arvesse. Teiseks - last but not least - kõrgmanööverdavate ja off-boresight relvade kasutuselevõtt on vähendanud vajadust lennuki-G järele. Näiteks USA mereväe Hornetitel on rahuajal G piiratud +7,0ga ja midagi ei juhtu. Kui lendur saadab raketi külje peale, puudub vajadus lennuki nina järsult pöörata. Arvestades, et praegu võimaldab JHMCS+AIM-9X 80 kraadist off-boresight nurka, siis võib oodata selle kasvamist "selja taha" (viimase 20 aastaga on off-boresight võime kasvanud 30 kraadilt 80 kraadini).
F-16 projekteeriti omal ajal arvestusega, et teda võib piitsutada pidevalt 9G-ga. Top Gun'i programmis kasutusel olnud F-16N'id, mis lendasid tühjalt, said 2000 tunni järel juba lennukeelu, sest lennukid läksid pragusid täis. lennuki tugevust ei saa antud kaalu raamides lõputult kasvatada ja kui see nii lihtsalt võimalik on, siis milline riik ei tahaks omada lennukit, mis teeks täiskoormaga nt 12G-d? Ometi neid lennukeid ei ole ja ilmselt niipea ei tule.
Kolmandaks - võttes lahti suvalise lennuki kasutusõpetuse, leiab sealt alati mõned diagrammid, mis iseloomustavad saadaolevat kohtumisnurka ja G-force'i antud tingimustel. Kui neid vaadata, siis 9G on saavutatav üpris väikeses diapasoonis. Aerodünaamika piirab lihtsalt.
Reaalne elu ei ole lennushow, kus tühjaks tõstetud lennukisse on tangitud tonn kütust. Ehk kui natuke asjasse süüvida, siis paistab välja, et UAV fännide peamine argument - piirav inimfaktor on paras udu. Seal on ka muid piiranguid, millest targu vaikitakse -sest need ei toeta UAV-meeste juttu (ja loomulikult neile palka maksvate firmade turuambitsioone - lõppkokkuvõttes peab ju see uurimistöö kasumiks saama).
Hea mees. Sa võrdled 36 aastat vana lennukitehnoloogiat ja väidad, et see on tänapäeval piirang. Keegi ei ehita 20 aasta pärast hävitajate tiibu alumiiniumist. Näit. SU-31 (vigurlennu lennuk) tiiva tala on testitud ±23G-le (impregneeritud süsninkkangast tala, millele kinnituvad titaanribid - eelmise põlvkonna tehnoloogia). Jah ma tean, et see masin on täiesti erinevast kategooriast, kuid sellegipoolest - süsinikvarraste ja korraliku vaikude eemaldamisega saab suvalise lennuki koormustaluvuse viia väga kõrgeks. Süsinikkiu tõmbetugevus ei ole mitte kordades, vaid suurusjärgu võrra suurem eriterastest. Alumiiniumist ma ei räägigi. samuti ei räägi ma süsinik-nanotorudest, millede odav tootmine on samuti kohe-kohe tööstusesse minemas. Küsimus on selles, palju selline tiib maksma hakkab. UCAV puhul on siin mänguruum pisut suurem. Hiljem seletan seda maksumuse teemat eraldi.
Saavutatav ülekoormus sõltub üheselt tiiva erikoormusest, tiivaprofiilist ja tiivageomeetriast. Põhimõtteliselt saaks ka 300 tonnise lennumasina 25G-ga viraaže sooritama.
Kapten Trumm kirjutas:
3. kaal. Olen kuulnud ka seda, et inimene on üks kõva ballast. Tegelikkuses - tänapäeva taktikalis-tehnilistele nõudmistele vastava hävituslennuki lennukaal on vähemasti 15 tonni, raskematel ulatub isegi 30 tonni piirile. Alla selle on harilikult kompromiss lennukauguse arvelt. Tänapäeva, "assümmeetriliste sõdade" arvu kasvuga on vaja pigem raskemaid ja kaugemale lendavaid masinaid. Ühe piloodikoha kaal on kuskil 1-1,5 tonni, mis moodustab lennuki lennukaalust alla 10%. Samas võib arvata, et ega see aseaine ka päris kaaluta ole - eriti kui on vaja tagada püsiv juhtimine baasist tuhandete kilomeetrite kaugusel.
No mine räägi mõnele hävituslennuki konstruktorile, et "poolteist tonni lisakaalu on tühiasi ja selle pärast ei pea üldse muretsema". Sama palju kaalub näiteks 10 AIM-120 AMRAAM-i. Mõtlemise koht, kas pole. Peale kõige muu on see poolteist tonni mittekandev mass ehk siis seda ei saa laiali jaotada kandepindadele, vaid see piloodirajakas tahab pesitseda lennuki keres, mis on kõige tobedam koht, kuhu massi paigutada.
Peale selle tahab piloodi sindrinahk lennukist välja vahtida. seega peab tal olema korralik kuppel. Selle radarile nähtamatuks muutmine on jällegi omaette probleem. samuti on see ülehelikiirusega lennates üsna sobimatu kola, mida läbi õhu pressida.
Kapten Trumm kirjutas:
4. kulud - UAV-d on odavad. Predator on odavam kui luurevarustuses F-16 ja nii edasi. Nii ongi. Kuid ka kordades väiksema ellujäämisvõimega, relvalastiga ja nii edasi. Ehitades tänapäeva võimaluste juures UAV, mis suudab lennata 2000 kmh, omab vähemalt 700 km lahinguraadiust, kannab vähemalt 5 tonni relvastust, enesekaitsevahendeid jne jne, ei tule mehitatud lennukist märkimisväärselt odavam. Demagoogid võrdlevad lihtsalt high-tech ülehelikiirusega reaktiivlennukeid kehva võimekusega kergelennukitega - ja hoppa - ongi argument käes - UAV on odavam.
Näiteks kiirus maksab väga palju - L-159'st kaks korda kiiremini lendav masin on kümme korda kallim. F-15 lendab F-16'st ainult 600 kmh kiiremini, kuid maksab poolteist korda rohkem. Juba ülehelikiiruse saavutamisel kasvab lennuki maksumus hüppeliselt.
Reaalselt - arvestades praeguse lennukipargi uuendamise graafikut, lennuki eluiga ja potentsiaalse vastase mahajäämust, ei teki mehitamata hävituslennuki vajadust enne 2050-2070 aastat. Praegune tehnika tagab läänele masendava üleoleku õhus veel pikka aega, VF ja Hiina ei saa reaalselt lahingukõlbulikku 5 gen masinat valmis enne 2025. aastat. Praegu ehitatavad või välja töötamisel olevad 5 gen lennukite tellimused saavad valmis 2030ndate lõpus ja omavad vähemalt 30 aastast eluiga.
Küll hakatakse UAV-sid rohkem kasutama maismaaobjektide luureks ja ründeks - põhiliselt seetõttu, et nad on odavamad ja vastasel pole õhutõrjet ollagi.
Kui keegi põhjendab robothävitaja ehitamist sellega, et see tuleb odavam, siis vt. pk. 1 vastust. Vastupidi. Piloodita lennuki ostuhind tuleb suure tõenäosusega kallim kui mehitatud lennukil. Küll aga tuleb piloodita lennuki TCO kordades väiksem kui piloodiga lennukitel, sest arvuti ei vaja lennutunde. Maapealne tugimeeskond vajab, kuid sugugi mitte nii palju kui piloodid.
Mis puudutab venelaste ja hiinlaste tegevust, siis ma ei oleks siin ülemäära optimistlik. Venelastel on läbi aegade olnud üks meetod, kuidas kaotada tehnoloogilised augud ja puudujäägid oskustes - luure. Ja see töötab juba ammu täistuuridel. Hiinlased panevad samuti luurele suurt rõhku, kuid ka hiinlaste endi teadus-tehniline potentsiaal on viimase paari aastakümnega teinud läbi tohutu hüppe. Nii, et kui sul venelaste koha pealt ka võib soodsate asjaolude kokkusattumise korral isegi õigus olla, siis hiinlased (kes hiljuti üllitasid oma stealth pommitaja) saavad päris kindlasti asjaga üsna pea hakkama. Ära ei tohi unustada ka seda, et PAK-FA juures on ametis ka hindud, kes on päris kindlasti suutelised täitma venelaste IT võimekuse lünga. Samuti on kambas brasiillased, kes panevad punti vähemalt raha. Mida veel, seda ma ei tea.
Mitte midagi ei tohi strateegiliste otsuste juures võtta kui
granted. See on varem paljudele kurjalt kätte maksnud ja maksab ka tulevikus.
P.S. Mis see LOCAAS siia puutub on mulle küll pehmelt öeldes arusaamatu.
